Obsah (5)

§ 173§ 174§ 191§ 192§ 231

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-05-9447 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12.03.2007, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Ande Tänav, Kai Kullerkupp Tsivi

§ 173

lg.1 kohaselt tuleb kohustis täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seadusele või lepingule.

§ 174

sätestab kohustise täitmisest ühepoolse keeldumise ja lepingutingimuste muutmise lubamatuse. AS T ja ja kostja vahel oli 15.04.2000 sõlmitud Q GSM leping nr.10055616, mille alusel kostja kasutas telekommunikatsiooniteenust ja kohustus selle eest tasuma. Lepingule lisatud pakkumisest nähtuvalt on kostja tasunud hagejale sularahas 15.04.2000 1399 krooni, sellest telefoni eest 1199 krooni ja kuumaksu 200 krooni. Leping kostjaga on ühepoolselt lõpetatud 02.03.2001. AS T 20.04.2005 saldokinnitusest nähtuvalt on kostjale arvestatud põhivõlaks telefonimaksed 945,25 krooni, kõneteenuste eest 747,85 krooni ja leppetrahv 500 krooni, kokku 2193,10 krooni. 5.

§ 191

lg.1 kohaselt loetakse leppetrahviks (trahviks ,viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise ,eriti täitmisega viivitamise korral. Kohus leidis, et leppetrahv on õiguskaitse vahend, mida kreeditoril on õigus kohustise täitmata jätmisel seaduse või lepingu alusel võlgnikult nõuda.

§ 192

kohaselt peab kokkulepe leppetrahvi (trahvi,viivise) kohta olema sõlmitud kirjalikus vormis. Kohus leiab,et leppetrahvi nõue on põhjendamata, tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus leidis, et kui hageja luges lepingu lõppenuks 02.03.2001 ja arveldusperioodil 02.01.-01.02.2001 oli teenus peatatud, ei olnud teenuse peatamise eest tasu nõudmine tõendatud ning nõue tuleb jätta rahuldamata. Kohus asub seisukohale,et teenuse peatamisega on leping lõpetatud. 6. Kohus rahuldas nõude tasumata kõneteenuste ja maksete eest kuni lepingu tegeliku lõpetamiseni summas 1123,49 krooni (okt.694,65 krooni +nov.228,84 krooni+dets.200 krooni). Hageja nõue viiviste saamiseks 2193,10 krooni ulatuses ei ole põhjendatud ega tõendatud. Hagile lisatud 15.04.2000 sõlmitud lepingu lahutamatuks osaks olevad mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimused,mis väidetavalt olid aluseks viivise määramisel, jõustusid 01.03.2001, seega samal ajal, kui kostjaga leping lõpetati. Kohus jättis hagile lisatud 01.03.2001 mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimused tõendina tähelepanuta. Hageja esitatud arvete väljatrükkidest nähtuvalt ei ole hageja kostjale viivist arvestanud ega nõuet esitanud.

§ 231

lg.1 kohaselt on kohustise täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga pole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivist 134,76 krooni ulatuses (4 aastat x 3 % x 1123.49). Arvete väljatrükkidest nähtuvalt on hageja arvestanud kostja põhivõla hulka alates lepingu lõpetamisest veel kuumaksu kuni 10.04.2001, teenuse peatamise eest 50,85 krooni ja leppetrahvi 500 krooni. Hageja poolt kuumaksu nõue peale lepingu lõpetamist põhivõlana on põhjendamata ja tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Kohus leiab,et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1123,49 krooni tasumata maksete katteks ja viivis 134,76 krooni kokku 1258,25 krooni.

1. Kohus mõistis kostjalt välja kohtukulud: riigilõivu 105 krooni, 200 krooni kohtukutse 2 avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded ja õigusabikulu 20 krooni ning riigituludesse postikulu 96 krooni. Apellatsioonkaebuse põhjendused
2. Hageja vaidlustab kohtuotsuse hagi rahuldamata jäetud osas ja palub välja mõista kostjalt täiendavalt 3127,95 krooni. Kohus leidis ekslikult, et tegemist oli tähtajatu lepinguga, sest lepingu p-s 4 oli märgitud tähtaeg üks aasta. Samuti on lepingu pealdises märgitud, et tegemist on tähtajalise lepinguga. Hageja on tõendanud kuumaksete tasumise kohustust lepinguga ja hagiavaldusele lisatud teadaandega, millele alla kirjutades on kostja kinnitanud, et on teadlik kuumaksete ja subsideeritud hinnaga telefoni eest tasumise kohustusest. Samuti nähtub eelnimetatud tõenditest teenuse osutaja õigus nõuda hüvitist (leppetrahvi) tagastamata jäänud telefoni eest, juhul kui leping lõpetati ennetähtaegselt. Kohus jättis põhjendamatult hindamata mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimused. Kohus ei juhtinud hageja tähelepanu telefonilepingu tingimuste vasturääkivuse kohta ja ei andnud hagejale võimalust asjaolusid selgitada. Seega jättis kohus põhjendamatult hageja viivise nõude rahuldamata. Apellatsioonkaebuse vastus
3. Kostja kirjalikku vastust ei esitanud. Ringkonnakohtu otsus ja selle põhjendused
4. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas kohtuotsuse hagi rahuldamata jäetud osas. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas tühistada ja hagi täielikult rahuldada.
5. Ekslik on maakohtu seisukoht, mille kohaselt lepingust ei nähtu, milliseks tähtajaks on leping sõlmitud. Hageja esitas kohtule Q GSM lepingu, milline oli sõlmitud 15.04.2000 tähtajaga üks aasta (t.lk.8) ja samuti oli kostjale allkirja vastu teatavaks tehtud lepingu tingimused lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel või lõppemisel (t.lk.10). Ekslik on maakohtu seisukoht, nagu oleks hageja nõudnud kostjalt võlgnevuse tasumist aja eest, mil leping oli lõppenud. Kostjale oli 05.02.2001 väljastatud teade lepingu lõpetamisest tingimusel, kui ta 25 päeva jooksul ei likvideeri võlgnevust (t.lk.13). Seega oli kostjal kohustus kuni hageja poolt teate koostamiseni ja edasi kuni lepingu ennetähtaegse lõpetamiseni tekkinud võlgnevus tasuda ja kohtul hageja nõue rahuldada. Vaidlus puudub selles, et lepingu ennetähtaegse lõpetamise tingis kostja poolt lepingu rikkumine.
6. Samuti on kohtuotsus põhjendamatu leppetrahvi väljamõistmata jätmise osas, kuna hageja poolt esitatud tõenditest tuleneb teenuse osutaja õigus nõuda hüvitist (leppetrahvi) tagastamata jäänud telefoni eest, juhul kui leping lõpetati ennetähtaegselt. Mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimused, millised hageja lisas hagi tõendamiseks, kehtisid ka kostja lepingu kehtivuse ajal ja hagejal on õigus lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel nõuda leppetrahvi, mis on sanktsioon telefoni tagastamata jätmisel. Seega tuleb hagi 4386,20 krooni (2193,10 krooni on põhivõlg ja 2193,10 krooni viivis) väljamõistmiseks rahuldada.
7. Kohtukulude jaotamisel tuleb juhinduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 ning kohaldada kuni 31.12.2005 kehtinud sellekohaseid protsessiseaduse sätteid. Tulenevalt kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lgtest 1 ja 8 jäävad kohtukulud selle poole kanda, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse, tühistab kohtuotsuse hagi rahuldamata jäetud ja kohtukulude osas, siis tuleb hageja kasuks välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõiv 3 420 krooni (t.lk.18) ja esindajatasu 219, 31 krooni, kohtuteate avaldamise kulu (TsMS § 52 p 6) 200 krooni. Lisaks tuleb kostjalt välja mõista hageja poolt apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni. Vastavalt TsMS §-le 143 ei ole postikulu asja läbivaatamise kulu ega kuulu sissenõudmisele kostjalt (Riigikohtu 29.01.2007 otsus 3-2-1-137-06 p.37). K.Kullerkupp U.Loonurm A.Tänav 4