KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 27. märts 2007. a, Tallinn Haldusasja number 3-06-1420 Haldusasi OÜ Fransertal kaebus Talli

) § 2 sätestab, et meresadama akvatooriumi piiride määramine toimub Majandus-ja Kommunikatsiooniministri ettepanekul ja kohaliku omavalitsuse volikogu kooskõlastuse alusel Vabariigi Valitsuse poolt. Kaebaja leiab, et Vabariigi Valitsuse poolt akvatooriumi piiride määramise eelduseks on kohaliku omavalitsuse volikogu kooskõlastus. Kaebuse esitaja on seisukohal, et käesoleval juhul jättis Tallinna Linnavolikogu piiripunktid kooskõlastamata. OÜ Fransertal on Nõlva 9 kinnistu omanik (kinnistusregistri osa nr. xxxxxx) ja OÜ-le Fransertal kuulub kinnistul asuv hoonestusõigus (kinnistusregistri osa nr. xxxxxx). 07.07.2005 taotluse esitamise ajal Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumile, oli hoonestusõiguse omanikuks AS Haltransa. Lähtudes eeltoodust leiab kaebaja, et Tallinna Linnavolikogu otsusest tulenevad õigused mõjutavad otseselt OÜ Fransertal õigusi, sest ilma kooskõlastuseta ei ole Vabariigi Valitsusel

§ 4lg 2 alusel võimalik kindlaks määrata meresadama akvatooriumi piire.

Kaebaja on seisukohal, et juhul, kui volikogu otsus akvatooriumi piiride kooskõlastamisest keeldumisel on oma olemuselt menetlustoiming, siis on tegemist sellise menetlustoiminguga, mida saab erandina halduskohtus vaidlustada. Kaebuse esitaja taoline seisukoht on tingitud asjaolust, et rikutud on sellist menetlusnõuet, mis toob kaebajale kaasa subjektiivsete õiguste rikkumise sõltumata menetluse lõpptulemusest ning taoline rikkumine võib mõjutada hilisema haldusakti sisu. Esitatud taotluse põhjendatud huviks on soov, et akvatooriumi piiride kooskõlastamine viiakse läbi seaduses sätestatud korras ja ilma seadusest tulenevate piiranguteta ning muude põhjendusteta akvatooriume piiride kooskõlastamata jätmiseks. 2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium pöördus 29.08.2005 Tallinna Linnavolikogu poole akvatooriumi piiripunktide kooskõlastamiseks. Kaebuse esitaja hinnangul ei ole Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teinud Tallinna Linnavolikogule ülesandeks kindlaks teha, kas Nõlva tn 9 ja 11A kruntidel on sadamale iseloomulikke hooneid ja rajatisi või mitte. AS Haltransa ja OÜ Fransertal pöördusid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole Nõlva tn 9 kinnistute merega piirnevale alale akvatooriumi piiride määramiseks mitte akvatooriumi määramiseks. Kaebuse esitaja on seisukohal, et juhul, kui pädev haldusorgan jätab kooskõlastamata sadama akvatooriumi piirid, peavad kooskõlastamise põhjendused tulenema seadusest. Kaebuse esitajale jääb arusaamatuks Tallinna Linnavolikogu otsuses märgitud põhjendus Nõlva tn 11A krundil puuduvate hoonete ja rajatiste kohta.

§ 4

lg 2 ei sätesta kaebaja hinnangul võimalusi keelduda kooskõlastamast akvatooriumi piire põhjusel, et väidetavalt puuduvad sadamale iseloomulikud hooned ja rajatised. Kaevatavas volikogu otsuses puuduvad viited teistele seadustele, miks ei saa kooskõlastada akvatooriumi piire. 3. Tallinna Linnavalitsuse 07.04.2004 korraldusega nr 659-k algatati Nõlva tn 9 ja 11 A kruntide ja lähiala detailplaneering, mille eesmärgiks oli kaebuse esitaja hinnangul Nõlva tn 9 krundi piiride ning ehitusõiguse täpsustamine, heakorrastus, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine, planeeringuala kontaktvööndi linnaehituslik analüüs ja piirkonda teenindava liikluskorralduse lahendamine. Kaebaja on seisukohal, et viidatud detailplaneeringut ei algatatud sadama akvatooriumi piiride määramiseks.

§ 4

lg.2 ei sätesta kohalikule omavalitsusele eeltingimusi akvatooriumi piiripunktide kooskõlastamiseks Seega detailplaneeringu sidumine akvatooriumi piiripunktide koordinaatide kooskõlastamisel on ebaõige ja seadusest mittetulenev. Kaebuse esitaja on seisukohal, et käesoleval juhul on haldusakt antud (või jäetud õigusvastaselt toiming sooritamata) piirava kõrvaltingimusega (põhjendusega), mis ei tulene seadusest.

1. Kaebaja leiab, et Tallinna Linnavolikogu on vaidlusaluse otsuse vastuvõtmisel lähtunud asjaolust, et puudub Paljasaare sadama haldaja AS Tallinna Sadam kooskõlastus. Kaebaja on arvamusel, et asjaolu, kas tänasel päeval kuulub antud akvatooriumi osa mingi muu sadama koosseisu või mitte, ei kuulu kohaliku omavalitsuse pädevusse. Kaebaja hinnangul saab 2 ja võib kohalik omavalitsus piiride kooskõlastamisel lähtuda vaid asjaolust, kas kooskõlastuse andmist takistab mingi seadusest tulenev põhjendus, miks sellist sadama akvatooriumi ei võiks või ei peaks kooskõlastama (nt looduskaitseala). Volikogu otsuse seletuskirjas on märgitud: „/../AS Tallinna Sadam on arvanud, et kujundab oma seisukoha uue sadama rajamise suhtes, tutvudes eelnevalt kogu uue sadama rajamise detailplaneeringuga/../“ Kaebuse esitaja kinnitab, et käesoleval juhul ei ole algatatud ühtegi planeeringut, mille eesmärgiks on uue sadama rajamine detailplaneeringuga. Kaebaja on veendumusel, et AS-i Tallinna Sadam osalemine avatud menetluses, kus määratletakse sadamat läbivad kaubakogused jne on alusetu, sest sellist menetlust ei eksisteeri.
2. Enne seda, kui Tallinna Linnavalitsus võttis vastu 07.04.2004 korralduse nr 659-k võeti kooskõlastus Tallinna Transpordi- ja Keskkonna Ametilt, Põhja-Tallinna Valitsuselt, Põhja-Tallinna Halduskogult, Tallinna Maa-ametilt, Tallinna Kommunaalametilt ning Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimisametilt. Kõik nõutud ametkonnad esitasid oma tingimused ja põhjendused ning nad nõustusid algatatava detailplaneeringuga. Detailplaneeringu algatamisega on välja selgitatud, et antud lahega piirnevale alale on võimalik 180 meetri pikkuse kai ehitamine. Kaebuse esitaja leiab, et seega on olemas kõik eeldused selleks, et sadama akvatooriumi piire määrata. Kaebuse esitaja on hämmastunud asjaolust, et vaatamata kõigi vajalike kooskõlastuste olemasolule, tugineb Tallinna Linnavolikogu kooskõlastamata jätmisel põhjendustele, et antud detailplaneeringut ei ole kehtestatud.
3. Tallinna Linnavolikogu võttis 20.07.2005 vastu otsuse nr
4. Eeltoodud haldusakti aluseks oli 08.07.2005 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pöördumine kirjaga nr 3.21/7642 Tallinna Linnavolikogu poole, milles paluti kooskõlastada Lahesuu sadama akvatooriumi piiripunktide koordinaadid vastavalt Lahesuu Sadama AS-i volitatud esindaja OÜ Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi taotlusele. Kaheksateist päeva hiljem kooskõlastas Tallinna Volikogu 20.06.2005 otsusega nr 199 sadama akvatooriumi piiripunktid. OÜ Fransertal ja AS Haltransa esitasid 17.07.2005 Tallinna Linnavolikogu esimehele taotluse, et Tallinna Linnavolikogu arvaks 20.06.2005 istungi päevakorrast antud küsimuse välja põhjendusel, et OÜ Fransertal ei ole teadlik uue sadama planeerimisest Paljassaare lahte. Sellele vaatamata võttis Tallinna Linnavolikogu 20.06 2005 vastu otsuse nr
5. Kaebuse esitaja esitas Tallinna Linnavolikogule vaide taotledes HMS § 72 lg l p l alusel volikogu otsuse kehtetuks tunnistamist. Tallinna Linnavolikogu jättis vaide rahuldamata. Vaide rahuldamata jätmist põhjendas Tallinna Linnavolikogu sellega, et Tallinna Linnavolikogu kooskõlastuse kohustus tuleneb

§ 4lg l.

Seega on eeltoodud normi kohaselt kohaliku omavalitsuse volikogu haldusmenetluses ise võrdväärne teiste menetlusosalistega ja tema kooskõlastus on üks etapp haldusmenetlusest. Tallinna Linnavolikogu märkis, et s e l l e s t tulenevalt ei lasu tal kohustust iseseisvalt kaasata haldusmenetlusse asjast huvitatud isikuid. Nimetatud kohustus (sh. uurimispõhimõte) lasub haldusorganil, kes viib haldusmenetlust läbi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministril). Tallinna Linnavolikogu oli vaide lahendamisel seisukohal, et Tallinna Linnavolikogu 20.06.2005 otsus nr 199 ei ole iseseisvaks haldusaktiks ja ta ei evi väljapoole suunatud mõju ega too vahetult kaasa õigusi või kohustusi väljapool seisvatele isikutele. Käesoleval juhul vaidlustatud volikogu otsuse vastuvõtmisel on Tallinna Linnavolikogul aega läinud vähem kui aasta ja vaatamata sellele, et varasemalt oldi ühesel seisukohal, et Tallinna Linnavolikogu mittemingisugust sisulist otsust ei tee, vaid avaldab oma seisukoha, kas sellised akvatooriumi punktid on võimalikud või mitte ning ei vastuta lõpliku haldusakti vastuvõtmise eest, on käesoleval juhul käitutud kardinaalselt teisiti. Eeltoodu näitab, et Tallinna Linnavolikogu kohtleb isikuid ebaseaduslikult ebavõrdselt. 7. Vastustaja seisukoht, et sadamale iseloomulikud ehitised puuduvad, on kaebaja arvates väär. Kaebaja märgib, et antud kaldaga piirneval alal tegutses varasemalt RAS Ookeani laevaremondi tehas, mille hulka kuulus ka ujuvdokk, mis oli maapealselt kinnitatud ja ühendatud Nõlva tn 9 asuva kinnistuga. Selleks, et ujuvdokki ühendada maaga, on kaebaja arvates tänaseni olemas rajatised, millele saab ühenduse luua ujuvdokiga. Kaebaja sel3 gituste kohaselt on antud ujuvdoki kasutamiseks vajalikud veealused rajatised, statsionaarsed ankrud, seotud Nõlva tn 9 asuva laevaremonditehasega. Kaebaja on seisukohal, et veealuste statsionaarsete ankrute kuuluvust Nõlva tn 9 kinnistu omanikule on kinnistanud ka AS Tallinna Sadam, kes on oma 15.01.2004 kirjas nr 1-7/236 märkinud, et AS-il Tallinna Sadam ei ole endal kavatsust paigaldada Paljassaare sadama akvatooriumisse ujuvdokki, seetõttu puudub sadamal ka vajadus doki paigaldamisega seotud igasuguste veealuste hüdrotehniliste rajatiste omandamiseks ning kasutamiseks. Lähtudes eeltoodust leiab kaebaja, et vastustaja väited rajatiste ning nende eelduste olemasolu kohta vastavalt

§ 2ja 3, on otsitud ja põhjendamatud.

Kaebaja on seisukohal, et sadama definitsioon käsitleb endas mitte ainult kaide jm mereehitiste olemasolu, vaid eeldab, et sadama teenuste osutamiseks on olemas ehitised ja vastavad rajatised. Kaebaja selgituste kohaselt tegutseb Nõlva tn 9 kinnistul aastaid tolliladu, -terminal ning tollilao teenuste osutamine toimub nii sadamateenuste, raudtee-, auto- ja meretranspordi teenuste kaudu. Kaebaja selgituste kohaselt kasutab enne Nõlva tn 9 kailiini valmimist kaebaja meretranspordi teenuse osutamiseks AS-le Tallinna Sadam kuuluvat kaid pikaajalise rendilepingu alusel. Lähtudes eeltoodust leiab kaebaja, et põhjendamatu on vastustaja väide, millega püütakse naeruvääristada kaebuse esitaja soovi meresadama loomiseks. Kaebaja leiab, et käesoleval juhul ei ole faktilised asjaolud võrreldavad vastustaja poolt toodud näidetega, nagu iga merega piirneva kinnistu omanik võiks sellisel juhul taotleda meresadama loomist. Vastustaja väide, et igal isikul antud õigus puudub, ei ole ka üldise tegutsemisvabaduse aspektist kaebaja arvates õige.

1. Vastustaja poolt välja toodud põhjendus, et ta ei kooskõlasta OÜ Fransertal akvatooriumi piire enne kui on saadud AS Tallinna Sadam kooskõlastus, on kaebaja jaoks arusaamatu ja mõistetamatu. OÜ Fransertal on seisukohal, et kui lähtuda Tallinna Linnavolikogu loogikast, et Nõlva tn. 9 Paljassaare lahega piirneval alal puuduvad sadamale iseloomulikud ehitised, siis ei vasta antud akvatoorium ka Tallinna Sadama akvatooriumi mõistele. Kaebaja kinnitusel on AS Tallinna Sadam esitanud AS-le Haltransa ja OÜ-le Fransertal kinnituse, et Nõlva tn. 9 piirnevas lahes asuvad statsionaarsed ankrud, mille külge võib kinnitada ujuvdoki. OÜ Fransertal ja AS Haltransa pöördusid 07.07.2005 AS Tallinna Sadam poole, kus nad teavitasid sadama loomise kavatsusest Nõlva tn 9 piirneval alal. Antud kirjas paluti AS-l Tallinna Sadam teavitada oma vastuväidetest 10 päeva jooksul. Kaebaja kinnitusel ei esitatud ühtegi vastuväidet. Kaebuse esitaja peab vajalikuks märkida, et eeltoodud kirjas juhiti tähelepanu ka asjaolule, et Lahesuu sadama piiride kooskõlastamisega on antud Lahesuu sadama koosseisu Paljassaare sadama liitsiht (faarvaater), mis oma sisus võib takistada Paljassaare sadama tegevust.
2. Kaebuse esitaja palub tühistada Tallinna Linnavolikogu 15.
3. 2006 otsuse nr 209 või kohustada teostama toiming akvatooriumi piiride kooskõlastamiseks ilma seaduses toodud piiranguteta. Kaebuse esitaja palub välja mõista vastustajalt Tallinna Linnavolikogult kaebuse esitaja OÜ Fransertal kasuks tema poolt kantud kohtulud summas 18 193, 09 krooni.
4. Vastustaja Tallinna Linnavolikogu palub jätta kaebuse rahuldamata ja põhjendab oma taotlust järgnevalt:
5. Vastustaja on seisukohal, et vaidlusalune otsus ei ole iseseisvaks haldusaktiks HKMS §4 lg 1 ja HMS § 51 lg 1 mõistes. Vaidlustatud otsuses puudub õigussuhteid reguleeriv tahteavaldus, s.t. ta ei ole suunatud isiku õiguste ja kohustuste tekkimisele, muutmisele või lõpetamisele. HMS § 16 lg 1 käsitleb kooskõlastusi kui asutustevahelist asjaajamist, mitte kui menetlusosalisele suunatud (eel-) haldusakte, mistõttu on kooskõlastuse nõue menetluslik nõue ning kooskõlastuse andmine või andmata jätmine on menetlustoiming. Tulenevalt eeltoodust ei ole kaebaja arvates Tallinna Linnavolikogu 15.06.2006 otsuse nr 209 näol tegemist haldusaktiga, mille tühistamist saaks nõuda halduskohtus, mistõttu tu4 leb käesolev kaebus jätta läbi vaatamata. Vastustaja on seisukohal, et käesoleval juhul ei esine kaebajal menetlustoimingu vaidlustamise õigust, sest halduskohtus ei ole võimalik iseseisvalt vaidlustada kohaliku omavalitsuse täitevorgani menetlustoimingutkooskõlastuse andmine/ mitteandmine akvatooriumi piiride kooskõlastamiseks. HMS § 16 lg 1 tuleneb põhimõte, et kooskõlastuse saamine on reeglina taotlust menetleva haldusorgani ülesanne. Käesoleval juhul on vastustaja arvates menetlevaks haldusorganiks Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium ministri isikus, kellel on HMS põhimõtetest tulenevalt kohustus selgitada välja kõik olulise tähtsusega asjaolud ning siis otsustada menetluse edasine käik. Vastutus õiguspärase haldusakti andmise eest jääb Tallinna Linnavolikogu arvates ikkagi lõppotsustajale - Vabariigi Valitsusele. Vastustaja on seisukohal, et kooskõlastuse puudumine või sellest keeldumine ei välista uurimisprintsiibist tulenevat haldusorgani kohustust välja selgitada kõik asjas tähtsust omada võivad asjaolud ning kohaldades diskretsiooni teha lõplik otsus. Vastustaja leiab, et HKMS § 6 lg 2 p 2 alusel võib kaebusega taotleda peatatud või sooritamata toimingu sooritamist, kuid käesoleval juhul on kohaliku omavalitsuse poolt toiming, kui selline lõplikult sooritatud. Seega on vastustaja arvamusel, et OÜ Fransertal kaebus toimingu sooritamiseks kohustamise nõudes kuulub HKMS §24 lg 1 p 4 alusel lõpetamisele. Juhul, kui halduskohus siiski leiab, et tegemist on toiminguga, mida saab iseseisvalt vaidlustada, soovib vastustaja märkida, et kaebuse esitaja ei ole selgitanud, milles seisneb tema põhjendatud huvi toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks.
6. Vastustaja on seisukohal, et

ei sätesta eraldi korda, kuidas peaks toimuma akvatooriumi piiride määramine ja kooskõlastamine, seaduses ei ole antud akvatooriumi määramise ja kooskõlastamise menetlemiseks tähtaega, korda ega piiranguid. Vastustaja asudes OÜ Fransertal taotlust menetlema leidis, et akvatooriumi piire ei ole võimalik määrata ja kooskõlastada alljärgnevatele asjaoludele tuginedes: enne Tallinna Linnavalitsuse 07.04.2004 korraldusega nr 659-k algatatud detailplaneeringu kehtestamist; enne AS-lt Tallinna Sadam vastavasisulise kooskõlastuse saamist; kuna puuduvad sadamale iseloomulikud ehitised. 3. Vastustaja hinnangul ei saa olla vaidlust asjaolu üle, et kaebuse esitajal puudub Nõlva tn 9 asuval kinnistul sadam

mõttes.

§ 2

sätestab, et sadam on laevade lastimiseks ja lossimiseks, laevaremondiks või harrastuslikuks laevasõiduks või muuks merendusalaseks tegevuseks kohandatud piiritletud alal asuv hoonete ja rajatiste kompleks koos selle juurde kuuluva akvatooriumiga. Sadamaala on

§ 3

kohaselt sadamateenuste osutamiseks ning muuks laevaliiklusega seotud tegevuseks kasutatav maa ja akvatoorium koos sinna juurde kuuluvate sadamarajatistega (kaid, lainemurdjad, kaldatammid jms). Riikliku ehitusregistri andmetel asub Nõlva tn 9 kinnistul ainult üks ehitis-katlamaja (ehitusregistri kood nr xxxxxxxx). Tallinna Linnavolikogu on seisukohal, et nõuetele vastava sadama rajamine eeldab mitmete ehitiste olemasolu, mistõttu sadama (sealhulgas sadama hoonete ja rajatiste) asukoha määramine detailplaneeringuga on ainuke vahend asjaolude väljaselgitamiseks ja hindamiseks ning kooskõlas planeerimisseadusest (PlanS) tulenevate eesmärkidega.

1. PlanS § 8 lg 5 kohaselt on üldplaneeringu koostamine kohustuslik olulise ruumilise mõjuga objekti asukoha valiku tegemisel. Olulise ruumilise mõjuga objekt käesoleva seaduse tähenduses on objekt, millest tingitud transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk ja tooraine või tööjõu vajadus muutuvad objekti kavandatavas asukohas senisega võrreldes oluliselt ning mille mõju ulatub suurele territooriumile. Olulise ruumilise mõjuga objektide nimekirja kehtestab Vabariigi Valitsus. Vastustaja leiab, et seega on sadama ehitamise esimeseks eelduseks üldplaneeringu olemasolu. Vastustaja on seisukohal, et üldplaneering iseenesest ei muuda sadama-alana planeeritud ala sadamaks ega kaota kallasrada. Sellist seisukohta toetab ka Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-3-1-37-04, mille kohaselt üldplaneeringul on oluline roll maakasutus-ja ehitustingimuste kindlaksmääramisel, 5 sest see on vastavat investeeringut ja ehitust ettevalmistava detailplaneeringu aluseks ning vaatleb linna või valla arengut tervikuna. Vastustaja selgitab, et üldplaneering ei määra siiski iseenesest veel katastriüksuse sihtotstarvet, vaid annab sisulise aluse selle määramiseks ja linna üldplaneering annab kõigest põhimõtted, millest tuleb lähtuda edasisel detailplaneeringute koostamisel. PlanS § 9 lg 7 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekuid. Tallinna Linnavolikogu 9.12.2004 määrusega nr 54 on kehtestatud Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneering. Vastustaja on seisukohal, et nimetatud üldplaneeringuga on ette nähtud, et vaidlusalune ala Nõlva tn 9 jääb alale, mille peamised juhtfunktsioonid on kauba- ja tootmissadama maa/ettevõtlusehituse maa/raudteemaa/liiklust teenindava ehitise maa. Üldplaneeringu kehtestamise määruses on märkustena lisatud, et detailplaneeringute faasis on oluline määrata sadamast mööduva kallasraja asukoht, samuti tuleb detailplaneeringu koostamisel ette näha jalakäijate pääsude asukohad randa. Vastustaja leiab, et lähtudes PlanS § 3 lg 2 on detailplaneeringu koostamine Tallinna linna territooriumil kohustuslik uute hoonete püstitamiseks, olemasolevate hoonete laiendamiseks ja maa-alade kruntideks jaotamise korral. Vastustaja arvates on sadamarajatiste (näiteks kaide) ehitamiseks kohustuslik koostada detailplaneering, sest vastasel juhul, kui sadama rajamiseks poleks vaja koostada detailplaneeringut, ei oleks huvitatud isikutel ja avalikkusel võimalik osaleda olulise ruumilise mõjuga objekti projekteerimisel (planeerimisel) tekkinud vastuolude minimaliseerimisel ja kallasrada kaoks ilma avaliku menetluseta. Vastustaja on seisukohal, et seega on sadama rajamise eelduseks asjaomase detailplaneeringu olemasolu. Tallinna Linnavalitsuse 07.04.2004 korraldusega nr 659-k on algatatud Nõlva tn 9 ja 11a kruntide ja lähiala detailplaneering, eesmärgiga muuhulgas rajada kai ja laiendada terminali ning määrata ära sadamast mööduva kallasraja asukoht. Vastustaja leiab, et kuna Nõlva tn 9 ja 11a kruntide detailplaneeringu menetlus on veel pooleli, on akvatooriumi piiride kooskõlastamata jätmine põhjusel, et puuduvad sadamale iseloomulikud ehitised ja kehtestatud detailplaneering, igati põhjendatud ja seaduslik. Vastustaja kinnitab, et kuna OÜ Fransertal poolt taotletav akvatoorium on käesoleval hetkel Paljassaare sadama akvatooriumi osaks, siis on linn õigesti pidanud oluliseks ka AS Tallinna Sadam kooskõlastust kaebuse esitaja poolt taotletava akvatooriumi piiridele. Vastustaja märgib, et AS Tallinna Sadam kooskõlastust ei andnud ja leidis sarnaselt vastustajaga, et akvatooriumi piiride määramine on veel ennatlik, kuivõrd sadamat hõlmav detailplaneeringu menetlus on pooleli.
2. Vastustaja on seisukohal, et põhjendamatu on OÜ Fransertal seisukoht, et Tallinna Linnavolikogu kohtleb analoogses situatsioonis olevaid isikuid ebavõrdselt Vastustaja on seisukohal, et kaebuse esitaja enda poolt Lahesuu sadama akvatooriumi piiride kooskõlastamise kohta toodud näide sobib hästi ilmestama ja toetama vastustaja eeltoodud põhjendusi, miks ei olnud Tallinna Volikogul võimalik Haltransa sadama akvatooriumi piire kooskõlastada. Vastustaja kinnitab, et Lahesuu sadama ja Haltransa sadama kooskõlastuse menetlused baseeruvad absoluutselt erinevatele lähteandmetele ning tingimustele. Kui Lahesuu sadama akvatooriumi piiride kooskõlastamiseks olid täidetud kõik vajalikud eeldused, siis OÜ Fransertal ei olnud taotluse esitamise hetkeks neist täitnud ühtegi. Vastustaja selgitab, et Lahesuu sadama rajamine otsustati juba 1993 aastal, mil Tallinna Linnavalitsuse 23.07.1993 määrusega nr 291 otsustati Paljassaare tee 14 krundi vähendamine ja Paljassaare tee 14A maa rendile andmine kauba-ja stividorisadama ehitamiseks. Tallinna Linnavolikogu selgitab, et Eesti Vabariik seadis 1994 aastal Paljassaare tee 14a asuvale riigimaale hoonestusõiguse Lahesuu sadama AS kasuks, kohustusega ehitada sadamarajatised. Sellele järgnevalt väljastas Tallinna Linnavalitsus sadama ehitistele vajalikud ehitusload ja kasutusload ning Keskkonnaministeerium vee-erikasutusload. Peale ehitiste ja rajatiste valmimist väljastas Tallinna Linnavalitsus kaide ja hoonete kasutusload. Kõigele eeltoodule järgnevalt pöördus Lahesuu sadam AS Tallinna Sadam poole akvatooriumi piiride kooskõlastamiseks. Alles pärast AS-lt Tallinna Sadam kooskõlastuse saamist pöördus Lahesuu sadama AS Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole akvatooriumi koordinaatide 6 määramiseks ning viimane omakorda Tallinna Linnavolikogu poole vastava seisukoha saamiseks.
3. Vastustaja palub jätta esitatud kaebus rahuldamata ja kohtukulud kaebuse esitaja kanda.
4. Kolmas isik AS Tallinna Sadam palub jätta esitatud kaebus rahuldamata, põhjendades oma taotlust alljärgnevalt:
5. Kolmas isik on seisukohal, et praegusel ajahetke seisuga puuduvad Nõlva tn 9 kinnistul nõuetekohased sadamarajatised ning on selgusetu, kas sinna piirkonda saab sadamat rajada. Kolmanda isik kinnitusel on antud piirkonna kinnisvaraomanikud otsustanud rajada vaidlusalusele kinnistule äri-ja puhkeala. Kolmas isik viitab Riigikohtu halduskolleegiumi 18.10.2004 otsusele haldusasjas nr 3-3-1-37-04, mille kohaselt on üldplaneeringul oluline roll maakasutus-ja ehitustingimuste kindlaksmääramisel, sest see on vastavat investeeringut ja ehitust ettevalmistava detailplaneeringu aluseks ning vaatleb linna või valla arengut tervikuna. Üldplaneering ei määra siiski iseenesest veel katastriüksuse sihtotstarvet, vaid annab sisulise aluse selle määramiseks. Kolmas isik on seisukohal, et sadama rajamine sõltub detailplaneeringust ning menetletavasti Põhja-Tallinna üldplaneeringust. Kolmas isik nõustub täielikult vastustaja kirjalikus seletuses toodud vastuväidetega ning midagi täiendavalt lisada ei soovi.
6. Kolmas isik palub jätta esitatud kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED
7. Kohus leiab, et käesoleva asja lahendamisel tuleb kõigepealt vastata küsimusele, kas kaebajal on võimalik vaidlustada kooskõlastuse andmata jätmist tema poolt välja pakutud alustel või taotleda alternatiivina vaidlustatud Tallinna Linnavolikogu kohustamist sooritamata toimingu sooritamiseks.
8. Kohus leiab, et põhjendatud on vastustaja seisukoht, et kooskõlastuse puhul on tegemist menetlustoiminguga, mille vaidlustamist eraldi lõplikust haldusaktist seadus ette ei näe. Kooskõlastuse andmine on haldussisene menetlustoiming, mille vaidlustamine on vastavalt kehtivale õiguspraktikale võimalik ainult juhul, kui ta riivab menetlusosalise õigusi sõltumata menetluse lõppresultaadist Käesolevas vaidluses sellise olukorraga tegemist ei ole. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et lõpliku otsuse tegijal on kohustus ja võimalus väljaselgitatud asjaoludest lähtuvalt õiguspärase otsuse langetamiseks. Ka sadamaseaduse § 4 lg 2 ei piira kohtu arvates Vabariigi Valitsuse otsustusõigust akvatooriumi piiride määramisel ega majandus- ja kommunikatsiooniministri võimalust esitada Vabariigi Valitsusele oma põhjendatud ettepanek sadama akvatooriumi piiride määramiseks, milles tuleb käsitleda ka Tallinna Linnavolikogu otsust kooskõlastuse andmata jätmise kohta. Vabariigi Valitsus võib, sõltumata kohaliku omavalitsuse kooskõlastuse olemasolust või selle andmata jätmisest, otsustada kaalutlusõigust teostades ja asjakohaselt põhjendades akvatooriumi piiride määramise üle, sest seadus ei sätesta norme, mis näitaks, et kooskõlastuse puudumisel tuleb akvatooriumi piirid tingimata kinnitamata jätta. Kohus on seisukohal, et juhul, kui kaebaja hiljem vaidlustab näiteks Vabariigi Valitsuse otsuse, millega keelduti akvatooriumi piiride kindlaksmääramisest kohaliku omavalitsuse volikogu kooskõlastuse puudumise tõttu, võib kohus kooskõlastuse andmisest õigusvastase keeldumise korral kohustada Vabariigi Valitsust akvatooriumi piiride määramiseks ilma kooskõlastuseta. Juhul, kui majandus- ja kommunikatsiooniminister akvatooriumi piiride kindlaksmääramise ettepanekut Vabariigi Valitsusele ei tee või lõpetab menetluse tuginedes kohaliku omavalitsuse kooskõlastuse puudumisele, on kaebajal võimalik esitada vastavalt kohustamiskaebus või vaidlustada menetlust 7 lõpetav haldusakt ja selle raames Tallinna Linnavolikogu otsus. Lähtuvalt eeltoodust jätab kohus haldusmenetluse seaduse § 16 lg 1, sadamaseaduse § 4 lg 2 ja halduskohtumenetluse seadustiku 26 lg 1 p 6 alusel kaebaja taotluse Tallinna Linnavolikogu 15.06.2006 otsuse nr 209 tühistamiseks rahuldamata.
9. Kaebaja alternatiivse taotluse - teha halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi: HKMS) § 4 lg 2 alusel vastustajale HKMS § 26 lg 1 p 2 sätestatud ettekirjutus õigusvastaselt sooritamata toimingu sooritamiseks kohustusega mitte seada menetlustoimingu sooritamisel kõrvaltingimusi, mis ei tulene seadusest - suhtes nõustub kohus vastustaja seisukohaga. HKMS § 6 lg 2 p 2 alusel võib kaebusega taotleda peatatud või sooritamata toimingu sooritamist, kuid käesoleval juhul on kohaliku omavalitsuse poolt menetlustoiming lõplikult sooritatud ja kooskõlastuse andmisest keeldutud. Kuna tegemist on haldusesisese menetlustoiminguga, siis on selle vaidlustamine võimalik koos lõpliku haldusaktiga. Seetõttu ei ole alternatiivkaebuse käsitlemine ja lahendamine kaebaja poolt soovitud vormis võimalik ning see tuleb jätta rahuldamata.
10. Kuna kohus leiab, et kumbagi kaebaja esitatud taotlust pole võimalik kehtiva õiguse alusel menetluslikult edasi käsitleda ja antud kohtumenetluse raames sisuliselt lahendada, ei oma ka muud menetlusosaliste poolt esitatud argumendid ja väited antud kaebuse lahendamisel tähtsust.
11. Vastustaja ja kolmas isik menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud ei ole ja seega jäävad menetluskulud nende endi kanda.
12. Käesoleva otsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinn Ringkonnakohtule juhindudes HKMS §§ 31 ja 32 sätestatust 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Daimar Liiv Kohtunik 8