TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-06- 1774 Otsuse avalikult kuulutamise 24.11.2006, aeg ja koht Tartu Halduskohtu kantselei Kohtunik Mare Priks Kohtuasi M.S.i kaebus Hipodroomi elurajoonis Tartus Tartu Linnavalitsuse poolt kehtestatud detailplaneeringust tulenevate Tartu Linnavalitsuse toimingutele ja Tartumaa Keskkonnateenistuse toimingutele seoses planeerimisjärgselt kaitsealuste taimede seisundi halvenemise ja hävimisega ning kaitsmata jätmisega. Asja läbivaatamise kuupäev 13.11.2006 , avalik kohtuistung Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja M.S.; Vastustajad: Tartu Linnavalitsus, esindaja Leida-Elli Vavrenjuk; Keskkonnaministeeriumi Tartumaa keskkonnateenistus, esindajad Kirke Keert ja Kristel Tatsi. Resolutsioon Kohtuotsuse edasikaebe kord: Jätta M.S.i kaebus Tartu Linnavalitsuse ja Tartumaa Keskkonnateenistuse toimingutele haldusasjas nr. 3-06-1774 rahuldamata. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so. arvates 24.11.2006 M.S. on esitanud 17.11.2005 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kohaselt tuleks tühistada kõik haldusaktid, mis on seotud Hipodroomi elurajooni planeeringuga Tartus ning kohustada linnavalitsust tagama kaitsealuste liikide säilimine detailplaneeringu alal, lõpetada kõik toimingud detailplaneeringu alal ning tunnistada õigusvastaseks Tartu Linnavalitsuse toiming tegevusetus ja Tartumaa Keskkonnateenistuse toiming - tegevusetus, millega on jäetud kaitsmata kaitsealused taimed seoses planeeringu kehtestamisega. Kaebaja on hariduselt bioloog ning saab aru kaitsealuste taimede väärtusest. kogu planeeringualal, mis asub ehituskeeluvööndis ning tegemist on kalda kahjustamisega. Kaebaja on vaidlustanud (haldusasi nr. 3-05-1239) planeeringu kehtestamist 20.01.2005 Tartus Ihastes Raeremmelga 1A ja Hipodroomi 3 ning ehituslubade väljastamist planeeringualale. Kaebaja on esitanud kaebuses alljärgnevad nõuded: l. Tühistada haldusakt, millega on Hipodroomi planeering kehtestatud;
- Tühistada pärast 05.10.2005 tehtud haldusaktid ja kohustada Tartu Linnavalitsust likvideerima pärast 05.10.2005 tehtud toimingute tagajärjed, mis halvendasid kaitsealuste liikide seisundit;
- Kohustada Tartu Linnavalitsust ja Tartumaa Keskkonnateenistust tagama kaitsealuste liikide ja Euroopas väärtustatud elupaikade säilimise detailplaneeringualal;
- Kohustada tartu Linnavalitsus tagama olukorra, et lõpetatakse koheselt planeeringu alal kõik toimingud ja peatatakse haldusaktide väljaandmine kuni kohtulahendini.
- Tunnistada õigusvastaseks Tartumaa Keskkonnateenistuse tegevus detailplaneeringu alal kaitsealuste liikide kaitsmatajätmise osas;
- Tunnistada õigusvastaseks Tartu Linnavalitsuse tegevus kaitsealuste liikide ja Euroopa Loodusdirektiiviga kaitstavate elupaikade hävimisel. Kohus on asja lahendanud, mis puudutab planeeringu vaidlustamist ja ehituslubade väljastamist. Kaebaja 07.12.2005 täiendusest on halduskohus aru saanud, et kaebaja vaidlustab Tartu Linnavolikogu 20.01.2005 otsust nr,. 385, millega kehtestati kruntide Raeremmelga 1A ja Hipodroomi 3 detailplaneeringut ja Tartu Linnavalitsuse korraldust nr. 1549 13.10.2005 osas, millega anti välja ehitusload Varsa 4 ja Varsa 10 üksikelamu püstitamiseks Nimetatud haldusaktide osas on kohtulahend olemas ja jõustunud.(haldusasi nr.3-05-1239) Tartu Ringkonnakohus oma määrusega 3-05-1239 22.06.2006 on saatnud M.S.i 17.11.2005 esitatud kaebuse koos selle täiendusega 07.12.2005 tagasi halduskohtule asja läbivaatamiseks p. 2, 3, 5 ja 6 osas. Tartu Halduskohus on eraldanud kohtumäärusega 06.09.2006 menetlemata jäänud kaebuse osa (p.2,3,5 ja 6) , mida saab eraldi menetleda iseseisvalt haldusasjana nr. 3-06-1774 ning on nimetatud kaebuse osas asja menetlusse võtnud. Kaebaja on esitanud 25.09.2006 kaebuse täienduse haldusasjas 3-06-1774 ja teavitab, et jääb esialgses kaebuses toodud p. 3,5 ja 6 nõuete juurde ning p. 2 osas teeb muudatuse, milles kohustab Linnavalitsust likvideerima pärast 05.10.2005 tehtud toimingute tagajärjed, mis halvendasid kaitsealuste liikide seisundit ning kohustama peatada detailplaneeringu alal pinnase täitmise. Kaebaja väidab kaebuse täienduses 25.09.2006, et esitab kaebuse kaitsealustesse liikidesse kuuluvate loomade ja taimede kaitseks, kes ise ei saa oma õigusi kohtus kaitsta. Kaebaja leiab, et ta on bioloog, kes siiski suudab kaitsealuste loomade ja taimede huve kaitsta. Samuti toob kaebaja välja asjaolu, et esindab avalikku huvi ning ei pea kohtule põhjendama, kuidas toimingud kaebaja isiklikke õigusi rikuvad (tl. 11). Kaebaja huvi seisneb selles, et keskkonnainspektsioon saaks süüdiolevatelt isikutelt tekitatud kahju riigile sisse nõuda. Kaebuses on kaebaja taotlenud ka kriminaalmenetluse algatamist botaaniku suhtes, kes on kaebaja väidete kohaselt teinud vale ekspertarvamuse. Kohtuistungil lisab kaebuse esitaja, et tuleb keelata planeeringualal pinnase täitmine ning tuleb läbi viia keskkonnamõjude hindamine. Tartu Linnavalitsus teavitab kirjalikus vastuses, et kaebaja poolt toodud nõuete rahuldamiseks puudub õiguslik alus. Vastustaja selgitab, et pärast 05.10.2005 ei ole linnavalitsus andnud akte ega teinud toiminguid, mis puudutakse vaidlustatud ala. Linnavalitsuse esindaja viitab eksperthinnangule 01.09.2005 ning nendib, et enamus detailplaneeringu alal asuvatest kaitsealustest isenditest on ümber istutatud. Linnavalitsus ei ole kaitsealuseid liike hävitanud ega halvendanud kaitsealuste liikide olukorda, seega ei saa ka linnavalitsuse tegevust õigusvastaseks tunnistada. Kohtuistungil lisab vastustaja esindaja, et kaebaja poolt vaidlustatud toimingud ei saa rikkuda üldse kaebaja subjektiivseid õigusi, kuna kaebajal ei ole puutumust planeeringualaga. Keskkonnaministeeriumi Tartumaa Keskkonnateenistus on andnud kirjaliku seletuse kaebuse kohta, milles on väidetud, et keskkonnateenistuse andmed kaitstavate taimeliikide ja nende asukohtade kohta põhinesid Tartu linna üldplaneeringul aastani 2012 (1999.a. botaaniline inventuur). Planeeringu kooskõlastamise tingimus oli kaitstavate liikide säilitamine nende senistes kasvukohtades, keskkonnateenistus on sõlminud lepingu Tartu Ülikooliga ümberistutatud aasnelgi populatsiooni seireks ja tegevuskava koostamiseks taimede soodsa seisundi säilitamiseks Anne looduskaitsealal. Vastustaja viitab ekspertiisiaktile, millest on kaitsealuste liikide puhul lähtutud. Vastustaja taotleb jätta kaebuse täiel määral rahuldamata ning vastustaja esindaja lisab kohtuistungil, et kaebaja poolt vaidlustatud toimingud ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Kohtu seisukohad: Tulenevalt HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse avalikõigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. HKMS § 7 lg 3 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda oma liikmete või muude isikute huvides isikute ühendus, sealhulgas juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus, kui seadus talle sellise õiguse annab. Antud asjas on kaebuse esitajaks isik, kes saab kaebuse esitada ainult enda huvides, seega tuleb kohtul kontrollida kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist. Subjektiivsete õiguste all mõistetakse õigussuhte subjektile õigusnormiga antud õigustust nõuda oma huvide realiseerimisel teiselt isikult kindlat käitumist või sellest hoidumist. Kaebeõiguse tekkimiseks peab vaidlustatud haldusakt või –toiming olema rikkunud just kaebaja õigusi. Kaebust saab esitada isik, keda kaebuse esemeks olev vaidlus puudutab. Kui kohus leiab, et vaidlustatud akt või toiming ei riku kaebaja õigusi, siis jätab kohus pärast asja arutamist kohtuistungil otsusega kaebuse rahuldamata, ega pea andma ka hinnangut toimingu või haldusakti õiguspärasusele. Kaebuses p. 2 (muudetud kaebuse täienduses 25.09.2006) toodud nõue kohustada Tartu Linnavalitsust likvideerima pärast 05.10.2005 tehtud toimingute tagajärjed, mis halvendasid kaitsealuste liikide seisundit, on põhjendamatu. Asja materjalide kohaselt on Tartu Linnavalitsus andnud peale 05.10.2005 korralduse nr. 1549 13.10.2005, mis on kaebaja poolt vaidlustatud iseseisvas menetluses. Kaebaja ei ole konkretiseerinud, millised toiminguid on linnavalitsus peale 05.10.2005 teostanud ning milliseid toimingute tagajärgi tuleb kohustada likvideerima. Kaebuses p. 3 toodud nõue, et kohustada nii Tartu Linnavalitsust kui Tartu Keskkonnateenistust tagama kaitsealuste liikide säilimine detailplaneeringu alal on põhjendamatu, kuna Tartu Linnavalitsus ja keskkonnateenistus ei ole eiranud kaitsealuste liikide looduskaitselist tähtsust. Kohtuistungil on tuvastamist leidnud,
- ja
- aastal on toimunud vastavate kohustuste täitmiseks isendite ümberistutamine. Lähtutud on Silvia Pihu eksperthinnangust (lisatud asja materjalide juurde), milles nähtuvalt on antud ekspertarvamus Raeremmelga 1 ja Hipodroomi kruntide detailplaneeringuala kaitstavate taimede ja nende ümberistutamise kohta. Ekspertarvamuse koostamisel on lähtutud keskkonnateenistuse looduskaitse spetsialisti poolt koostatud paikvaatluse protokollist. Paikvaatluse protokollist nähtuvalt on tekkinud vajadus paikvaatluse läbiviimiseks tulenevalt M.S.i 19.06.2006 esitatud avaldusest keskkonnateenistusele, milles ta teatas kaitsealuste liikide leidmisest Raeremmelga 1 a ja Hipodroomi 3 kruntide alal. Kaitsealuste taimede leiukohti on registreeritud kaheksa. Tulenevalt eksperthinnangust on enamus detailplaneeringu alal asuvatest kaitsealustest isenditest ümber istutatud Anne looduskaitsealale. Seega on tagatud kaitsealuste liikide ja väärtustatud elupaikade säilimine detailplaneeringu alal. Kohtuistungil kaebaja poolt välja toodud konnade ja konnatiikide kohta väidab keskkonnateenistuse esindaja, et konnade tiigid jäävad puutumatuks ja konnade elupaik ei ole ohustatud. Kaebuses p. 5 toodud nõue , et tunnistada õigusvastaseks Tartumaa Keskkonnateenistuse tegevus detailplaneeringualal kaitsealuste liikide kaitsmata jätmises , on põhjendamatu. Kohus on seisukohal, et Tartumaa Keskkonnateenistus ei ole rikkunud ühtki õigusnormi, millest tulenevalt võiks tunnistada õigusvastaseks toimingu kaitsealuste liikide kaitsmatajätmisel. Keskkonnateenistus on reageerinud M.S.i pöördumisele, milles teatatakse kaitsealuste taimede leidmisest detailplaneeringu alal ning kaitsealused taimede leiukohad on registreeritud, tuvastatud on kaitsealused taimed, tellitud on ekspertiis ning kaitsealused taimed on ümber istutatud Anne looduskaitsealale. Kaebaja peab ebaõigeks , et pole detailplaneeringu ala suhtes läbi viidud keskkonnamõjude hindamist, kuid vaidlusalusel perioodil puudus selleks vastav nõue. Kaebuses p. 6 toodud nõue, et tunnistada õigusvastaseks Tartu Linnavalitsuse toiming kaitsealuste liikide ja Euroopa Looduskaitsedirektiiviga kaitstavate elupaikade hävitamisel on põhjendamatu. Kohus on seisukohal, et puudub õiguslik alus Tartu Linnavalitsuse tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks, kuna linnavalitsus ei ole eiranud taimede looduskaitselist tähtsust, kuna detailplaneeringu alalt on Anne looduskaitsealale ümber istutatud kaitsealused taimed. Vastustaja on rõhutanud, et Looduskaitseseaduse § 48 lg 4 kohaselt on kaitseobjektiks taimede isendid ise, mitte ei ole eraldi kaitse all vaidlusaluste kaitseliikide elupaigad nagu seda on pidevalt kaebaja nentinud. Kohus ei rahulda ka kaebaja taotlust algatada Elle Roosaluste kriminaalvastutusele võtmise küsimus, kuna nimetatu ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kohus ei pidanud vajalikuks rahuldada kaebaja taotlust tunnistajate zooloogiaeksperdi ja keskkonnateenistuse inspektori väljakutsumise osas , kuna kohus on seisukohal, et nimetatu oleks põhjendamatult venitanud kohtumenetlust ning pidas piisavaks kogutud tõendeid asja lahendamisel. Lõppkokkuvõttes on kohus seisukohal, et kaebaja poolt vaidlustatud toimingud ei saa üldse rikkuda kaebaja isiklikke subjektiivseid õigusi, kuna kaebajal ei ole isiklikult mingit puutumust vaidlustatava planeeringualaga. Samas ei ole kaebaja ka isik, kes saaks esitada kaebust teiste isikute huvides. Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse rahuldamata, lähtudes HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p.
- Kohtukulud jäävad poolte kanda. Kohtunik Mare Priks