Kui üks vanem seda ei täida, siis võib kohus teise vanema nõudel temalt välja mõista elatise.
lg 2 kohaselt tuleb elatise suuruse määramisel arvestada nii lapse vajadusi kui ka kummagi vanema varalist seisundit.
lg 4 kohaselt ei tohi elatis reeglina olla alla poole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast ja seega alates 01.jaanuarist 2007.a. on elatise alammäär 1800.- krooni kuus. Kooliskäiva lapse igapäevasteks vajadusteks tehtavad kulud on üldteada ega vaja tõendamist. Kostja poolt pakutav 500 krooni kuus ei ole ilmselgelt küllaldane ja elatise maksmise katkestamiseks alates 2006.a. juunikuust puudus kostjal seaduslik alus.. Hageja on alates 2006.a. aprillikuust ilma töökohata ja alates k.a. jaanuarikuust registreeritud töötuna; kuna teist last ei saa praegu panna lasteaeda, siis ei saa hageja minna ka tööle; hageja sissetulekuks on töötu abiraha ja emalt saadav toetus. Hageja on esitanud perearsti tõendi, mille kohaselt on laps sageli haige ja vajab ravimeid. Kostja on esitanud tõendi, mille kohaselt on tema igakuine netopalk olnud 2007.a. vahemikus 6726 kuni 20563 krooni kuus. Neil põhjustel kohus leiab, et hageja poolt nõutav 2000 krooni kuus on põhjendatud. Oma kulude tõendamiseks on kostja esitanud tarbijakrediidilepingu, mille kohaselt peab ta kuni 2007.a. lõpuni tasuma krediidi tagastamiseks 658 krooni kuus, kohtul ei ole alust kahelda ka kostja seletustes eluasemekulude suuruse ja uue perekonna ülalpidamise kohta. Kostja väljaminekuid arvestades ei pea kohus otstarbekaks välja mõista elatist hagi esitamisele eelnenud ühe aasta eest, nagu
2 seda küll võimaldaks.
Seepärast tuleb elatis välja mõista alates 28.veebruarist 2007.a. 3 Elatise hagi esitamisel on hageja riigilõivu tasumisest vabastatud. TsMS § 190 lg 2 kohaselt mõistab kohus kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, hagi rahuldamise korral välja kostjalt. Riigilõiv määratakse kindlaks vastavalt hagi hinnale. TsMS § 129 lg 2 kohaselt on elatise asjas hagi hinnaks nõutavate maksete kogusumma üheksa kuu eest. Antud juhul tuleb lähtuda aga mitte kogu väljamõistetavast elatise summast, vaid elatise suurendatud osast, milleks on 1500 krooni. Hagi hinnaks tuleb seega lugeda 13500 krooni, millele vastab Riigilõivuseaduse lisa 2 kohaselt riigilõivu määr 1000.- krooni. TsMS § 468 lg. 3 kohaselt tunnistab kohus elatise väljamõistmiseks tehtud otsuse hagejale hädavajalikus osas viivitamatult täidetavaks. Kuna kostja on keeldunud alates 2006.a. maikuust elatise tasumisest, siis on hageja huvides vajalik tunnistada kohtuotsuse täies ulatuses viivitamatult täidetavaks. Indrek Saar Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.