KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-05-1431 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ulvi Loonurm ja Urmas Reinola Otsuse tegemise aeg ja koht 27

§ 61

lg 1 p-le 1 poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest: hinnaga hagi puhul kuni 5% hagi rahuldatud osast hagejale või kuni 5% hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Arvestades asja mahtu ja keerukust kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele 412, 55 (8250, 99 x 5%) krooni. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus

1. V.R esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega hagi rahuldada.
2. Kohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigusnormi ning rikkunud oluliselt menetlusõigusnorme.
3. Väär ja seadusega vastuolus on kohtu järeldus, et vaidluses ühe kostjaga kompromisslepingu sõlmimise näol võttis hageja omaks, et sõlmis OÜ-ga T töövõtulepingu ja W.Liga müügilepingu. Tulenevalt võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 on kompromissleping eelkõige leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järelandmiste teel. Seega, et hageja sõlmis ühega kostjatest kompromisslepingu ei saa tähendada seda, et hageja selle sõlmimise näol midagi käitumuslikult omastas.
4. Hagejale jääb ebaselgeks kohtu seisukoht millega kohus leidis, et W.L sõlmis hagejaga müügilepingu. Hageja on seisukohal, et tehing toimus hageja ja OÜ T vahel turbo ostmiseks ja selle paigaldamiseks. Hageja tugines usaldusele, et OÜ T on asjatundja ning teab talle soovitada, mis on kohane ja õige. W.Lit käsitas hageja kui OÜ T meistrit, varustajat ja tööde vastuvõtjat, kelle avaldustest ja käitumisest tulenevalt uskus hageja, et ta on volitatud osaühingut esindama. Hageja eeldas, et kui tehingu on teinud majandusvõi kutsetegevuses tegutseva isiku OÜ T töötaja W.L, kelle eest OÜ T vastutab siis, tehing on tehtud OÜ T nimel. Paljasõnaline on kostja poolt esitatud väide nagu hageja oli teadlik, et turbo müüb talle eraisikuna kostja töötaja W.L. Nimetatud asjaoludest hagejat ei teavitatud.
5. Hageja ja kostja vahel sõlmiti 20.01.2005 leping remonditeenuste osutamiseks, mis sisaldas muu hulgas nii müügilepingule kui ka töövõtulepingule omaseid tingimusi. Sellest tulenevalt on paljasõnaline ja alusetu kostja väide, et hageja oli täielikult teadlik, et turbo müüb talle eraisikuna W.L ja turbo vahetuse teostab OÜ T.
6. Hageja eeldas, et ta saab kostjalt asjakohast ja õiget abi oma auto turbo probleemidele ning kui kostja soovitas selle välja vahetada, siis pidi ta ka teadma, mille vastu see välja vahetati ning tagama, et asenduseks pakutud asi oleks töökorras. Tegelikkuses paigaldati töökorras turbo asemel hageja autole taastatud mittetöötav turbo ning seda üle ei kontrollitud. Hageja leiab, et turbot oleks paigaldamise järgselt võinud ja pidanud defekteerima kostja. Hageja leiab, et antud juhul on tegu olulise lepingurikkumisega, mis tulenevalt VÕS § 116 lg 2 seisneb selles, et hageja jäi olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis.
7. Kostja väide, et hagejaga sai eelnevalt kokkulepitud, et tema sõiduki transportimine Tallinnasse toimub OÜ T kulul ainult, kui sõiduk tuuakse OÜ T töökotta ja sõidukil tuvastatakse 20.01.2005 teostatud tööde ja müüdud komponentide puudulikkus, on paljasõnaline ja alusetu. Hageja tugineb M. T ja M. R (AS V esindaja) vahelisele elektronkirja vahetusele. 01.02.2005 M. R saadetud elektronkirjas kinnitab M. T: „Auto lasin toimetada teile isiklikult esialgselt oma kuludega selleks, et saada teilt (V AS) kui vastavat pädevust omaval firmal eksperthinnangut juhtumi kohta, mis õieti autoga juhtus või mis põhjusel väidetavalt auto turbo purunes. Kliendiga olime selles kokku leppinud. Klient lubas meile ka vastava kirja (vastuse) toimetada." 3

§ 60

lg-st 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Vastustaja seisukoht

1. OÜ T ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ning palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
2. Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 17.11.2006 otsus tuleb tühistada vaid kohtukulude väljamõistmise osas summas 412,55 krooni. Muus osas on kaevatav otsus seaduslik ja põhjendatud. Kuna kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid korrata. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Kohus on õigesti kohaldanud materiaalõigusenorme.
3. Maakohus jättis põhjendatult rahuldamata hageja nõude, milles ta palus tunnustada õigust mitte maksta kostjale 2006 krooni. Kuna kohus asjas esitatud tõendeid hinnates tuvastas, et turbokompressori ostmiseks sõlmis hageja müügilepingu W. L, siis nimetatud tehingu tulemusena sai turbokompressori omanikuks hageja V.R. Seejärel sõlmis V.R OÜ-ga T töövõtulepingu nimetatud turbokompressori paigaldamiseks temale kuuluvale autole. Maakohus tuvastas asja õigesti, et viga ei olnud mitte paigaldamises, vaid töövõtulepingu alusel hageja poolt kostjale OÜ T üleantud turbokompressoris endas, mistõttu on kostja lepingu täitnud nõuetekohaselt. Kaebuses toodud asjaolud ei võimalda maakohtu poolt tuvastatud asjaolusid teisiti hinnata. Seega puudub igasugune õiguslik alus 2006 krooni jätmiseks kostja OÜ T kanda.
4. Kuivõrd maakohus tuvastas asjas esitatud tõendite alusel, et kostja OÜ T täitis hagejaga sõlmitu töövõtulepingu nõuetekohaselt, siis puudub õiguslik alus ka väidetava kahju nõudmiseks, mis seondus uue turbokompressori hankimise ja paigaldamisega AS-is V. Ka on W. L hagejale heastanud turbokompressori eest 8000,00 kr kompromisslepingu alusel (t.l.114). Vaidlus puudub selles, et hagejale kuuluva sõiduauto turbokompressor vajas algselt vahetust, milleks hageja ka autoteenindusse pöördus. Seega puudub õiguslik alus nõuda kostjalt AS T kahjuna veelkord nii turbokompressori väärtust kui ka paigaldamise kulusid AS V arve alusel (t.l.21), sest need kulutused pidi hageja kandma ise, milleks ta ka autoteeninduse poole pöördus. Vastasel korral hageja rikastuks alusetult kostja arvel.
5. Maakohus jättes hagi rahuldamata, mõistis hagejalt kuni 01.01.

§ 61

lg 1 p 1 alusel välja kostja kasuks kohtukuluna tasu õigusabi eest summas 412,55 krooni. Kaebuse kohaselt on maakohus põhjendamatult kohtukulud hagejalt välja mõistnud, kuna kostja OÜ T ei ole kooskõlas TsMS §-ga 60 lg 3 esitanud kuludokumente ega kohtukulude nimekirja. Selles osas on kaebus õige. TsMS § 60 lg 3 kohaselt ei ole poolel õigus nõuda kohtukulude hüvitamist, kui pool ei ole esitanud enne kohtuvaidlusi kohtule kohtukulude nimekirja ja kuludokumente. Kostja OÜ T ei ole nimetatud dokumente kohtule esitanud, seega on kohtukulude väljamõistmine põhjendamatu. 23. Ülaltoodu alusel tuleb apellatsioonkaebus rahuldada vaid kohtukulude väljamõistmise osas. Muus osas tuleb jätta rahuldamata. 24. Vastustaja OÜ T palub välja mõista hagejalt kohtukuluna tasu õigusabi eest summas 3540,00 krooni, mis on kantud apellatsiooniastmes. Hageja vaidleb kohtukulude väljamõistmisele vastu ja palub mitte välja mõista tasu õigusabi eest, mis on kantud 4

§ 60lg 1 ja 8 ja 61 lg 1 p 1 alusel tuleb taotlus rahuldada ja kohtukulu hagejalt välja mõista summas 412,55 krooni. R. Allikvere U. Loonurm U. Reinola 5