← Eesti

3-06-101/5

3-06-101 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 27.03.2007.a Tallinn Haldusasja number 3-06-101 Haldusasi A.K. kaebus Tallinna Pensioniameti Tallinna osakonna pensionikomisjoni 30.09.2005.a otsusele nr 1.1-6.TL15/1043 Asja läbivaatamise kuupäev 07.03.2007.a Menetlusosalised Kaebuse esitaja A.K., esindaja Diana Strömnes Vastustaja Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniamet, Silvia Azojan RESOLUTSIOON Jätta A.K. kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. A.K. esitas 20.06.2005.a esitas Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniametile avalduse vanaduspensioni määramiseks (tl 59). Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti 06.07.2005.a kirjaga nr 6.TL 15.4-9/13093 paluti A.K.l esitada originaaldokumendid selle kohta, et ta on Eestis töötanud 15 aastat (tl 58). A.K. esitas vastuseks 01.08.2005.a avalduse täienduse, milles andis ülevaate oma töökohtadest ja juhtis tähelepanu riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) §-le 60 ja sotsiaaliministri 31.12.2001.a määruse nr 167 „Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhend“ §-le 58 (tl 56-57). Tallinna Pensioniameti Tallinna osakonna pensionikomisjoni 30.09.2005.a otsusega nr 1.16.TL15/1043 otsustati A.K.le vanaduspensioni mitte määrata (tl 33-35). Otsusest nähtuvalt asus komisjon seisukohale, et esitatud dokumentide alusel puudub võimalus A.K.le vanaduspensioni määramiseks seadusega nõutava Eestis omandatud pensionistaaži 15 aastat puudumise tõttu.
  2. A.K. esitas 21.10.2005.a esitas Tallinna Pensioniametile Tallinna osakonna pensionikomisjoni 30.09.2005.a otsusele nr 1.1-6.TL15/1043 vaide (tl 28-29). Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti keskpensionikomisjoni 02.11.2005.a otsusega nr 68 jäeti vaie rahuldamata (tl 25-26). Vaideotsuse põhjenduste kohaselt käsitlevad A.K. viidatud RPKS § 60 ja sotsiaaliministri 31.12.2001.a määruse nr 167 „Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhend“ § 58 määratud pensiodide menetlemist uue pensioniseaduse jõustumisel ja ei ole rakendatavad uue pensioni määramisel.
  3. A.K. esitas 12.01.2006.a Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti keskpensionikomisjoni 02.11.2005.a otsuse nr 68 peale Tallinna Halduskohtule kaebuse (tl 1-2). Kaebus jäeti 08.02.2006.a kohtu määrusega käiguta ja anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks (tl 6-7). A.K. esitas 03.03.2006.a kohtule kaebuse täpsustuse, milles taotles Tallinna Pensioniameti Tallinna osakonna pensionikomisjoni 30.09.2005.a otsuse nr 1.1-6.TL15/1043 tühistamist ja Tallinna Pensioniameti kohustamist tema 20.06.2005.a pensioniavalduse uueks läbivaatamiseks (tl 10-11). Tallinna Halduskohtu 22.03.2006.a määrusega võeti A.K. kaebus menetlusse ja vastustajaks tunnistati Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniamet (tl 17). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  4. Kaebuse kohaselt töötas kaebaja aastatel 1955-1980 Tuula oblastis ettevõttes „Tulagol“, sellest 8 aasta maa-aluses kaevanduses. 1980.a asus kaebaja tööle Eestisse ja töötas alates 1991.a „Sojuztonnelstroi“ valitsuses. 1982.a määrati kaebajale Tallinnas eluaegne vanaduspension ning seda maksti kuni 1996.a. 1996.a võttis kaebaja end arvelt maha ja sõitis Venemaale, mis maksti talle pensioni Eestis arvestatud tööstaaži järgi. Uuesti asus kaebaja Eestisse elama 02.06.2005.a. Venemaa enam kaebajale pensioni ei maksa. Kaebaja leiab, et tema Eesti seadusandluses ei ole midagi öldud selle kohta, et Eestisse naasnud ja hetkel seaduslikult Eestis viibivale isikule, kellele on varem määratud Eestis elauaegne vanaduspension ei säili nimetatud pension ning pensionistaaži peab uuesti hakkama välja teenima. Kaebaja leiab, et kaevatava otsusega on tema õigusi rikutud ja soovib talle määratud elauaegse pensioni taastamist.
  5. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. A.K. lahkus Eestist 15.05.1991.a ega teavitanud sellest pensioniametit, mistõttu talle jätkati alusetult pensioni maksmist kuni 01.11.1996.a. A.K. isikukonto suleti 04.11.1996.a ja pensionitoimik anti talle allkirja vastu kätte. Edasi sai A.K. pensioni Vene Föderatsioonist. A.K. lahkus Eestist enne Eesti Vabariigi taaskehtestamist ja seega ei olnud tal õigust Eesti Vabariigi pensioniseaduse alusel makstavale pensionile, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 16.01.1992.a otsuse ja riiklike elatusrahade seaduse alusel makstud elatusrahale. A.K. poolt viidatud RPKS § 60 ja sotsiaaliministri 31.12.2001.a määruse nr 167 „Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhend“ § 58 käsitlevad määratud pensionide menetlemist uue pensioniseaduse jõustumisel, kuid ei ole rakendatavad uue pensioni määramisel. A.K. puhul pole tegemist uue pensioni määramisega. KOHTU PÕHJENDUSED 2
  6. Kohus kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgnevatel põhjendustel. 6.1 Riikliku pensioni saamise tingimused ja korra sätestab 01.01.2002.a jõustunud RPKS. Selle seaduse § 7 lõike 1 kohaselt on õigus vanaduspensionile isikul, kes on saanud 63-aastaseks ja kellel on 15 aastat Eestis omandatud sama seaduse §-s 27 sätestatud pensionistaaži. Asjas on tuvastatud ja puudub vaidlus selles, et kaebaja Eestis omandatud pensionistaaž on 10 aastat, 10 kuud ja 18 päeva (tl 105). Nimetatud asjaolu nähtub kaebaja tööraamatust, millest nähtuvalt töötas kaebaja alates 14.02.1980.a kuni 31.12.1990.a trusti „Sojuzšahtospetspromstroi“ Baltimaade Liikuvas Spetsialiseeritud Ehitus-Montaaži Valitsuses (tl 49-50). Seega nõustub kohus vastustajaga, et kaebajal puudub õigus vanaduspensionile seadusega nõutava Eestis omandatud pensionistaaži puudumise tõttu. 6.2 Ebaõige on kaebaja viide RPKS §-le 60 ja sotsiaaliministri 31.12.2001.a määruse nr 167 „Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhend“ §-le
  7. Mõlemad on rakendusliku iseloomuga sätted. RPKS § 60 sätestab enne RPKS jõustumist määratud pensionide säilitamise tingimused ja sotsiaaliministri 31.12.2001.a määruse nr 167 „Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhend“ § 58 näeb ette vanaduspensioni säilitamise isikutele, kellele oli enne 01.03.1993.a määratud vähema kuni 15-aastase pensioniõigusliku staažiga vanaduspension. Vastustaja leiab õigesti, et nimetatud sätted ei laiene kaebajale, kuivõrd kaebaja ei saanud RPKS jõustumise ajal (01.01.2002.a) Eesti riigilt pensioni. Asjas on tuvastatud ja puudub vaidlus, et kaebajale lõpetati 01.11.1996.a Eesti riigi poolt vanaduspensioni maksmine. Tallinna Pensioniameti 04.11.1996.a korraldusest nähtuvalt võeti kaebaja nimetatud kuupäeval seoses Eesti Vabariigist lahkumisega arvelt maha ja tema isikukonto suleti (tl 81). Kaebaja seletuse kohaselt oli ta Eestist lahkunud juba 1991.a seoses asumisega tööle trusti „Sojuztonnelstroi“ filiaali Omskis (tl 104). Kaebaja seletuse kohaselt sai ta alates 1996.a kuni 2005.a, millal saabus uuesti Eestisse Vene Föderatsiooni kodanikuna pensioni Vene riigilt (tl 104). Kaebaja seletus on kooskõlas toimiku materjalidega, mille kohaselt kaebaja on olnud Eestis asuval aadressil sisseregistreeritud 31.07.1981 – 15.05.1991.a ja kantud rahvastikuregistrisse 02.06.2005.a (tl 37, 62). Andmed A.K. elamise kohta taasiseseisvunud Eesti Vabariigis enne 02.06.2005.a rahvastikuregistris puuduvad. Kuna A.K. ei saanud RPKS jõustumise ajal Eesti riigilt vanaduspensioni, siis ei saanud see temal ka RPKS § 60 ja sotsiaaliministri 31.12.2001.a määruse nr 167 „Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhend“ § 58 alusel säilida. 6.3 Kaebajale ei anna alust vanaduspensioni määramiseks ka asjaolu, et talle on ekslikult kuni 01.11.1996.a Eesti riigi poolt vanaduspensioni makstud. Asja läbivaatamise käigus on selgunud, et see sai võimalikuks kaebaja enda käitumise tõttu, kuivõrd ta ei informeerinud 1991.a Eestist lahkumisel ja Vene Föderatsiooni alaliselt elama asumisel sellest elukohajärgset sotsiaalkindlustusorganit. Vastavalt sellel ajal kehtinud korrale, toimus pensionide maksmine elukohajärgselt (vt NSV Liidu Ministrite Nõukogu 03.08.1972.a määrusega nr 590 kinnitatud „Riiklike pensionide määramise ja maksmise korra määrustik“, punkt 167). Kaebaja informeeris pensioniametit sellest alles 1996.a, millal võttis välja oma pensionitoimiku (tl 104; 111). Selline viivitamine ei olnud mitte millegagi põhjendatud. Kaebaja ei viibinud Eestist eemal töölähetuses, vaid ta oli asunud Vene Föderatsiooni alaliselt elama. Kaebaja on ka kohtuistungil ise kinnitanud, et tema lahkumine Vene Föderatsiooni ei olnud komandeering (tl 105).
  8. Menetluskulude väljamõistmist taotletud ei ole. 3 Indrek Paukštys Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.