KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 26. märts 2007. a, Tallinn Haldusasja number 3-06-1801 Haldusasi OÜ Primus Ehitus kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ametiisikute menetlusest taandamata jätmisele Menetlusosalised Kaebuse esitaja – OÜ Primus Ehitus, esindaja – advokaat Merle Järvala; Vastustaja – Tallinna Linnaplaneerimise Amet, esindaja –Karin Laugas Asja läbivaatamise vorm ja aeg Kohtuistung 06.03.2007 Resolutsioon Edasikaebamise kord 1. Jätta kaebus rahuldamata 2. Jätta menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 25. aprillil 2007. a. Esitatud apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. MENETLUSE KÄIK JA ASJAOLUD 1. 04.08.2006.a tegi Tallinna Linnaplaneerimise Amet (edaspidi TLPA) OÜ-le Primus Ehitus ettekirjutus-hoiatuse nr 473 seoses Tallinnas Täpiku tn 2 ehitatava eramu ehitustöödega. 2. 04.08.2006 esitas OÜ Primus Ehitus TLPA taotluse T.K.u, M.V.i ja E.T.i taandamiseks haldusmenetlusseaduse (HMS) § 10 lg 1 p 4 alusel. 3. TLPA 09.08.2006 vastusega nr 3-1/2813, jättis esitatud taandamistaotluse rahuldamata. 4. 08.09.2006 esitas OÜ Primus Ehitus Tallinna Halduskohtule kaebuse TLPA ametiisikute menetlusest taandamata jätmisele. Kaebuse esitaja palub tuvastada kaebuses toodud kolme TLPA ametniku (T.K.u, M.V.i ja E.T.
- i)taandamata jätmise õigusvastasus ja teha haldusorganile ettekirjutus nende isikute taandamiseks OÜ Primus Ehitus suhtes läbiviidud haldusmenetlusest. Kaebuse põhjenduste kohaselt on TLPA 09.08.2006 vastus taotlusele, millega jäeti kaebaja taotlus 1 TLPA ametnike taandamiseks rahuldamata, õigusvastane alljärgnevatel põhjustel ja rikub kaebuse esitaja õigusi alljärgnevatel põhjustel: 1. Taotluse TLPA ametnike (T.K.u, M.V.i ja E.T.
- i)taandamiseks esitas OÜ Primus Ehitus HMS § 10 lg 1 p 4 alusel ja 000000000põhjusel, et tema suhtes menetlust läbiviivad TLPA ametnikud asusid kaebaja väitel 04.08.2006 esitama avalikkusele eelotsustuslikke seisukohti Täpiku tn 2 toimuvate ehitustööde osas (Eesti Päevaleht 04.08.2006, Äripäev Online 04.08.2006), mistõttu ei olnud OÜ Primus Ehitus suhtes läbiviidav menetlus, mille tagajärjel on välja antud kohustav haldusakt (ettekirjutus-hoiatus nr 473), haldusorgani ametnike poolt erapooletu. 2. 04.08.2006 ajalehes „Eesti Päevaleht“ avaldatud artiklis esitati küsimused OÜ Primus Ehitus töötajale Ralf Tähele ning nimetatud isikut kallutati kaebaja väitel vastama menetlusega seotud küsimustele menetlusväliselt. Nimetatud artiklis avaldas T.K., et ehitajale on esitatud nõuded mitteprojektikohased tööd peatada ning ehitaja suhtes toimub väärteomenetlus. Kaebaja arvamuse kohaselt on artikli eesmärk ja sisu suunatud konkreetselt ehitaja, kelle töötaja nimi on ajalehes avaldatud, hukkamõistule. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks ei ole mingeid etteheiteid tehtud ehitatava objekti omanikule. OÜ Primus Ehitus on seisukohal, et tema ei ole midagi ebaseaduslikku nimetatud objektil teinud ning ta ei ole ainus ehitaja Täpiku tn 2 ehitusobjektil. Kaebaja selgituste kohaselt on avalikkusele teada, et ka omaniku suhtes on algatatud väärteomenetlus ning sellise asja lahendamisel oleksid Tallina Linnavalitsuse ametnikud pidanud eriti tähelepanelikud olema. TLPA on kaebaja hinnangul jämedalt rikkunud haldusmenetluses kehtivat uurimispõhimõtet, jättes asjas tähtsad asjaolud väljaselgitamata, suunates menetluse üksnes kiirele, pealiskaudsele ja seetõttu ebaõigele lahendusele ja kaebaja põhjendamatule karistamisele. Kaebaja väitel ei ole vaidlusalune vastus vormistatud motiveeritud otsustusena, sellest ei nähtu, et taotlust lahendav ametnik oleks sisuliselt kontrollinud tegelikku olukorda menetluse läbiviimisel. 3. HMS § 10 lg 4 kohaselt tuleb ametiisiku taandamise taotlusest teatada ametniku ametisse nimetamise või valimise õigusega ametiisikule, kes omakorda peab võtma seisukoha taanduse vajalikkusest. Kaebaja hinnangul ei ole TLPA nimetatud sätet järginud, kuna detailplaneeringute teenistuse direktor, TLPA juhataja ülesannetes Arvo Rikkinen ei toonud vastuses taotlusele välja põhjendust, millisel õiguslikul alusel on temal pädevus taanduse otsustamiseks. Ettekirjutus-hoiatuse p 7 kohaselt (mille kõnealused ametiisikud kaebajale koostasid) on volitused menetluseks andnud Tallinna linnapea. Kaebaja väidete kohaselt ei ole Tallinna Linnavalitsuse käskkirjas, millega määrati Arvo Rikkinen asendama TLPA juhataja Igor Volkovit Tallinna linnapea Jüri Ratase allkirja. Seega leiab kaebaja, et taanduse taotluse on lahendanud selleks volitusi mitteomav isik. Kaebaja hinnangul ei ole taandamata jätmine põhjendatud, kuna detailplaneeringute teenistuse direktor, juhataja ülesannetes Arvo Rikkinen tugineb taandamata jätmisel üksnes asjaolule, et andmeid ei avaldatud menetlusaluse isiku kohta ning kommentaare on andnud üksnes järelvalvet teostava ameti juht. Nimetatud menetleja ametnike protsessist kõrvaldamise eesmärk on tagada, et menetleja ei tegutseks kellegi huvides vaid erapooletult ja objektiivselt. Kaebaja hinnangul on rikutud tema õigust erapooletule ja ausale menetlusele tema suhtes läbiviidud haldusmenetluses järjepideva süüdistava seisukoha avaldamisega avalikkusele ning kaebuses nimetatud isikute kõrvaldamata jätmine on ebaõige. Ebaõigesti menetlusest kõrvaldamata jäetud isikute poolt koostatud haldusakt (ettekirjutushoiatus nr 473) on kaebaja hinnangul ka sel põhjusel õigusvastane. 4. Kaebaja väidab, et 31.06.2006 toimunud menetlustoimingul väärteomenetluses soovis kohtuvälise menetleja ametnik M.V. esitada OÜ-le Primus Ehitus ettekirjutus-hoiatust haldusmenetluses. Kaebaja hinnangul oli menetlejal seega haldusotsustus valmis juba enne, kui OÜ Primus Ehitus oleks saanud esitada omapoolseid seisukohti ja enne sisuli2 selt haldusmenetluse alustamist ja läbi viimist, mis ilmselgelt ei ole erapooletu menetlus. Kaebaja väidab, et ta ei olnud sel hetkel üldse teadlik asjaolust, millal konkreetselt alustati haldusmenetlust tema suhtes, kuigi isikul on õigus esitada omapoolseid seletusi ja vastuväiteid menetluse alguses. 5. Kaebaja on seisukohal, et meediaväljaannetes on TLPA võtnud enne haldusakti andmist eelotsustusliku seisukoha, et OÜ Primus Ehitus käitub õigusvastaselt ning leitud, et ehitusettevõtjat tuleks ka karistada. Seega, ei saa kaebaja hinnangul pidada edaspidist menetlust ehituskontrolli osakonna juhataja T.K.u, vanemspetsialisti M.V.i ja jurist E. T. poolt erapooletuks ja objektiivseks. Kaebaja hinnangul on käimasolevas menetluses kui ka menetlusväliselt asutud eelotsustuslikule seisukohale OÜ Primus Ehitus suhtes ilma, et isikul oleks olnud võimalus esitada omapoolsed vastuväited haldusorgani väidetele. Eeltoodu põhjal leiab OÜ Primus Ehitus, et esines ja esineb ka tänasel hetkel alus TLPA ametnike taandamiseks. Taandamise aluseks on kaebaja arvates ka asjaolu, et eelotsustuslikud seisukohad, mis on avaldatud ajakirjanduses, ühtivad ettekirjutus-hoiatuses toodud seisukohtadega. 6. Antud juhul on avalikkusele esitatud andmete ja eelotsustuste põhjal tekkinud kaebaja hinnangul OÜ Primus Ehitus süüdistav olukord, kus nimetatud ametnikud on asunud eelotsustuslikule seisukohale nii läbiviidud haldus- kui käimasoleva väärteomenetluse suhtes. Kaebaja hinnangul on tegemist olukorraga, kus ebaõigesti taandamata jäetud ametnikud on andnud välja sisuliselt karistava iseloomuga haldusakti, mis otseselt piirab kaebaja õigusi ning erapoolikute ja subjektiivse suhtumisega ametnike taoline käitumine on kaebaja hinnangul õigusvastane ja lubamatu haldusmenetluses. 7. Omaalgatuslik hinnangute andmine ajakirjanduses menetlusväliselt näitab kaebaja arvates veenvalt, et haldusmenetluse läbiviijad ei ole erapooletud ning juba artikli avaldamise hetkel on neile teada, et OÜ Primus Ehitus suhtes negatiivne otsustus vastu võetakse ning olukord, kus haldusorgan kallutab avalikult isikuid käituma teatud viisil, ei ole kooskõlas hea haldustavaga. Samuti ei ole kooskõlas haldusmenetluse erapooletuse põhimõttega ega hea haldustavaga asjaolu, et haldusorgan avaldab ajakirjanduses, et kavatseb langetada otsuse kellegi kahjuks. Kaebaja arvates on tegemist sellisel juhul näiliku haldusmenetlusega, kus isiku põhiõigused menetluses ei ole tagatud. Taoline halduspraktika ei saa olla kaebaja hinnangul aktsepteeritav. 8. Kaebaja leiab, et vaatamata vastustaja paljasõnalistele väidetele, et TLPA ametnikud on läbi viinud haldusmenetlust erapooletult, on tegemist olukorraga, kus ametnikud on avaldanud ajakirjandusele andmeid, mis omakorda on kallutanud avalikku arvamust ja hinnanguid kaebaja suhtes. Kaebaja hinnangul ei leevenda TLPA vastutust asjaolu, et vaidlusalusel ajaperioodil puudus ametnikel kord ajakirjandusega suhtlemiseks. Eeltoodud põhjustel taoline menetluse läbiviimine ei ole kaebaja hinnangul õiguspärane ning ametnikud ei võinud osa võtta OÜ Primus Ehitus suhtes läbiviidavast haldusmenetlusest HMS § 10 lg 1 p 4 sätestatud alusel. 9. Lähtudes eeltoodust palub kaebuse esitaja kohtul tuvastada kaebuses toodud kolme TLPA ametniku taandamata jätmise õigusvastasus ja teha nimetatud haldusorganile ettekirjutus nende isikute taandamiseks OÜ Primus Ehitus suhtes läbiviidud haldusmenetlusest. 5. Vastustaja Tallinna Linnavalitsus palub jätta kaebuse rahuldamata ja põhjendab oma taotlust järgnevalt: 1. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et 09.08.2006 koostatud vastuses taanduse taotlusele on pelgalt formaalselt vastatud, et taanduse aluseid ei esine. Vastustaja on seisukohal, et järelvalvet teostava organi juht T.K. ei avaldanud ajakirjanikule andmeid menetlusalu3 se isiku kohta. Kaebaja poolt esitatud taanduse taotluses ei esinenud vastustaja hinnangul andmeid ja tõendeid, mis seaksid kahtluse alla ametnike erapooletuse või annaksid tunnistust faktidest, et ametnikud on isiklikult huvitatud asja lahendist. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et taandamise taotlust lahendanud ametniku seisukoht on faktiliselt ja õiguslikult väär. Vastustaja kinnitab, et esitatud taandamise taotlus jäeti rahuldamata, kuna taotluses toodud põhjendused ei andnud alust eeldada ametnike erapooletuses. 2. Kaebaja arusaam, et TLPA ametnike tegevuse tulemusena on ajalehe „Eesti Päevaleht“ ajakirjanik esitanud küsimusi OÜ Primus Ehitus töötajale, on vastustaja arvates väär. Kaebaja väide, et OÜ Primus Ehitus töötajat R. T. on kallutatud vastama menetlusega seotud küsimustele menetlusväliselt, on vastustaja hinnangul samuti väär. Vastustaja kinnitab, et TLPA puuduvad igasugused võimalused ajakirjanduse mõjutamiseks ning küsimused esitas OÜ Primus Ehitus töötajale ajakirjanik ning R. T. puudub igasugune puutumus haldusasjaga nr 473. Vastustaja selgituste kohaselt ei olnud vaidlustatud sündmuste ajal Tallinna Linnavalitsuses kehtestatud korda ametnike suhtlemisel ajakirjandusega, kuid praegusel ajahetkel selline kord eksisteerib. Vastustaja kinnitusel ei kehtestatud ajakirjandusega suhtlemise korda tänu vaidlusalustele artiklitele. 3. Vastustajale jääb arusaamatuks kaebaja viide ehitatava objekti omanikule. Ehitusseaduse (edaspidi: EhS) § 29 sätestab ehitise omaniku kohustused ning EhS § 48 sätestab ehitusettevõtja kohustused, seega on nende kohustused vastustaja hinnangul eraldi sätestatud ning ei oma antud juhul omavahel puutumust. Vastustaja selgitab, et ettekirjutus-hoiatus nr 473 on koostatud ehitajale OÜ Primus Ehitus, kuna ta on eiranud EhS § 48 p 1 nimetatud ehitusettevõtja kohustust tagada ehitusprojektil kohane ehitamine. 4. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et TLPA on jämedalt rikkunud haldusmenetluses kehtivat uurimispõhimõtet. 27.02.2006 esitati TLPA ehitamise alustamise teatis, mille on allkirjastanud J. L. esindaja vandeadvokaat Olev Kuklase. Ehitamise alustamise teatise punktis 6 on märgitud juriidilisest isikust ehitajaks OÜ Primus Ehitus ( reg. nr: 11146497) ning kontaktisikuks A. T.. Ehitamise alustamise teatisest nähtub, et OÜ Primus Ehitus teostab ehitustegevust Täpiku tn 2 objektil, 17.09.2001 väljastatud ehitusloa nr 2831 alusel. Vastustaja kinnitab, et TLPA on võimaldanud kaebajal anda seletusi ning taganud muud menetlusaluse isiku protsessuaalsed õigused. 5. Lähtudes Tallinna Linnavolikogu 09.12.2004 määrusega nr 43 kinnitatud TLPA põhimääruse punktist 4.2.4 nimetab TLPA juhataja ametisse ja vabastab ametist ametnikke ning sõlmib, muudab ja lõpetab töölepinguid abiteenistujatega. T.K., M.V. ja E.T. nimetati ametisse TLPA juhataja käskkirjaga. Arvo Rikkinenil olid taotluse läbivaatamise ajal kõik TLPA ameti juhataja õigused ja kohustused, seega olid detailplaneeringute teenistuse direktor Arvo Rikkinenil kõik volitused taandamise taotluse lahendamiseks. 6. Kaebaja seisukoht, et 31.07.2006 toimunud menetlustoimingul väärteomenetluses soovis menetleja ametnik M.V. esitada OÜ Primus Ehitus ettekirjutus-hoiatuse, on vastustaja kinnitusel väär. Otstarbekuse printsiibist lähtudes tegi menetleja M.V. OÜ Primus Ehitus esindajatele ettepaneku anda seletusi ka haldusmenetluse raames, kuna väärteo-ja haldusmenetluses oli menetlusalune isik sama. OÜ Primus Ehitus keeldus nimetatud ettepanekust. Vastustaja on seisukohal, et seletuse küsimine ei tähenda seda, et haldusotsus oli juba 31.07.2006 valmis, ilma haldusmenetlust läbiviimata. 7. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (edaspidi: ATSS) § 4 lg 1 sätestab, et ettekirjutus on haldusakt, mis paneb isikule kohustuse teha nõutav tegu või hoiduda teatud teost. ATSS §3 lg 2 kohaselt ei käsitleta sunnivahendi kohaldamist karistusena, seega on kaebaja väide vastustaja arvates väär, nagu oleks ettekirjutus-hoiatusega ehitajat karistatud. 4 8. Lähtudes eeltoodust palub vastustaja jätta esitatud kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED 1. Käesoleva vaidluse lahendamisel on kohtu arvates oluline välja selgitada, kas esinesid seaduses kirjeldatud alused kaebuses nimetatud ametiisikute taandamiseks. Ametisikute taandamist haldusmenetlusest reguleerib haldusmenetluse seaduse § 10. Kaebaja on 04.08.2006 taotlenud vastustaja töötajate T.K.u, M.V.i ja E.T.i taandamist OÜ Primus Ehituse vastu algatatud haldusmenetlusest ettekirjutus-hoiatuse tegemiseks seoses Tallinnas, Täpiku tn. 2 toimunud ehitustööde teostamisega ja teinud seda HMS § 10 lg 1 p 4 alusel. HMS § 10 lg 1 p 4 keelab haldusorgani nimel tegutseva isikuna haldusemenetlusest osa võtta isikul, kui „…ta on muul viisil isiklikult huvitatud asja lahendist või kui kõik muud asjaolud tekitavad kahtlust tema erapooletuses.”. 2. Kohus peatub kõigepealt küsimusel, kas Tallinna Linnaplaneerimise ameti detailplaneeringute teenistuse direktor Arvo Rikkinen omas volitusi lahendada taandamistaotlust. Kaebaja vaidlustas kohtuistungil vastustaja poolt esitatud Tallinna Linnapea 4.08.2006 käskkirja nr. PO-1-3/226 (t.l.22) autentsuse põhjusel, et sellel puudus linnapea allkiri. Vastustaja esindaja selgitas kohtuistungil, et personalikäskkirjade originaale ei anta tavaliselt asutusest välja ja kohtule esitatud dokument on sätestatud korras tõestatud. Kohtuistungil leidis kaebaja, et ta ei vaidlusta nimetatud käskkirja autentsust ja Arvo Rikkeni õigust taandamistaotluse suhtes otsus langetada, kui vastustaja esitab kohtule linnapea allkirja kandva originaaldokumendi ja kohus kinnitab selle autentsust.(t.l.48). 15. III 2007 esitaski vastustaja nimetatud dokumendi originaali kohtule ja kohtunik kinnitas toimikusse lisatud koopia vastavuse originaaliga (t.l.55). Seega ei ole antud asjas vaidlust, kas Arvo Rikkinen omas õigust langetada otsust taandamistaotluse suhtes. 3. Kohus peatub järgmisena küsimusel, kes taandamistaotluses nimetatud ametnikest osaleb haldusorgani nimel menetluses. Kohtule esitatud tõendist - Tallinna Linnaplaneerimise Ameti Ettekirjutus-hoiatus nr 473 04.08.2006 (edaspidi ettekirjutus) nähtub, et selle koostajaks oli Tallinna Linnaplaneerimise Ameti vanemspetsialist M.V. ja juuresolijad jurist E. T. ja ehituskontroli osakonna juhataja T.K..(t.l.8 pöördel). Kaebaja esindaja 06.03.2007 kohtuistungil antud vastusest kohtule nähtub, et kaebaja esindajal on arusaam, et E.T. ja T.K. olid need isikud, kes menetlesid ettekirjutust, kuna nad olid 04.08.2006 toimunud ettekirjutuse üleandmise juures ja kirjutasid sellele alla.(t.l.46) Kohus on seisukohal, et kaebaja seisukoht ei ole õige. Ettekirjutusest nähtub selgesti, et selle koostajaks oli M.V.. Kohus leiab, et kuigi E.T. ja T.K. osalesid ettekirjutise üleandmisel ja allkirjastasid selle juuresolijana, ei saa neid kuidagi lugeda ettekirjutust menetlenud ametnikeks. Kohus on seisukohal, et nende osalemist ettekirjutuse üleandmisel tuleb tulenevalt ettekirjutuse tekstist ja allkirjastamise vormist käsitleda kui võimalike üleandmise tunnistajate osalemisena ja mitte kui ettekirjutuse menetlejatena. Seega puudub alus nende taandamiseks menetlusest. 4. M.V.i taandamata jätmise õiguspärasuse kindlaks tegemiseks peab kohus vajalikuks kõigepealt peatuda küsimusel, kas esinevad asjaolud, mis võivad tekitada kahtluse, et ta on isiklikult huvitatud asja lahendist või muud asjaolud, mis tekitavad kahtlust tema erapooletuses. 5. Kohus leiab, et kohtumenetluse käigus ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit, et M.V. oleks isiklikult olnud huvitatud asja lahendamisest kaebajale ebasoodsas suunas. Lähtuvalt kohtu poolt uuritud tõenditest ja kaebaja kohtuistungil esitatud väidetest, ei ole M.V. andnud ajakirjandusele enne ettekirjutuse tegemist intervjuusid ega väljendanud seisukohta käimasoleva menetluse kohta. Paljalt kaebajat kohustava ettekirjutuse tegemist ei saa kuidagi kvalifitseerida HMS § 10 lg 1 p 4 toodud isikliku huvitatusena asja lahendist. 6. Kaebaja on kohtuistungil väitnud, et M.V.i erapooletuse suhtes tekitab kahtlusi see, et tema ülemus avaldab ajakirjanduses eelotsustuslikke seisukohti menetletava ettekirjutuse 5 suhtes ja see võib põhjustada alluva poolt erapooliku menetlemise ning ülemuse poolt antud eelotsustuslike juhiste ebaseadusliku järgimise.(t.l. 52). Kohus leiab, et ka need väited on alusetud. Kõigepealt analüüsis kohus põhjalikult 04.08.2006 Eesti Päevaleht Onlines avaldatud Holger Roonemaa artiklit „Monstrumvillat Pirital ehitatakse lammutuskäsust hoolimata edasi” (t.l. 9). Nimetatud artiklis ei ole ühegi sõnaga mainitud, et nimetatud objekti ehitajaks oleks OÜ Primus Ehitus. Isegi objektijuhi R. T. puhul ei ole nimetatud tema tööandja nime. Samuti ei ole terves artiklis mainitud haldusmenetlust, millest kaebaja soovib menetleja(
- id)taandada. Artiklis on toodud T.K.u ütlus ajakirjanikule, et ehitaja suhtes käib väärteomenetlus ja et ehitajale on esitatud nõuded mitteprojektikohased tööd kohe peatada. T.K. tunnistab ka, et linnaplaneerimise ameti esindajad on Täpiku 2 ehitustegevust kontrollinud pea igal nädalal ja et hoone kõrgus on vastavaks viidud detailplaneeringuga. (tl.9). Nimetatud seisukohavõttudest ei oska kohus kuidagi välja lugeda kaebaja esindaja poolt väidetud erapoolikust või eelotsustuslikkust. Kohtu arvates on T.K. andnud ajakirjanikule asjaliku ja erapooletu ülevaate avalikkuse ja ajakirjaniku huvi pälvinud probleemist. Kohtu arvates ei ole võimalik kuidagi seostada T.K.u, kui Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ehituskontrolliosakonna juhataja artiklis toodud ütlusi ja M.V.i poolt koostatud ettekirjutust ning väita, et nende seisukohtade avaldamine ajakirjanduses annab põhjuse kahtlustada M.V.it erapooletuses ning esinevad seaduses ettenähtud alused tema taandamiseks menetlusest. Täiesti asjakohatu on kaebaja viide, et küsimusi on esitatud ka OÜ Primus Ehituse töötajale R. T.le. Küsimusi R. T.le esitas artikli autor, mitte T.K.. Viimasel puudub igasugune võimalus keelata või käskida ajakirjaniku poolt kolmandale isikutele küsimuste esitamist. 7. 12.08.2006 toodud artikkel (tl. 10) ei oma käesoleva asja lahendamise suhtes tähendust, kuna see on avaldatud 8 päeva pärast ettekirjutise tegemist. 8. Kohus peab vajalikuks peatuda veel ettekirjutuse üleandmise ja taandamistaotluse esitamisega seoses tuvastatud asjaoludel. 06.03.2007 toimunud kohtuistungil kinnitas kaebaja esindaja, et ta oli kutsutud 04.08.2006 vastustaja juurde ettekirjutise üleandmiseks. Vahetult enne ettekirjutise vastuvõtmist andis ta taandamistaotluse M.V.ile, kes selle nõuetekohaselt fikseeris. Seda seisukohta vastustaja kohtus ei vaidlustanud. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 10 lg 4 tuleb juhul, kui menetlusosaline on esitanud ametiisiku taandamise taotluse, sellest teatada tema ametisse nimetamise õigusega ametiisikule ja viimane peab kolme tööpäeva jooksul otsustama taandamise vajalikkuse. Nimetatud normi sõnastus ei eelda, et taanduse esitamise järel tuleks menetlus peatada ja valmis haldusakt kuni taotluse lahendamiseni üleandmata jätta. Taandamistaotluse kohest menetluse peatamisega lahendamist nõuavad küll erinevad kohtumenetluse seadustikud, kuid haldusmenetluses ei ole seadusandja sellist lähenemist vajalikuks pidanud. Kohus leiab, et seetõttu oli M.V.i käitumine pärast taotluse saamist ettekirjutuse üleandmisel õiguspärane ja tal ei olnud kohustust ettevalmistatud ettekirjutust mitte üle anda. Juhul, kui taandamisküsimuse otsustamiseks pädev ametiisik peab õigeks ametniku menetlusest taandada, on haldusorganil võimalik hiljem juba üleantud haldusakt kehtetuks tunnistada. 9. Kohus peab seoses taandamistaotluse menetlemisega vajalikuks märkida asjaolu, et teoorias on asutud seisukohale, et taandamistaotluse üle otsustamine kujutab sõltumata vastava otsuse vormistamisest menetlustoimingut ja mitte haldusakti ning seda saab halduskohtus vaidlustada ainult koos lõpliku haldusaktiga. Käesoleval juhul on kohtu menetluses samade poolte osavõtul OÜ Primus Ehituse taotlus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 04.08.2006 ettekirjutus-hoiatuse nr 473 tühistamiseks, kuid kohus pidas võimalikuks käesolev kaebus eraldi lahendada. 10. Lähtuvalt eeltoodust ja HMS § 10 lg 1 p 4 ja lg 4 ning HKMS § 26 lg 1 p 6 jätab kohus kaebuse rahuldamata. 11. Menetluskulud jäävad vastavalt HKMS § 92 lg 1 kaebaja kanda. 6 12. Käesoleva otsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinn Ringkonnakohtule juhindudes HKMS §§ 31 ja 32 sätestatust 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Daimar Liiv Kohtunik 7