KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Mai Grauberg Otsuse avalikult teatavaks 21.06.2006, Tallinn, Kentmanni kohtumaja, tsiviilkantselei tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-05-1115 (endine number 2/231-2671/05) Tsiviilasi LS hagi DS ja OSvastu ühisvara jagamiseks, kinnistusraamatu kande parandamiseks, kannete tegemiseks Menetlusosalised ja nende Hageja LS Kostjad DS esindajad Kohtuistungi toimumise aeg, 07.06.2006, Kentmanni kohtumaja Hageja LS(esindaja vandeadvokaat NL istungil osalenud isikud Kostja DS Kostja DS ja OS esindaja vandeadvokaat ON RESOLUTSIOON Hagi rahuldada osaliselt Jagada OS ja DS ühisvaraks olev korteriomand, mis on kantud korteriomandi Kinnistusjaoskonna registriossa , jättes OS kaasomandi osaks ½ ja DS kaasomandi osaks ½ mõttelist osa korteriomandist . Jätta rahuldamata nõue, milles LS palub kinnistusraamatu kanne parandada ja kustutada kanne OS kui omaniku kohta ja teha uus kanne, millega kanda omanikena sisse OS ja DS, kumbki ½ mõttelise osa kaasomanikuna. Välja mõista OS 1300 krooni ja DS 1300 krooni LS kasuks kohtukulude katteks. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebust 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant ei ole kaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja arutada kirjalikus menetluses. I HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED DS mõisteti süüdi Tallinna Linnakohtu otsusega ning tsiviilhagi korras mõisteti temalt välja 303000 krooni LS kasuks. Täitemenetluses selgus, et olid DS ja OS sõlminud abieluvaralepingu, millega kogu ühisvara ilma hüvitiseta jäeti kõik OS omandisse. Märgitud leping on tühine TsÜS § 84 järgi: tehing on vastuolus heade kommetega, kuivõrd kostjad olid kursis kriminaalasja menetlusega ja selle käigus DS nõutavate summadega ning sellise sisuga abieluvaraleping on sõlmitud ilmse eesmärgiga takistada DS varaliste nõuete sissenõudmist, jättes ta ilma varata. Leping sõlmiti siis, kui kriminaalmenetlus kostja D. S suhtes oli käimas. Tehing on vastuolus PerekS §14 lg 1 ja 18 lg 1, sest abielu jooksul omandatud vara kuulub mõlemale abikaasale võrdselt ning vara kuulub jagumisele abikaasade vahel võrdsetest osades, kuid D. S jäi ilma oma osast ühisvarast ning lepingus selle põhjendusi ei nähtu. Tehing on ka näiline, sest tegelikult vara jagamist ei toimunud. Pooled ei ole lahutatud, elavad koos, majandavad koos korterit D. S kasutab seda vara, tehinguga on pooled tahtnud jätte muljet tehingu sõlmimisest, mida tegelikult ei toimunudki. Vara on seega tegelikult jagamata. Lisaks puudub O. S sõlmitud asjaõiguslepingus viide ühisvara jagamise lepingule ning kinnisomandi kandmiseks tema nimele lahusvarana. Eeltoodu tõttu ei ole OSAÕS § 64 .1. järgi omandanud korteriomandit lahusvarana (lk 41-42). Hageja soovib kohtuotsuse täitmist. Täitur on arestinud märgitud vara, milleks on korteriomand , kuid selle müüki ei ole võimalik korraldada, kuivõrd tegemist on ühisvaraga. Hageja palub selle tõttu ühisvara jagada, jättes korteriomandi kostjatele võrdsetes osades, so ½ mõttelisse osadesse kaasomandina ning parandada kinnistusraamatu kanne, kustutades sellest OS kui omanikukanne ja teha uus kanne, millega kanda omanikena sisse OS ja DS kumbki ½ mõttelise osas omandi kaasomanikuna. Ühisvara väärtus on 625500 krooni. Lisaks on abieluvara leping tühine ka seetõttu, et abieluvara leping on registris registreerimata, seega ei ole O. S omandanud ühisvaraks olnud korteriomandit lahusvarana enda omandisse. Kohtukulud palub jätta kostjate kanda. Tõendid: kohtuotsus 23.12.2004 nr 1-2821/03, M. R tõend täitemenetluse osas, kinnistusregistri väljavõte, ühisvara osalise jagamise leping , kinnistusosakonna tõend, avaldus korteriomandi kinnistamiseks. II KOSTJA VASTUVÄITED Kostja vaidleb hagile vastu (lk 34-35). Hagi tuleb jätta rahuldamata. OS on korteriomandi ainuomanik, kuivõrd pooled jagasid ühisvarana vallasasjana ning lepingu kohaselt pidi märgitud vallasasjana olnud korter pärast kinnistamist jääma samuti OS lahusvaraks. OS soovib jääda korteriomandi ainuomanikuks. Hageja väited on asjakohatud, paljasõnalised, ühisvara jagamise leping ei ole tühine. Lk 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.