2-06-39534/3

KOHTUMÄÄRUS Tsiviilasja number 2-06-39534 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27.02.2007, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Kai Kullerkupp, Ande Tänav Tsiviilasi V. J hagi Eesti Vabariigi vastu ebaõigete andmete ümberlükkamises ja moraalse kahju hüvitamises Harju Maakohtu 04.01.2007 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik V. J määruskaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 04.01.2007 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Määruse peale võib edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik

1. Hageja esitas 27.detsembril 2006 Harju Maakohtule avalduse, milles palub kohustada kostjat avaldama oma koduleheküljel ja edastama uudisteagentuuridele teatis, millega lükatakse ümber justiitsministeeriumi 5.detsembri 2006 teatises sisaldunud väide.
2. Hageja väidab, et moraalse kahju justiitsiministeeriumi ametnike esinduses. on põhjustatud temale Eesti Vabariik
3. Harju Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest, kuna polnud pädev asja lahendama, viidates tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p-le 1 ja riigivastutuse seaduse (RVS) §-dele 1, 9,
4. Kooskõlas RVS §-ga 1 ja 9 on füüsilisel isikul õigus nõuda avaliku võimu volituste rakendumisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitseks riigilt vastutust; isik, kelle õigusi on rikutud, võib nõuda mittevaralise kahju hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu ja eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. RVS § 17 järgi esitatakse Eesti Vabariigi poolt tekitatud kahju hüvitamise taotlus haldusorganile või kaebus haldusorganile. Määruskaebuse sisu
5. Hageja esitas määruskaebuse, milles peab 04.01.2007 määrust ebaõigeks. Määruskaebust on põhjendatud järgnevalt: 1) hagejal on õigus nõuda au teotavate andmete ümberlükkamist võlaõigusseaduse § 1047 lg. 4 alusel; võlaõigusseaduse kohaldamine on tsiviilkohtute pädevuses; 2) hageja peab oma rikutud õiguste taastamisel kohaseks võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendit, milleks on ebaõigete andmete ümberlükkamine; sellist õiguskaitsevahendit riigivastutuse seaduses ette nähtud ei ole.
6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
7. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et kohtumääruse tühistamiseks puudub alus.
8. TsMS § 1 järgi vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 3 järgi kuulub avalik-õiguslike vaidluste lahendamine halduskohtu pädevusse. Hagiavalduse kohaselt on hageja õigusi rikutud avaliku võimu volituste rakendamisel. Avaliku võimu volituste rakendamisel tekivad suhted, millel on avalik-õiguslik iseloom. Hagi kohaselt esitas Justiitsministeerium oma pressiteates väidetavalt valeinformatsiooni. Justiitsministeeriumi poolt pressiteate väljastamine on haldustoiming. Toiming haldusmenetluse seaduse (HMS) § 106 mõistes on haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes. HMS § 109 järgi kui toiminguga rikutakse isiku õigusi, võib isik nõuda haldusorganilt või kohtult toimingu ärajätmist või lõpetamist ning toimingu tagajärgede kõrvaldamist ja kahju hüvitamist vastavalt riigivastutuse seadusele ning pöörduda selleks halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras. Seega leidis maakohus õigesti, et RVS § 1 ja 9 järgi on füüsilisel isikul õigus nõuda avaliku võimu volituste rakendumisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitseks riigilt vastutust; isik kelle õigusi on rikutud, võib nõuda mittevaralise kahju hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. RVS § 17 järgi esitatakse Eesti Vabariigi poolt tekitatud kahju hüvitamise taotlus haldusorganile või kaebus halduskohtule.
9. Hagejal väidab määruskaebuses, et tal on õigus nõuda au teotavate andmete ümberlükkamist võlaõigusseaduse § 1047 lg 4 alusel ja seetõttu kuulub asi lahendamisele tsiviilkohtumenetluses. Ringkonnakohus on seisukohal, et kohtu pädevuse määramise aluseks on vaidlusaluse õigussuhte iseloom. Eeltoodust lähtuvalt on tegemist avalikõiguslikust suhtest, mitte eraõigussuhtest tuleneva vaidlusega, mille lahendamine ei kuulu tsiviilkohtu pädevusse. Määruskaebuses toodud väited ei anna alust kohtumääruse tühistamiseks. U.Loonurm K.Kullerkupp A.Tänav