3-06-1724/14

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill
2. a, Tallinn Haldusasja number 3-06-1724 Haldusasi OÜ Tomi-TŠ kaebus Maksu- ja Tolliameti
3. juuli
4. a vaideotsuse nr 6-1/179-1 tühistamiseks ja
5. mai
6. a maksuotsuse nr 12-5/437 osaliseks tühistamiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebuse esitaja – OÜ Tomi-TŠ, seaduslik esindaja Ilgar Zeinalov ja lepinguline esindaja vandeadvokaat Sven Sillar; Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Agris Peedu Asja läbivaatamise vorm Kohtuistung
7. aprillil
8. a Tallinnas Resolutsioon Edasikaebamise kord
9. Jätta OÜ Tomi-TŠ kaebus rahuldamata.
10. Jätta menetluskulud OÜ Tomi-TŠ kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt
11. mail
12. a. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
13. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus kontrollis OÜ Tomi-TŠ Maardus asuva kauplusbaari ning parklate maksude arvestamise ja tasumise õigsust maksustamisperioodil
14. aasta juuli kuni
15. aasta aprill.
16. detsembril
17. a koostatud kontrollaktis nr 12-3/718 ja
18. mai
19. a maksuotsuses nr 12-5/437 tehti kindlaks, et OÜ Tomi-TŠ jättis kontrollitaval perioodil kajastamata 18% määraga maksustatavat käivet summas 1 524 984 krooni. Raamatupidamises kajastati Maardus asunud kaupluse ja baari käivet kassa sissetuleku orderite alusel kuu lõpus. Kaupluse sularahakäivet deklareeriti 829 649 krooni ja baari sularahakäivet 1 733 025 krooni. Maksuhaldur tegi kaupluse ja baari tegeliku sularahakäibe kindlaks vaatluse käigus
20. mail
21. a OÜ Tomi-TŠ ruumidest äravõetud kaustikute alusel, mis sisaldasid sularahakäivet päevade kaupa. Baari sularahalaekumisteks oli kaustiku andmete kohaselt kontrollitaval perioodil 1 661 219 krooni. Kaupluse sularahalaekumisteks oli ajavahemikus
22. aasta oktoober kuni
23. aasta aprill 1 204 082 krooni;
24. aasta juuli-septembri kohta kaustikutes andmed puudusid ning nende kuude laekumine määrati hindamise teel, võttes arvestuse aluseks kaustikus kajastatud perioodi
25. aasta oktoober kuni
26. aasta aprill päeva keskmine sularahalaekumine 5679,63 krooni, kokku saadi kontrollitava perioodi kaupluse sularahalaekumisteks, s.o ajavahemikus
27. aasta oktoober kuni
28. aasta aprill 1 726 607,96 krooni. Maksuhaldur leidis, et I. Zeinalovi väide, mille kohaselt sisaldab kaupluse kaustiku sularahakäive ka baari käivet, on ebaõige, sest analüüsi põhjal nähtub, et näiteks
29. aasta oktoobri- kuni detsembrikuu baari käive oli kaustikute andmetel ca 30 000 krooni suurem kaupluse käibest, seega ei saa kaupluse käive sisaldada lisaks baari käivet; samuti on OÜ Tomi-TŠ enda ametlikus raamatupidamises näidatud suuremat käivet kui kaupluse kaustikust nähtuv käive. Ebaõige on ka I. Zeinalovi see väide, et kogu ostetud alkohol võeti arvele kaupluses ja sealt anti ka baari, sest osad raamatupidamises kajastatud arved ja kaubad ei ole märgitud kaupluse kaustikusse, järelikult müüdi see kaup (baaris arvelevõetud kauba sortiment kattub suures osas AS-ist Kaupmees & Ko ostetud kauba sortimendiga) baaris. AS Kaupmees & Ko poolt maksuhaldurile esitatud andmetest nähtuvalt on osad selle hulgimüüja väljastatud arvetest ja kaupadest OÜ Tomi-TŠ raamatupidamises ja kaupluse kaustikus kajastamata, nt
30. aasta jaanuaris-aprillis AS-ist Kaupmees & Ko ostetud kaubast väärtusega 122 065 krooni on ainult 5904 krooni kajastatud kaupluse kaustikus ja 92 920 krooni raamatupidamises. Deklareerimata käibelt (nii kaupluse-baari kui parklate osas, viimatinimetatud osas pole maksuotsust vaidlustatud) määrati OÜ-le Tomi-TŠ tasumiseks käibemaksu 274 497 krooni ja tulumaksu algdokumentideta tehtud väljamaksetelt 543 272 krooni. Lisaks määrati tasumiseks kinnipeetud tulumaksu, sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakseid, mida pole samuti käesolevas asjas vaidlustatud.
31. OÜ Tomi-TŠ esitas maksuotsuse peale Maksu- ja Tolliametile vaide kaupluse ja baari käibelt määratud käibemaksu ja tulumaksu osas. Vaide kohaselt sisaldub kaustikutes üksnes valikuliselt kogutud informatsioon. Baari ja kaupluse kohta peeti ühtset arvestust ning asjaolu, et nende käibeid on eraldivõetuna ebatäpselt näidatud, ei oma tähtsust, sest kogukäive deklareeriti õigesti. Õiguslikult ja faktiliselt põhjendamatu on määrata makse hindamise teel.
32. Maksu- ja Tolliameti
33. juuli
34. a vaideotsusega nr 6-1/179-1 jäeti OÜ Tomi-TŠ vaie rahuldamata. Maksukohustuslase väited on olnud vastuolulised ja antud soovist viia maksuhaldur eksitusse kaustiku tegeliku tähenduse suhtes. Kuna kaustikute andmete alusel on tuvastatud töötajatele tehtud tegelikud väljamaksed ning määratud tööjõumakse pole vaidlustatud, on asjakohatu väita, et kaustikutes kajastatud andmetel pole vähimatki seost äriühingu tegeliku raamatupidamisega. Sellises mahus ja päeva täpsusega ülestähenduste tegemine on vajalik üksnes täpse ülevaate omamiseks tegelikust rahakäibest. Maksuhaldur kasutas
35. aasta juuni-septembri käibe määramiseks põhjendatult hindamismeetodit, kuna raamatupidamise andmed pole usaldusväärsed. Vaatluse käigus äravõetud kaustikud sisaldavad tegelikku käivet ning neid võib usaldada. On ilmne, et muudest allikatest ei saaks koguda andmeid selle perioodi kohta (kaupluse klientideks olnud eraisikuid pole tagantjärgi võimalik tuvastada). Vaide esitaja pole kordagi maininud, et
36. aasta juuni-septembri käive erines teiste kuude käibest.
37. OÜ Tomi-TŠ palub Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses tühistada Maksu- ja Tolliameti 31.juuli
38. a vaideotsus nr 6-1/179-1 ja
39. mai
40. a maksuotsuse nr 12-5/437 osas, mis puudutab kaupluse ja baari käibelt määratud käibemaksu ning selles osas ettevõtlusega mitteseotud kuludelt määratud tulumaksu. Kaebuse põhjenduste kohaselt:
41. Vaatamata OÜ Tomi-TŠ taotlusele jäeti vaidemenetluse käigus ära kuulamata I. Zeinalov, rikkudes sellega MKS § 147 lg 2 p
42. I. Zeinalovi antud seletustest saadi valesti aru. Arvestada tuleks I. Zeinalovi isiku eripära, koostatud kaustikud on diletantlikud ega näita tegelikku käivet, mis kajastub ametlikus raamatupidamises.
43. Baari ja kauplusesse soetatud kauba kohta peeti ühtset arvestust. I. Zeinalovi peetud kaustikutes kajastati rea „Kauplus” all nii baari kui kaupluse käivet. Kaupluse ja baari ühist kuukäivet kajastati ametlikus raamatupidamises. Asjaolu, et raamatupidamises näidati baari ja kaupluse 2 käivet eraldivõetuna tõenäoliselt tegelikkusele mittevastavatena, ei muuda raamatupidamist kogumis ebaseaduslikuks, sest kogukäive oli raamatupidamises õige.
44. Kuigi OÜ Tomi-TŠ eitab täielikult kaustikute ja raamatupidamise vahelist seost, on kaustikute alusel määratud maksul mingisugunegi mõistuslikult jälgitav arvestusmetoodika. Selline loogika aga puudub maksusumma määramisel hindamise teel, sest raamatupidamise algdokumendid pole puudulikud, ebapiisavad, mitteusaldusväärsed, hävinud või kadunud. Puudub vähimgi põhjendatud eeldus selleks, et
45. aasta juuli-septembri käive vastanuks kaustikutes kajastatud kuude keskmisele summale.
46. Maksuotsuse õiguspärasust saab hinnata eeskätt I. Zeinalovi poolt vaidemenetluses või kohtumenetluses antud seletuste alusel. Kaebuse esitaja leiab kokkuvõtlikult, et ametlikud raamatupidamise andmed vastava tegelikkusele ning kaustikutes sisalduva informatsiooni alusel ei saa määratleda kaupluse ja baari käivet. Maksuotsuse
47. leheküljel esitatud tabeli veerus 2 kajastati igakuiselt baari kassasse laekunud raha, kuid veerus 6 „Kauplus” sisalduvad suvalised numbrid, millel puudub vähimgi seos baari või kaupluse käibega.
48. Maksu- ja Tolliamet palub jätta kaebuse rahuldamata ning jääb maksu- ja vaideotsustes väljendatud seisukohtade juurde. KOHTU PÕHJENDUSED
49. Maksumenetluse ja kohtumenetluse käigus on OÜ Tomi-TŠ keskseks etteheiteks maksuhaldurile olnud väide, et juhatuse liikme I. Zeinalovi selgitused on jäetud ära kuulamata. Juhatuse liikme selgitused andvat lõpuks õige ülevaate selle kohta, mis oli
50. mail
51. a OÜ Tomi-TŠ ruumidest vaatluse käigus äravõetud kaustikutes sisalduvate omakäeliste kannete tegelik tähendus. I. Zeinalov sai anda omapoolsed selgitused Tallinna Halduskohtu istungil. Kaupluse kaustiku kohta väitis I. Zeinalov, et tema ei oska selles sisalduvaid andmeid kommenteerida, sest tema ei täitnud seda kaustikut. Väidetavalt täitis kaupluse kaustikut I. Zeinalovi vend H. Z., kuid nimetatud isiku kohtus tunnistajana ülekuulamisest OÜ Tomi-TŠ loobus vaatamata kohtu sellekohasele ettepanekule. Seega ei ole OÜ Tomi-TŠ esitanud halduskohtule ühtegi maksuameti versiooni kummutavat tõendit selle kohta, mis andmed sisaldusid kaupluse kaustikus. Maksumenetluse ja kohtumenetluse põhiväide, et kõik vajalikud selgitused annab ülekuulamisel I. Zeinalov, osutus alusetuks.
52. Käesoleval juhul tuvastas maksuhaldur maksumenetluse käigus, et OÜ Tomi-TŠ tegelikuks raamatupidamiseks saab pidada mitte maksuametile esitatud raamatupidamist, vaid OÜ Tomi-TŠ opereeritud parklates ning kauplus-baaris ettevõtte enda töötajate omakäeliselt täidetud kaustikuid, milles kajastuvad andmed kattuvad kolmandate isikute poolt maksuametile antud teabega OÜ Tomi-TŠ majandustehingute kohta. Parklate osas, kus analoogiliselt kauplusega kajastasid kaustikud märksa suuremat käivet kui ametlikult deklareeritud raamatupidamisandmed, määratud käivet ja käibemaksu OÜ Tomi-TŠ ei vaidlustanud. Samuti ei vaidlustatud tööjõumaksude määramist, mille puhul maksuhaldur tugines samuti kaustikutesse tehtud kannetele. Seega võis maksuamet põhjendatult eeldada, et kaustikute andmed kajastavad OÜ Tomi-TŠ tegelikku käivet ning vastupidiste väidete tõendamiskoormus lasub kaebuse esitajal. HKMS § 15 paneb kaebuse esitajale kohustuse tõendada oma väiteid. MKS § 150 sätestab, et maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti; määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslase poolt on maksuhalduril tõendamiskoormus nende tõendite osas, mida valdab ainult maksuhaldur. Tulenevalt hea usu põhimõttest ja kaasaaitamiskohustusest on maksukohustuslasel ülesanne lükata ümber temale langenud põhjendatud kahtlused. Pelgalt paljasõnalisest deklaratsioonist, et ühes kaustikus (mitmete seas) ühel real (mitmete seas) olevad andmed on 3 „suvalised”, ei ole piisav oma tõendamiskohustuse täitmiseks. Ka kaebuse esitaja lepinguline esindaja ei suutnud kohtumenetluse käigus arusaadavalt formuleerida OÜ Tomi-TŠ lõplikke seisukohti, mida kaupluse kaustikus siis kajastati, viidates, et asjakohase selgituse saab anda vaid I. Zeinalov. Seega oli I. Zeinalovil kohustus veenvalt selgitada, miks on tegemist „suvaliste” andmetega, millel polevat seost kaupluse tegeliku käibega. Kuid nagu kohtuotsuse punktis 6 märgiti, ei suutnud I. Zeinalov anda selgitusi kaupluse kaustikus sisalduvate andmete kohta.
53. Maksuhaldur on maksu- ja vaideotsuses veenvalt ümber lükanud I. Zeinalovi maksumenetluses esitatud väite, mille kohaselt peaks kaupluse kaustiku sularahakäive sisaldama ka baari käivet. Näiteks 2004 oktoobri- kuni detsembrikuu baari käive oli kaustikute andmetel ca 30 000 krooni suurem kaupluse käibest, seega ei saa kaupluse käive sisaldada baari käivet.
54. Maksuotsuses tuvastati, et kaupluse sularahalaekumiste kohta
55. aasta juuli-septembri osas kaustikutes andmed puudusid ning nende kuude laekumine määrati hindamise teel. Kohus nõustub maksuhalduri seisukohaga, et kirjalike tõendite puudulikkus ei saa kaasa tuua maksukohustusest vabanemist, kui selguvad varimajandusele viitavad ilmingud (deklareerimata sularahakäive, ümbrikupalgad). Selge on see, et tegelikku käivet ei saa määrata ametliku raamatupidamise alusel, kui on veenvalt tõendatud, et ilmselgelt on osa käibest jäänud maksuametile deklareerimata (mida ei eita lõpuks ka maksumaksja ise, nt parklate osas). Kui kaustikute andmete tuginedes on leidnud tuvastamist, et deklareeritud käive on oluliselt väiksem kaustikutest nähtuva tegeliku käibega, siis on olemas põhjendatud alus eeldada, et ka nende kuude osas, mille käibe kohta kaustikutest andmeid ei leitud, ei vasta ametliku raamatupidamise andmed tegelikkusele. Sisuliselt puudub tagantjärgi muu võimalus kaupluses toimunu rekonstrueerimiseks ja tegeliku käibe tuvastamiseks. Seega esines MKS § 94 lõikes 1 näidatud alus maksusumma määramiseks hindamise teel. Maksusumma kujunemine on kontrollitav. Õige ja mõistlik on maksuhalduri kasutatud metoodika, mis võttis
56. aasta juuliseptembri käibe leidmisel aluseks kaustikus kajastatud perioodi
57. aasta oktoober kuni
58. aasta aprill päeva keskmise sularahalaekumise. OÜ Tomi-TŠ ei ole vaides ega kohtukaebuses väitnud ega esitanud tõendeid, et kaupluse juulikuu-septembrikuu käive oli objektiivsetel põhjustel oluliselt väiksem kui ülejäänud kuude keskmine käive.
59. I. Zeinalovi veelkordne ülekuulamata jätmine enne vaideotsuse tegemist ei olnud oluline menetlusviga, mis saanuks mõjutada otsuse sisulist õigsust. Kohtumenetluses selgus, et I. Zeinalov ei oskagi anda adekvaatseid selgitusi kaupluse kaustikusse kantud andmete kohta. Seega poleks seletuse võtmine andnud uut teavet võrreldes maksukohustuslase poolt maksuhaldurile seniesitatud teabega ega saanud mõjutada vaide õiget lahendamist. Vaideotsusega pole seega rikutud OÜ Tomi-TŠ õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult.
60. OÜ Tomi-TŠ väited ei anna järelikult alust maksuhalduri kaevatavate otsuste tühistamiseks. Kaebus jääb rahuldamata ning menetluskulud (riigilõiv 5000 krooni) tuleb HKMS § 92 lõike 1 alusel jätta kaebuse esitaja kanda. Villem Lapimaa 4