lg1 p1 sätestab, et ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel.
lg1 sätestab, et lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ning huvide kaitseks seatakse eestkoste. Sama seaduse § 92 lg2 kohaselt seatakse eestkoste lapse üle, kelle vanemad on surnud, tunnistatud teadmata kadunuks või teovõimetuks või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud. 2 Lähtudes eeltoodud asjaoludest ja avaldaja huvist palus Tallinna linn
lg1 p1 alusel MK (ik XXXX) võtta ära vanema õigused lapse JK (ik XXXX, registreeritud elukoht XXXX, tegelik elukoht XXX) suhtes.
) Kohtus uuritud tõendid ja maakohtu põhjendused MK puudutatud isikuna võttis avalduses esitatud asjaolud õigeks ning kinnitas kohtus, et ta tõepoolest ei ole oma poega kasvatanud ega tema eest hoolitsenud, leides samas, et ta ei sobi lapsevanemaks. Samuti kinnitas MK, et tema poeg JK elab juba alates oma teisest eluaastast IK juures ning on viimase kasvatusel ja hoolitsusel. Lapse isa AT on surnud. MK kinnitas, et tal on probleeme alkoholi liigtarvitamisega, millest tulenevalt on toime pannud rea väärtegusid. Puudutatud isik, laps JK kinnitas, et ta peab IK oma emaks ja tahab ka edaspidi tema juures elada. Ta oli nõus, et MKlt võetakse ära vanema õigused tema suhtes. IK puudutatud isikuna kinnitas, et kasvatab JKt juba alates lapse teisest eluaastast, on püüdnud asendada lapsele tema pärisema ja hoolitseda tema eest selliselt, et lapsest kasvaks ja areneks vääriline Eesti kodanik. Ta oli nõus, et lapse emalt võetakse ära vanema õigused JK suhtes ja et tema vormistatakse lapse eestkostjaks. Kohus uuris toimikus olevaid tõendeid: 1) IK XXX avaldust JK eestkostjakls määramise kohta (lk 4); 2) MK poolt XXX antud kirjalikku nõusolekut selle kinnituseks, et IK vormistatakse JK eestkostjaks (lk 4); 3) OÜ A tõendit (lk 6) selle kohta, et IK töötab OÜ-sA; 4) MK nõusolekut (lk 7) selle kinnituseks, et ta on nõus, et tema abikaasa IK vormistatakse JK eestkostjaks; 5) koopiat JK sünniaktist (lk 8) ja sünnitunnistusest (lk 9); 6)JK avaldust XX, kus ta kinnitab, et tahab elada koos IK (lk 10); 7)XXXX iseloomustust JK kohta (lk 11); 8)TLLV korraldust XXX (lk 12), mis kinnitab, et IK makstakse JKle ettenähtud lapsetoetus; 9)notariaalse kinnitusega MK avaldust (lk 13) nõusoleku andmise kohta selles, et I K määratakse JK eestkostjaks; 10)Põhja Politseiprefektuuri XXXX õiendit, mis kinnitab, et MK on aastatel XXXX sageli toime pannud väärtegusid, seonduvalt peamiselt seoses alkohoolsete jookide tarbimisega avalikus kohas või alkoholijoobeseisundis avalikus kohas viibimisega (lk 48). OÜ A poolt XXX antud iseloomustusest IK kohta ilmneb, et ta on töökas, kohusetundlik ja korrektne, töötab majahoidjana, võtab koos JKga osa üritustest, mida korraldatakse lastele. Vanema õiguste äravõtmine on hagita perekonnaasi. Hagita menetluse lahend on kohtumäärus (TsMS § 478 lg 1). Hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi (TsMS § 477 lg 1). TsMS § 478 lg 3 kohaselt kuulub hagita menetluses tehtav lahend viivitamatule täitmisele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 3 Lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub kohus eelkõige lapse huvidest.
lg 1 kohaselt vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused (
Avaldaja tugineb oma nõudes
lg 1 p 1 sättele.
lg 1 p 1 kohaselt ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Laps on käesoleval ajal kümneaastane ja elab juba ligemale üheksa aastat IK juures, pidades teda oma emaks. Kohus on ära kuulanud lapse, kes toetab TL avaldust ning kinnitab, et ei tunne oma pärisema, kellega puudub tal kontakt. Laps soovib, et ka tulevikus saaks ta elada IK juures. Kohtus uuritud ja eelpool analüüsitud tõenditega on kinnitust leidnud, et lapse ema MK ei täida oma vanemakohustusi, kuivõrd juba aastaid ei huvitu ta lapsest ja on lapse usaldanud oma tuttava kasvatada. Ta tarvitab sageli alkoholi, mille tõttu on karistatud väärtegude eest. Kohtu käsutuses puuduvad andmed, mis kinnitaks vastupidist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et lapse ema mõjuva põhjuseta ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel ning põhjendatud on
MK on täielikult õigeks võtnud T l avalduses esitatud asjaolud.
lg 1 kohaselt isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, kaotab lapse suhtes kõik õigused. Vanema õiguste äravõtmine ei vabasta vanemat lapse ülalpidamisekohustusest (
MS § 172 lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Avalduse esitamisel hagita asjas, kui tsiviilasja hinda ei ole võimalik kindlaks määrata, tasutakse riigilõivu 200 krooni riigilõivuseaduse (RLS) § 37 lg 8 alusel. Kohus leiab, et avaldaja menetluskulud tuleb jätta avaldaja enda kanda. Kohus, ära kuulanud avaldaja esindaja seisukohad, puudutatud isikud, vestelnud lapsega ja uurinud avaldaja poolt kogutud ja esitatud tõendeid, leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
kohaselt eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega, kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud või lapse üle, kes muudel põhjustel on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest.
sätestab, et eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja, kelle valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus ja isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul. On tuvastatud ülalkirjeldatud tõenditega, et lapse bioloogiline ema ehk elus olev seaduslik vanem ei hoolitse JK eest juba pikemat aega. Laps elab uues perekonnas, kus kohtu arvates on tagatud tema turvalisus, tervis ja heaolu ning loodud vajalikud tingimused kasvamiseks, õppimiseks ja arenemiseks. Lapse esmased vajadused on rahuldatud. Lapsele eestkostja määramine on seepärast kohtu veendumuse kohaselt põhjendatud ja kooskõlas nii Perekonnaseaduse kui Lastekaitseseaduse põhimõtetega, samuti Lapse õiguste konventsioonis sätestatuga. 4 Kohus leiab, et täidetud on
lg 2-4 nõuded ja IK puhul ei esine
Kohus on jõudnud järeldusele, et JK kasvatajaks ja lapse eestkostjaks võib määrata IK. Kuigi lapsele ei ole eestkostjat seni veel määratud, on tema sisuliselt juba aastaid elanud uues, so IK perekonnas, kusjuures laps peab seda oma tegelikuks koduks. See asjaolu võimaldab kohtul kujundada oma veendumust otsustada eestkostjaks määrata IK. Raivo Einula kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.