3-06-1289/4

3-06-1289 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Maret Altnurme 16.10.

1. a Tallinn 3-06-1289 Haldusasi Stender Estonia OÜ kaebus AS Falck Eesti 29.05.2006 viivistasu otsuse nr 134554 tühistamise nõudes 02.10.
2. a. Kaebuse esitaja Stender Estonia OÜ seaduslik esindaja – Jüri Piiper; Kaebuse esitaja volitatud esindaja – Vahur Kivistik; Vastustaja AS Falck Eesti volitatud esindaja – Paavo Paal. Jätta Stender Estonia OÜ kaebus AS Falck Eesti 29.05.2006 viivistasu otsuse nr 134554 tühistamise nõudes rahuldamata. Otsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates 16.10.
3. Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised RESOLUTS IOON Edasikaebamise kord Asjaolud Kaebuse esitaja juhatuse liige J. Piiper parkis Hansa Liising AS-le kuuluva sõiduauto Mitsubishi Pajero Sport reg. nr 861 MFC Tallinnas Lauteri t 3 juurde 29.05.2005 alates kl 09.24 kuni kl 14.
4. Kiirustamisest tulenevalt eksis J. Piiper mobiiltelefoni teel parkimise alustamisel sõnumi saatmisel tsooni valikuga ja parkis südalinna tsooni, tasudes kesklinna tsooni eest. Pikendades samal päeval parkimist ning teadmata vahepeal toimunud viivistasu määramisest, tasus J. Piiper parkimise jätkamise eest õige tariifi alusel. 29.05.2006 viivistasu otsusega määrati J. Piiperile liiklusseaduse (LS) § 50 2 lg-te 1 ja 6 alusel viivistasu 480 kr. 1 OÜ Stender Estonia vaidlustas otsuse 01.06.2006 avaldusega, mis Tallinna Transpordiameti parkimiskorralduse osakonna 15.06.2006 teatisega jäeti rahuldamata ja viivistasuotsus muutmata. 29.05.2006 viivistasu otsuse (VTO) tühistamiseks esitas OÜ Stender Estonia kaebuse Tallinna Halduskohtusse. Kaebuse põhjendused Kaebuse esitaja leiab, et VTO on õigusvastane, kuna VTO on antud ilma sellekohase õigusliku aluseta ning määratud summa on ebaproportsionaalselt suur. VTO koostanud ametnik on otsuse õigusliku alusena käsitlenud LS § 50 2 lg l p-i 2 - tasutud parkimisaja ületamine. Viidatud säte ei reguleeri olukorda, kus parkimistasu on makstud, kuid ekslikult vale tariifi järgi. Vale tariifi järgi tasumine ei ole samastatav tasutud parkimisaja ületamisega. Samuti ei ole vale tariifi järgi tasumine samastatav ühegi teise LS § 50 2 lg-s l loetletud alusega. Vale tariifiga tasumine ei ole kehtivas õiguses kodifitseeritud eksimus ega anna alust VTO koostamiseks, mistõttu kaevatav otsus on antud õigusliku aluseta ja kuulub tühistamisele. Seadusandja on jätnud kohalikule omavalitsusele diskretsiooni viivistasu määra suhtes. Seega tuleb viivistasu kohaldamisel arvestada ka rikkumise asjaolusid ning näiteks parkimisaja tühisel ületamisel pole proportsionaalne ega õiglane määrata viivistasu maksimaalses määras. Olukord, kus VTO plangile on juba ette trükitud maksimaalmäär 480 krooni, viitab selgelt parkimiskorraldaja soovile mitte korraldada parkimist, vaid soovile iga hinna eest ja vahendeid valimata maksimeerida parkimistrahvide kogumist. Vastustaja vastulause ja taotlus Vastustaja leiab, et esitatud kaebus ei ole põhjendatud ja palub jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja kasutuses olev mootorsõiduk Mitsubishi (861MFC) oli 29.05.2006 kell 11.26 – VTO koostamise hetkel - pargitud kõrgendatud maksumääraga kesklinna valveta tasulises parkimise tsoonis (Lauteri 3). Mootorsõiduki eest ei olnud tasutud parkimistasu vastavalt Tallinna Linnavolikogu 30.01 määruses nr 9 "Parkimistasu kehtestamine" sätestatud parkimistasu määradele. Selles vaidlus puudub. Kaebaja parkis talle kuuluva mootorsõiduki kõrgendatud maksumääraga kesklinna valveta tasulises parkimise tsoonis. Kaebaja alustas nimetatud tsoonis parkimise eest tasumist kell 09:24:44 ning pidi olema tasunud VTO koostamise hetkeks (kell 11:26:11) 121 minuti 27 sekundi parkimise eest kõrgendatud maksumäära alusel parkimistasu 48.4 krooni. Kaebaja poolt oli aga VTO koostamise hetkeks parkimise eest tasutud parkimistasu 24.2 krooni, mis võimaldas kõrgendatud maksumääraga tasulises parkimistsoonis parkida 60 minutit ja 30 sekundit, so kell 09:24:44 kuni kell 10:25:
5. Seega ületati kaebaja poolt tasutud parkimisaega. Tallinna Linnavolikogu 30.01 määruse nr 9 p.9.6 alusel oli VTO koostamise hetkel kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kehtestatud viivistasu määraks 480 krooni. Erinevaid viivistasu määrasid sõltuvalt rikkumise faktilistest asjaoludest kohaliku omavalitsuse volikogu poolt viivistasu koostamise hetkel kehtestatud ei olnud. Seega ei olnud VTO koostajal võimalust 2 kaaluda viivistasu suuruse üle. Nimetatud asjaolu ei tähenda vastustaja arvates ebaproportsionaalset tulemust normi kohaldamisel. Vastustaja viitab siinkohal Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 22.02.2001 otsusele kohtuasjas nr 3-4-1-4-
6. Kohtuistung Kohtuistungil jäid põhjenduste juurde. pooled kohtule kirjalikult esitatud taotluste ja Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et sõiduk, mille vastutavale kasutajale VTO koostati, oli pargitud tasulise parkimise alal ning parkimise eest tasuti ettenähtust väiksema tariifi alusel mobiiltelefoniga. Vaidlus käib selle üle, kas VTO, mille kohaselt oli tasutud parkimisaega ületatud, on õigusvastane ning kuulub tühistamisele. VTO-s oli lisaks märkele lahtris „tasutud parkimisaja ületamine“ märge „pargib kesklinna tariifiga südalinnas“. Õige on kaebaja seisukoht, et parkimistasu oli osaliselt tasutud, kuid tasutud parkimisaega oli VTO koostamise ajaks ületatud ning seetõttu oli korrektne määrata kaebajale tasumisele VTO LS § 50 2 lg 1 p 2 alusel. Mobiiltelefoniga väiksema tariifiga tasumise korral ei ole võimalik VTO-s näidata, millise ajani parkimise õigus isikul oli. Sellisel viisil parkimise eest tasumisel (väiksema tariifi alusel kui nõutud) ei ole viivistasu makstud ühelgi hetkel nõutaval määral. Asjaolu, et VTO koostamise ajaks oli mingil määral parkimistasu tasutud, ei tähenda, et parkimine oleks olnud lubatav seetõttu varasema kellaajani. Seisukoht, et vale tariifi alusel parkimine on käsitletav tasutud parkimisaja ületamisena, on kinnitust leidnud ka varasemas kohtupraktikas. Viivistasu määramine on järelevalvet teostava ametiisiku kohustus LS § 50 2 lg-s 1 sätestatud asjaolude tuvastamisel. Säte ei näe ette kaalutlusõigust, mis lubaks viivistasu määramisest loobuda või seda vähendada. LS § 50 2 lg 1 kohaselt teeb tasutud parkimisaja ületamise korral parkimisjärelevalve ametiisik viivistasu määramise otsuse. Vastavalt lg-le 6 ei tohi viivistasu määr ületada 480.- kr ööpäevas. Viivistasu täpsustatud määra, sh vajaduse korral selle diferentseeritud määrad, kehtestab kohaliku omavalitsusüksuse volikogu. Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määruse nr 9 p 9.6 kohaselt oli kaevatud VTO koostamise ajal viivistasu määr üheselt 480.- kr ööpäevas. Eeltoodud sätetest nähtuvalt ei ole VTO näol tegemist karistusega (trahviga) selle traditsioonilises mõttes, mille määramisel saaks arvestada toimunu subjektiivseid asjaolusid. Tegemist on kohaliku maksu tasumata jätmise eest määratava rahalise kohustusega (viivise või teisisõnu intressiga) ajaperioodi eest, mis oli kohaliku omavalitsuse poolt fikseeritud konkreetses summas (480.- kr ööpäevas) ja mille diferentseerimiseks 3 (vähendamiseks) puudus õiguslik alus nii VTO koostajal kui ka kohtul. Ehkki LS § 50 2 lg 6 näeb kohalikule omavalitsusele ette võimaluse ka diferentseeritud viivistasu määra kehtestamiseks, oli Tallinna linn valinud fikseeritud määra kehtestamise võimaluse. Kohalikule omavalitsusele ei tulene LS viidatud sättest kohustust diferentseeritud määra kehtestamiseks, määr võib olla kehtestatud ka fikseerituna, ainus tingimus on, et see ei tohi ületada 480.- kr ööpäevas. Tallinna linn ei olnud selle tingimuse vastu eksinud. Ehkki kohaldatav seadus ja parkimiskorralduse sisuline kontseptsioon on tänaseks muutunud, on Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegium andnud oma 22.02.2001 lahendis nr 3-4-1-4-01 sisulise hinnangu küsimusele, kas kõikidele isikutele ühesuguse summa tasumiseks määramine parkimiskorra rikkumise eest ilma individuaalse menetluseta on proportsionaalne meede PS § 11 tähenduses ning leidnud, et parkimiskorra rikkumine on spetsiifiline õiguserikkumine, mille menetlemine toimub lihtsustatud korras. Arvestades rikkumiste eripära ja massilisust on selline lihtsustatud menetlus mõistlik ja proportsionaalne. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaevatud VTO tühistamiseks puudub seaduslik alus. Kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kaebaja kohtukulud vastavalt HKMS § 92 lg-le 1 tema enda kanda. Maret Altnurme Kohtunik 4