KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-06-31119 Otsuse tegemise aeg ja koht 03. mai 2007, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi E J (J) hagi J J (J) vastu elatise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg 17. aprill 2007 Menetlusosalised Hageja: E J (isikukood xxx, elukoht: xxx) Kostja: J J (isikukood xxx, xxx) Resolutsioon E J hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista J J elatis E J kasuks tütre H (sünd xxx.
- a)ja poja T (sünd xxx.
- a)ülalpidamiseks igakuise elatusrahana alates 25. 10. 2006 kuni 31.12.2006 summas 3 000 (kolm tuhat) krooni (s.o 1500 krooni iga lapse kohta) ning alates 01.01.2007 summas 3 600 (kolm tuhat kuussada) krooni (s.o. 1800 krooni kummagi lapse kohta) kuni tütre H täisealisuseni, s.o. kuni xxx.a ning edasi summas 1 800 (üks tuhat kaheksasada) krooni kuni poja T täisealisuseni, s.o. kuni xxx.a või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni. Otsus elatise viivitamatult. väljamõistmise osas kuulub täitmisele Keelduda J J vastuhagi E J vastu ühisvara jagamiseks ja laste elukoha kindlaksmääramiseks menetlusse võtmisest. Kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu 03.mail 2007. a kell 16.00. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. 1 Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses HAGIAVALDUS E J esitas 25.10.2006.a Viru Maakohtule hagi J J vastu elatise nõudes laste ülalpidamiseks. Hagiavalduse kohaselt lahutati poolte abielu 14.12.2005.a Ida-Viru Perekonnaseisuosakonnas, mille kohta koostati abielulahutuse akt nr 209. Hageja ja kostjana abielust sündis xxx.a tütar H ning xxx.a poeg T. Lapsed elavad vastavalt poolte kokkuleppele hageja juures. Hageja märgib hagiavalduses, et kostja ei ole ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt täitnud, elatist laste ülalpidamiseks on ta maksnud ebakorrapäraselt ja mõnel kuul erinevates summades. Kostja on esitanud hagejale erinevaid ettekäändeid elatise maksmisest kõrvalehoidumiseks ning andnud hagejale mitmeid lubadusi, mida täitnud ei ole. Hagejal tuleb kanda igapäevased kulutused kahele kooliealisele lapsele. Hageja palub kohtul välja mõista kostjalt elatise laste ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 1500 krooni iga lapse kohta kuni laste täisealiseks saamiseni. KOSTJA VASTUS JA VASTUHAGI 16.11.2006.a esitas kostja J J vastuse hagile. Vastuses märgib kostja, et pärast abielulahutust jäid lapsed elama hageja juurde, kostja oli sunnitud kodust lahkuma. Kuna kostjal puudus sel perioodil kindel elukoht, ei olnud tal võimalik lapsi enda juurde elama võtta. Abielu jooksul soetatud vara jäi endisele abikaasale ja tema elukaaslasele. Tänaseks on kostjal kindel elu- ja töökoht, on abielus, kasvatab kasulast ning soovib ka oma lapsi kasvatada, kuna laste sõnul kasutab hageja uus elukaaslane laste suhtes nii füüsilist kui moraalset vägivalda. Hageja väide, et kostja ei osale laste ülapidamisel, ei vasta tõele. Kostja tunnistab, et maksab elatist küll ebakorrapäraselt, kuid tegeleb lastega väga palju – käib nendega koos teatris, sportimas, reisimas ja matkamas. Lapsed on sageli tema juures, kostja ostab neile riideid, jalatseid, ka koolitarbeid, samuti kannab raha lapse arvele. Kostja palub kohtul jätta hagi elatise nõudes rahuldamata. Kostja esitab vastuhagi ja palub kohtul küsida laste arvamust (mõlemad on üle 10 a vanad) kelle juures nad soovivad elada ja määrata kindlaks laste elukoht vastavalt nende soovile. Kostja soovib ka jagada abielu kestel soetatud ühisvara. Kohus jättis 17.11.2006.a määrusega J J vastuhagi käiguta ja andis kostjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks vastuhagiavalduses (vastuhagi nõude täpsustamiseks) (tl. 16-17). Kostja kohtu määratud tähtajaks puudusi ei kõrvaldanud. 2 KOHTUISTUNG 17.04.2007.a Kohtuistungil 17.04.2007 jäi hageja oma haginõuete juurde ja soovis elatist alates hagi esitamisest minimaalses määras pluss tulumaks (seega 1900 krooni kuni 31.12.2006 ja edasi 2300 krooni lapse kohta). Kostja teatas, et on nõus elatise miinimummääraga, kuid mitte rohkem. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud toimiku materjalidega, leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et hageja ja kostja kooselust on sündinud xxx tütar H J (tl. 7) ning xxx poeg T J (tl.8). Lapsed on hageja ülalpidamisel. Poolte abielu on lahutatud 14.12.2005 (tl. 6). Nii hagejal kui kostjal on uus pere. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis laste ülalpidamiseks miinimumsummas, millele palub juurde arvestada tulumaksu. Perekonnaseaduse (PkS) § 50 lg 1 järgi on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda ning tulenevalt PkS § 49 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Vastavalt PkS § 61 lg 4 ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Kuna Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 2006.aastal oli 3000 krooni, ei võinud väljamõistetav elatis 2006.aastal olla väiksem kui 1500 krooni lapse kohta. 2007.aastal on kuupalga alammäär 3600 krooni – elatise miinimummäär seega on 1800 krooni. PkS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus ning kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel. Elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05). TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seega, kui hageja soovib elatist PkS § 61 lg 4 sätestatust rohkem, peab ta lapse vajadusi tõendama. Hageja laste vajadusi tõendavaid kirjalikke tõendeid ega arvestusi esitanud ei ole. Samuti ei näe PkS, sh PkS § 61 lg 4, ette tulumaksu lisamist kehtestatud elatise suurusele. Pooled kirjalikke tõendeid oma varalise seisundi kohta esitanud ei ole. Hageja seletuste kohaselt viibib ta lapsehoolduspuhkusel ning saab vanemapalgana kuus 11300 krooni. Kostja seletuste kohaselt töötab ta OÜ-s Tameo MT ning tema töötasu on 8300- 13 000 krooni (ilma tulumaksuta). 3 Vastavalt PkS § 70 lg 1 mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks laste ülalpidamiseks elatise igakuise elatusrahana alates 25.10.2006.a (s.o alates hagi esitamisest) kuni 31.12.2006 1500 krooni kummagi lapse kohta ja alates 01.01.2007.a 1800 krooni iga lapse kohta kuni laste täisealiseks saamiseni või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni. Kui kostja jättis vastuhagi puudused kõrvaldamata, keeldub kohus TsMS § 372 lg 2 kohaselt avaldust menetlusse võtmast. Tulenevalt TsMS § 372 lg 6 hagiavalduse menetlusse võtmisest keelumise korral loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole kohtu menetluses olnud. Seega on kostjal õigus esitada kohtusse hagi ühisvara jagamiseks ning avaldus laste elukoha kindlaks määramiseks. Kohus rahuldab hagi osaliselt juhindudes TsMS § 434, § 442, § 452 § 467, § 468 lg 3, § 632 . Menetluskulud Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi läbivaatamisel. Kuna alates 01.01.2007 jõustunud RLS järgi on elatise hagid täielikult riigilõivust vabastatud, ei saa riigilõivu riigituludesse välja mõista ka kostjalt. Helgi Vinni Kohtunik: 4