3-06-1993/8

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-06-1993 Otsuse kuupäev 20.detsember 2006 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi OÜ Oscarrehvid kaebus Tartu Linnavalitsuse poolt 16.12.1998 välja antud ehitusloa nr 1385 kehtivuse tuvastamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 30.november 2006 Menetlusosalised Kaebuse esitaja OÜ Oscarrehvid, esindaja advokaat Madis Mahlapuu, Vastustaja Tartu Linnavalitsus, esindajad Urve Pius ja Sven Haljas. Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Linnavalitsuse Ehituskorralduse osakonna poolt anti

1. detsembril 1998 AS-le Viking Motors välja ehitusluba nr 1385 autokeskuse ehituseks Tartu linnas, Viljandi mnt
2. 19.08.2004 omandas kaebaja kinnistu, asukohaga Tartu linn, Viljandi mnt.67, pindalaga 11784 m
3. 02.08.2006 esitas OÜ Oscarrehvid Tartu Linnavalitsusele teatise ehitamise alustamise kohta kinnistul Viljandi mnt. 67 vastavalt ehitusloale nr
4. Vastuseks esitatud teatisele teatas Tartu Linnavalitsus 03.08.2006 kirjaga, et ehitusluba nr 1385 on ehitusseaduse § 25 lg 2 alusel kaotanud kehtivuse ning et kaebajal tuleb taotleda uus ehitusluba. 1 10.10.2006 saabus Tartu Halduskohtusse OÜ Oscarrehvid kaebus Tartu Linnavalitsuse poolt 16.12.1998 välja antud ehitusloa nr 1385 kehtivuse tuvastamiseks. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Kaebaja märgib, et Tartu Linnavalitsus on ebaõigesti viidanud ehitusloa kehtetuse tuvastamisel ehitusseadusele, kuivõrd nimetatud seadus kehtib alates 01.01.2003 aastast. Seevastu vaidlustatav ehitusluba on väljaantud 16.12.1998, so planeerimis- ja ehitusseaduse kehtivuse ajal. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1.juulit 2002, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Kuivõrd vaidlustatav haldusakt on välja antud 16.12.1998, on kohaldatav kuni 01.01.2003 kehtinud planeerimis- ja ehitusseaduse § 53, mille 1.lõike kohaselt annab kohalik omavalitsus ehitusloa ehituse alustamiseks kinnisasja omanikule või isikule, kelle kasuks on seatud võõral maal ehitise omamist võimaldav asjaõigus. Sama paragrahvi 3.1õike kohaselt on kohalikul omavalitsusel õigus ehitusluba tühistada, kui ehitust ei ole alustatud ühe aasta jooksul, arvates ehitusloa väljaandmise päevast, või kui ehitusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid. Ehitusseaduse kehtima hakkamisega alates 01.01.2003 ei tühistatud planeerimis- ja ehitusseaduse alusel väljaantud ehituslubade kehtivust. Seega seaduse sõnastusest tulenevalt ei tühistu ehitusluba automaatselt 3.lõikes toodud asjaoludel, vaid see on kohaliku omavalitsuse õigus tühistada ehitusluba 3.lõikes nimetatud asjaolude esinemisel. Käesolevas asjas ei nähtu, et kohalik omavalitsus oleks välja andnud haldusakti, millega oleks tühistatud vaidlusalune ehitusluba. Seega on ehitusluba nr 1385 kehtiv, kuni seda ei ole tühistatud. Et vaidlusalune ehitusluba on kehtiv, kinnitab ka 20.08.2006 väljatrükk ehitisregistrist, millest nähtub, et ehitusluba nr 1385 ehitise püstitamiseks on ehitisregistris ning mingisugust märget nimetatud ehitusloa kehtetuse või tühistamise kohta ei ole tehtud. Ehitusseaduse § 55 lg l kohaselt on Riikliku ehitisregistri põhiülesandeks arvestuse pidamine ehitatavate ja kasutatavate ehitiste üle. Ehitisregistri objektiks on ehitatav ja kasutatav ehitis. Seega ka ehitisregistrisse vaidlusaluse ehitusloa kohta kande tegemisega 06.07.2006 on registripidaja kinnitanud, et tegemist on kehtiva ehitusloaga. Ehitusloast nr 1385 nähtuvalt on ehitustööde lõpetamise tähtajaks märgitud 31.12.2000, mis iseenesest on juba vastuolus ehitusloa kehtivuseks määratud sama kuupäevaga. Kaebuse esitaja märgib, et tal on õiguspärane ootus vaidlusaluse ehitusloa kehtivuse suhtes, mida kinnitab ka asjaolu, et ehitisregistri väljatrükist nähtuvalt on nimetatud ehitis, mille aluseks on ehitusluba nr 1385, esitatud vastustaja poolt ehitisregistrile 06.juulil
5. Kaebaja õiguspärane ootus on kooskõlas ka HMS §-s 67 sätestatud isiku usalduse arvestamise põhimõttega haldusmenetluses. Kaebaja põhjendatud huvi avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakstegemiseks seisneb selles, et kaebajal on takistatud kehtiva ehitusloa alusel antud objektil ehituse teostamine. Tegemist on isiku õiguste aktiivse riivega, mille tagajärjel soovib kaebaja saada hüvitist 2 seoses talle kahju tekitamisega. Maaomaniku ehitusõiguse realiseerimise keelamine kehtiva ehitusloa alusel on omandi vaba kasutamise oluline piirang, mille möödapääsmatus käesolevas asjas ei ole põhjendatud. Kaebuse esitaja palub tuvastada Tartu Linnavalitsuse poolt 16.12.1998 väljaantud ehitusloa nr 1385 kehtivus. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Tartu Linnavalitsus vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu. Tartu Linnavalitsus on seisukohal, et tulenevalt ehitusloa kui haldusakti olemusest on väär kaebuse esitaja esindaja viide võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-le 2, mille kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Ehitusluba on haldusakt, mida ei saa samastada asjaolu või toiminguga tsiviilõigussuhetes ning selle kehtivust ei reguleeri tsiviilõigussuhteid reguleerivad seadused. Tartu Linnavalitsus on seisukohal, et kaebuse esitaja väited planeerimis-ja ehitusseaduse sätete kohaldamisest ehitusloa kehtivuse tuvastamiseks on ekslikud. Ehitise tolleaegse omaniku ja linnavalitsuse vahel puudus vaidlus ehitusloa tähtaja kehtivuse lõppemise osas. Vastustaja leiab, et tähtajalist haldusakti, mille kehtivus lõppes tähtaja saabumisel, ei olnud vajalik tühistada planeerimis-ja ehitusseaduse § 53 lg 3 kohaselt. Tähtajalise haldusakti kehtivus lõpeb haldusaktis ettenähtud tähtaja möödumisel. Kaebuse esitajale on Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna poolt 03.08.2006 kirjaga nr 7-1.10/14829 teatatud, et ehitusluba nr 1385 on kehtetu ja ehitustegevuseks on vajalik taotleda uut ehitusluba vastavalt ehitusseadusele. Alates ehitusseaduse jõustumisest on ehitusseaduse alusel kehtestatud suur arv õigusakte, mis reguleerivad nõudeid ehitusprojektile, ehitusloa ja kasutusloa taotluste vorminõudeid, ehitise tehnilisi andmeid jm. Kehtestatud on uued tuleohutusnõuded. Ehitusloa väljaandmisest möödunud kaheksa aasta jooksul on ehitamise valdkonda sätestavaid õigusakte ka muudetud. Ehitusloa nr 1385 andmisel, ehitamise lubamise otsustamisel ja kaasneva projektdokumentatsiooni nõuetele vastavuse kontrollimisel lähtuti
6. a kehtinud õigusaktide nõuetest, mis võivad oluliselt erineda
7. a kehtivatest nõuetest. Järelevalvet ehitamise üle, ehitise ülevaatust ja kasutusloa väljastamist teostab kohalik omavalitsus ehitusseaduse ja selle alusel vastuvõetud õigusaktide kohaselt. Kui kehtetuks tunnistatud planeerimis- ja ehitusseaduse ajal välja antud ehitusluba nr 1385 lugeda kehtivaks, võib tekkida olukord, et kaebuse ehitaja poolt valmis ehitatud ehitisele ei ole võimalik tulenevalt kehtivate õigusaktide nõuetest kasutusluba anda. Ehitus- ja kasutusloa väljastamise regulatsioon varasemas planeerimis- ja ehitusseaduses ning kehtivas ehitusseaduses on sisuliselt menetlusõigus. Menetlusele (ehitus- ja kasutusloa väljastamisele) kohaldatakse menetluse ajal kehtivat seadusandlust. Kaebuse esitaja on kohustatud ehitustegevuse kavandamisel ja ehitamisel täitma kehtivat planeerimisseadust, ehitusseadust ja nendega seotud õigusakte. Tartu Linnavalitsus rõhutab ka asjaolu, et ehitusloaga nr 1385 kaasneva projektdokumentatsiooni osas ei ole kontrollitud kehtivate õigusaktide nõuetele vastavust. 3 Kohustuslikud riiklike järelevalveasutuste kooskõlastused ja nõusolekud on antud, lähtudes
8. a kehtinud õigusaktide kohustuslikest nõuetest. Näiteks ehitusloa nr 1385 juurde kuuluva ehitusprojekti kooskõlastanud Maanteeameti Tartu Teedevalitsus on linnavalitsusele 18.09.
9. a saadetud kirjas nr 7.10/986 teatanud, et palub peatada Viljandi ringi riigimaantee kaitsevööndis toimuvad ehitustööd seoses riigi põhimaantee 2 projekteerimisega Tartu Ringtee osas. Samuti on Tartu Teedevalitsus eelmärgitud kirjas teatanud, et enne ehitusloa väljastamist tuleb ehitusprojekt kooskõlastada Maanteeametiga. 1998.a antud kooskõlastused ei väljenda ehitusprojekti kooskõlastanud asutuste seisukohti ehitusloa andmise ja projektdokumentatsiooni kohta 2006.a. Ehitisregistri kasutuselevõtuga ühendati hooneregistri ja ehitusregistri andmebaasid ning sellisel viisil sattusid ehitisregistrisse ka andmed ehitusloa nr 1385 kohta. 06.07.
10. a on ehitisregistri andmete korrastamiseks esitatud teatis seoses asjaoluga, et registrisse oli kantud aadressina üksnes number 67 kuid puudus tänava (Viljandi mnt) nimetus. Vastustaja palub jätta rahuldamata OÜ Oscarrehvid kaebus Tartu Linnavalitsuse ehituskorralduse osakonna poolt 16.12.1998 välja antud ehitusloa nr 1385 kehtivuse tuvastamiseks ja lugeda ehitusloa kehtivus lõppenuks. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ja läbi vaadanud toimiku materjalid, leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kaebuse haldusakti kehtivuse tuvastamiseks , ehk avalik-õigusliku suhte kindlakstegemiseks võib kohtusse esitada isik, kellel on sellise asjaolu kindlakstegemiseks põhjendatud huvi. Kaebaja põhjendatud huvi ehitusloa kehtivuse tuvastamiseks seisneb selles, et ta soovib teostada ehitamist vaidlusaluse ehitusloa alusel, mida aga linnavalitsus ei luba. Seega on kaebajal põhjendatud huvi ehitusloa kehtivuse tuvastamiseks. Antud asjas on poolte vahel vaidlus Tartu Linnavalitsuse ehituskorralduse osakonna poolt 16.12.1998.a. välja antud ehitusloa kehtivuse üle. Kaebuse esitaja seisukoha järgi on nimetatud ehitusluba kehtiv haldusakt, kuna vastustaja ei ole ehitusluba tühistanud. Kaebaja tugineb seejuures ehitusloa väljaandmise ajal kehtinud planeerimis-ja ehitusseadusele (kehtis kuni 01.01.2003). Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud ehitusluba kui haldusakt oli välja antud tähtajalise haldusaktina, ning kehtis sellel märgitud tähtajani, so kuni 31.12.2000.a. Vaidlust ei ole selle üle, et Tartu Linnavalitsuse ehituskorralduse osakonna poolt 16.12.1998.a. AS-le Viking Motors väljaantud ehitusluba on haldusakt. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 lg 1 sätestab, et õiguslikke tagajärgi loob ja täitmiseks on kohustuslik ainult kehtiv haldusakt. Sama seaduse § 61 lg 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Kuigi haldusmenetluse seadus kehtib alates 01.01.2001, on selles sätestatud haldusakti kehtivuse eeldused kohaldatavad ka enne selle seaduse jõustumist väljaantud haldusaktidele. Ehitusloa järgi on antud AS-le Viking Motors luba ehitada uusehitusena autokeskus Tartus Viljandi mnt
11. Ehitustööde alustamine tuli registreerida ehituskorralduse osakonnas vähemalt kolm päeva enne tööde algust, ehitustööde lõpetamise tähtajaks on määratud 31.12.2000.a. PES § 53 lg 4 sätestab, et ehitusloaga kehtestatakse ehituse lõpetamise tähtaeg 4 kooskõlastatult ehitise omanikuga, seega on ehitusloal märgitud ehitustööde lõpetamise aja määramine seadusega kooskõlas. Oluline on aga see, et ehitusloale on märgitud selle kehtivusaeg – kehtiv kuni 31.12.2000.a. ehk sama kui ehitustööde lõpetamise tähtaeg. Seega on tegemist tähtajalise haldusaktiga, mis peale selles märgitud tähtaja kellelegi õiguslikke tagajärgi ei loo ega õigusi ei anna. Nagu nähtub ehitusloast, on olnud ehitusloa omanikul võimalus ehitusloa tähtaega pikendada, mida aga tehtud ei ole. Seega on tegemist tähtajalise haldusaktiga, mis kehtis kuni sellel märgitud kehtivusaja lõpuni. PES § 53 lg 1 kohaselt annab kohalik omavalitsus ehitusloa ehituse alustamiseks. Sama paragrahvi lg 3 sätestas, et kohalikul omavalitsusel on õigus ehitusluba tühistada, kui ehitust ei ole alustatud ühe aasta jooksul, arvates ehitusloa väljaandmise päevast, või kui ehitusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid. Ehitusloa kehtivust PES ei sätestanud. Kuna seadus ei määranud, kas ehitusluba on tähtajaline või tähtajatu haldusakt, oli haldusorganil seaduslik õigus oma haldusaktiga kehtestada selle kehtivuse aeg. Ehitusloale selle kehtivuse lõpptähtaja määramine on olnud kooskõlas PES § 53 lõikega 1 ja lõikega 4 , millede järgi anti ehitusluba välja ehituse alustamiseks ja ehitusloaga tuli kehtestada ka ehituse lõpptähtaeg. Kui ehitusloaga oli määratud ehituse lõpetamise tähtajaks 31.12.2000.a., siis peale seda aega ei olnud võimalik enam ehitusega alustada. Poolte seletuste järgi AS Viking Motors vastustajat ehitustööde alustamisest ei teavitanud ega ehitustöid tegelikkuses ka ei teinud, seda ei ehitusloas märgitud aja jooksul ega ka hiljem. Vastustaja poolt esitatud koopiad aastatel 1998 kuni 2000 väljastatud ehituslubadest tõendavad, et sel ajal väljastati vastustaja poolt ehitusload tähtaegsete haldusaktidena, kus kõikide ehituslubade tähtajaks on määratud ehituse lõpetamise aeg. Seega ei olnud vaidlusaluse ehitusloa välja andmisel ehitusloa adressaati koheldud teistega ebavõrdselt. Asjaolu, et 01.01.2003 kehtima hakanud ehitusseadus (ES) sätestab, et ehitusluba on tähtajatu, ei mõjuta ega muuda varem väljaantud ja selleks ajaks kehtivuse kaotanud haldusakti tähtajatuks haldusaktiks. Samas jätab, kaebuse esitaja tähelepanuta, et ES § 25 lg 2 kohaselt kaotab ehitusluba kehtivuse, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast arvates. 1998 aastal välja antud ehitusluba oleks oma kehtivuse kaotanud ka nimetatud sätte alusel, kuna taotlus tööde alustamiseks esitati alles 2006 aastal. Seadusest mittetulenev on seejuures kaebaja seisukoht, et planeerimis- ja ehitusseaduse alusel välja antud ehitusloa kehtivuse lõpetamiseks tuleb kohalikul omavalitsusel see tühistada PES § 63 lg 3 alusel. Nagu märgitud, kehtis PES kuni 01.01.2003 ning puudub õiguslik alus kehtetu seaduse kohaldamiseks. Menetlus ehitusloa väljaandmiseks lõppes ehitusloa väljaandmisega 1998.a. Antud juhul on tegemist juba uue menetlusega, mille puhul tuleb kohaldamisele menetluse ajal kehtiv seadusandlus. Põhjendamatud on kaebuse esitaja väited õiguspärase ootuse osas vaidlusaluse ehitusloa kehtivuse suhtes. Kinnistu ostmisel 2004 aastal AS-lt Viking Motors ei saanud kaebaja müüjalt ehitusluba ega selle juurde kuuluvat dokumentatsiooni. Kaebaja hakkas ehitusloa vastu huvi tundma alles 2006 aastal, kuigi kinnistu müüjalt ei ole ta ehitusluba siiani saanud. Õiguspärast ootust ei saanud tekkida dokumendist, mida kaebajale ei olnud antud ja mida ta näinud ei olnud. Põhjendatud ootus ehitusloa kehtivuse osas ei saanud kaebajal tekkida ka ehitisregistri andmete alusel. Ehitisregistri andmetes on selgelt märgitud, et ehitusluba kehtib kuni 31.12.2000.a. Ehitisregistri andmed on avalikud andmed ja kõikidele kättesaadavad. Asjaolu, et linnavalitsus esitas ehitisregistri andmete korrastamiseks 06.juulil 2006 teatise registrile (tänava nime märkimiseks), ei tähenda, et sellega luges vastustaja ehitusloa 5 kehtivaks. Ehitise teatisel (tlk.45) on tehtud selge märkus, et teatis on esitatud ehitisregistri andmete korrastamiseks. Ka kõik teised kaebaja poolt esitatud väited ei anna alust kaebuse rahuldamiseks ja ehitusloa kehtivaks tunnistamiseks. Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse rahuldamata. Kaebuse esitaja on esitanud taotluse välja mõista vastustajalt õigusabikulud 8260 krooni ja riigilõiv 80 krooni. Kuna HKMS § 92 lg 1 näeb ette, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, jääb kaebuse esitaja taotlus rahuldamata ja menetluskulud tema enda kanda. Eda Muts kohtunik 6