← Eesti

3-05-961/9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Viive Ligi ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2007, Tallinn Haldusasja number 3-05-961 Haldusasi OÜ R kaebus Kiili Vallavalitsuse 20.09.2005 korralduse nr 446 tühistamiseks ja 02.12.2003 korralduse nr 534 õigusvastaseks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
  2. juuni
  3. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ R apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  4. märts 2007 Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja OÜ R, esindaja adv Paavo Paas Vastustaja Kiili Vallavalitsus, esindaja Tarko Tuisk Kolmas isik T. Vi, esindaja adv Äili Rodi RESOLUTSIOON
  5. Muuta Tallinna Halduskohtu
  6. juuni
  7. a otsuse haldusasjas nr 3-05-961 põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
  8. Muus osas jätta OÜ R apellatsioonkaebus rahuldamata.
  9. Mõista OÜ-lt R T. V kasuks välja menetluskulu 9440 krooni. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. Harjumaal Kiili vallas x külas asuva x maaüksuse endise omaniku V. N tellimusel algatati maaüksuse detailplaneering. Kiili Vallavolikogu 09.07.2002 otsusega nr 33 kehtestati detailplaneering, mille kohaselt moodustati 11 krunti: 9 krundi sihtotstarve on elamumaa, ühe sihtotstarve on transpordimaa ja ühe sihtotstarve on maatulundusmaa. V. N müüs endisel x maaüksusel asuva x elamukrundi 28.05.2003 T. V(kinnistusregistriosa nr xxxxx), x teemaa (transpordimaa, kinnistusregistriosa nr xxxxx) ja elamukrundid (x, 28 ja 31) OÜ-le R. Detailplaneeringuga on ette nähtud juurdepääs x kinnistule OÜ-le R kuuluvalt x teemaalt. Harju Maakohus on kaebuse esitaja ja kolmanda isiku vahelise tsiviilvaidluse (tsiviilasi nr 2/1-1556/04) käigus läbiviidud paikvaatlusel samuti leidnud, et muud juurdepääsuteed T. V kuuluvale x kinnistule ei eksisteeri. T. V kinnistu kasutamine ei ole ilma juurdepääsuta 3-05-961 mõeldav. Harju Maakohus on oma 14.10.2005 kohtumäärusega rahuldanud T. V taotluse tema vastuhagi tagamiseks ning kohustanud OÜ-d R tagama T. V takistusteta juurdepääsu x kinnistule just mööda x pikendust, mis asub kaebajale kuuluval kinnistul. Kiili Vallavalitsuse 02.12.2003 korraldusega nr 534 kinnitati x elamu ehitusprojekt ja otsustati väljastada T. V elamu püstitamiseks ehitusluba. Kiili Vallavalitsuse 20.09.2005 korraldusega nr 446 anti T. V kuuluvale elamule kasutusluba.
  11. Halduskohtule esitatud kaebuses palus OÜ R tühistada Kiili Vallavalitsuse 20.09.2005 korralduse nr 446 ja tunnistada õigusvastaseks 02.12.2003 korralduse nr
  12. Kahju hüvitamise nõue esitatakse täiendavalt pärast kaevatava korralduse õigusvastasuse kohtulikku tuvastamist. Kaevatava korralduse alusel on kolmas isik ühendanud oma kinnistu elektrivõrku kaebuse esitaja kinnistul asuvast elektripaigaldisest, mis samuti riivab omandiõigust. Nõuetekohaselt lahendamata tuletõrje juurdepääsu küsimus võib põhjustada võimaliku tulekahju korral tule levimise kaebuse esitaja kinnistutele. Õigusvastase ehitusloa alusel on T. V väljastatud elamu kasutusluba. Kasutusloa vaidlustamisel on kaebuse esitajal edaspidi võimalik tugineda kanalisatsioonija veevarustussüsteemi püstitamise ebaseaduslikkusele ning ta peab nende eemaldamiseks tõendama keelatud mõjutuse toimumist. Samuti võib nõuda süsteemi eemaldamist juhul, kui on alust eeldada, et see tekitab keelatud mõjutuse kinnisasjale. Seega on kasutusloa andmise otsuse vaidlustamine eelduseks OÜ R poolt võimaliku AÕS § 144 lg-s 1 nimetatud nõude esitamiseks.
  13. Tallinna Halduskohtu 26.06.2006 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused: a) Ühegi T. V kinnistul paikneva rajatise või seadeldise suhtes ei ole esitatud tõendeid, mille alusel võiks eeldada, et tulevikus võiks tekkida keelatud mõjutused kaebuse esitaja omandis olevale naaberkinnistule ja rikkuda sellega OÜ R õigusi. Väited T. V kinnistul asuva kaevu ja reovee kogumismahuti püstitamise ebaseaduslikkuse kohta ning nendest tulenevate võimalike keskkonnamõjude või keskkonnareostuse ohu kohta naaberkinnistutele on otsitud ja paljasõnalised. b) Kuna käesolevaks ajaks on nimetatud trassid x tänaval välja ehitamata, siis ei ole elamu ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga seni osutunud võimalikuks. Seetõttu on kinnistu veevarustus ja kanalisatsioon ajutiselt lahendatud lokaalselt (joogiveekaev ja reovee kogumismahuti). Seetõttu on ka ehitusprojekti koosseisus kaks asendiplaani, kuna ühel asendiplaanil on märgitud lokaalne veevarustuse- ja kanalisatsioonilahendus, teisel asendiplaanil on märgitud ka võimalikud liitumiskohad planeeringujärgsete ühisveevarustusvõrgu ja ühiskanalisatsiooniga, millega ühinemisest on kolmas isik huvitatud. Kahe asendiplaani olemasolu ei saa kuidagi rikkuda kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Kinnistule on väljastatud tähtajalised load lokaalse veevärgi ja kanalisatsiooni kasutamiseks, mis tähendab, et nimetatud rajatised vastavad kehtestatud nõuetele ning on õiguspärased ega kujuta endast ohtu ümbritsevale keskkonnale. Olukorras, kus T. V ja tema perekond (sh ka kaks väikest last) tarbib igapäevaselt kinnistule rajatud kaevust saadavat vett nii joogiks, toidu valmistamiseks kui ka muudeks majapidamisvajadusteks, siis on ta rohkem kui kaebuse esitaja huvitatud sellest, et kaevust saadav vesi oleks puhas ning et joogiveekaevu ja kanalisatsiooniehitise kasutamine ei põhjustaks mingeid ebasoovitavaid keskkonnamõjusid. Vee erikasutusloa puudumine ei saa rikkuda kaebuse esitaja õigusi ning selle olemasolu ei ole antud juhul ka nõutav tulenevalt veeseaduse (VeeS) § 8 lg 2 punktist
  14. Reovee kogumismahutis ei toimu reovete puhastamist, see ei ole kanalisatsiooniehitis Vabariigi Valitsuse 16.05.2001 määruse nr 171 § 1 mõttes ja sellele ei laiene nimetatud 2

(8)3-05-961 määruses kanalisatsiooniehitistele sätestatud planeerimis-, ehitusja ekspluatatsiooninõuded. Samal ajal on reovee kogumismahuti paigaldamisel järgitud kõiki nimetatud määruses toodud nõudeid selle kuja (väikseim lubatud vahekaugus tsiviilhoonest või joogivee salvkaevust) ja asukoha valiku osas. Reovee kogumismahuti on väikeehitis EhS § 15 lg 1 mõttes ning selle ehitamiseks ei ole nõutav ehitusprojekt. Kogumismahuti kui väikeehitise püstitamiseks on T.V taotlenud kirjalikku nõusolekut vallavalitsuselt vastavalt EhS §-le 16 ning vastav nõusolek talle 24.08.2004 vallavalitsuse poolt ka väljastatud. Kiili Vallavolikogu poolt kehtestatud x maaüksuse detailplaneeringuga on T.V kinnistule püstitatava elamu vee- ja kanalisatsioonitrassiks määratud just kaebajale kuuluva transpordimaa kinnistule paigaldatavad trassid. Kiili Vallavalitsuse poolt on 09.09.2003 OÜ-le R väljastatud ehitusluba nr 83 x tänava vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamiseks ning nende kavandatavaks kasutuselevõtmise ajaks oli 15.12.2003, kuid trassid ei ole kuni käesoleva ajani kasutusele võetud.
  1. c)Kaebaja oli juba kinnistu nr xxxxx omandamisel teadlik nii kehtivast detailplaneeringust, omandatava kinnistu sihtotstarbest kui ka sellest, et nimetatud kinnistule on detailplaneeringuga ette nähtud teemaa, mille kaudu tagatakse juurdepääs T. V kuuluvale kinnistule nr xxxxx. Seega oli kaebuse esitajale teada, et detailplaneeringust tuleneb seadusjärgselt temale kuuluva kinnisomandi kitsendus ning et T. V on õigus kasutada kinnistul nr xxxxx asuvat x tänava pikendust juurdepääsuteena oma kinnistule, samuti sellest, et muud teed juurdepääsuks T. V kinnistule ei eksisteeri. Kehtivat detailplaneeringut kaebuse esitaja vaidlustanud ei ole.
  2. d)Ehitusloa ja kasutusloa väljastamisega x kinnistule ei ole kaebuse esitajale tema tahte vastaselt pandud ebaseaduslikke kohustusi ega piiratud oluliselt tema vabadusi. Kohus ei saa hinnata, millised olid V. N kohustused tulenevalt tema ja vastustaja vahel sõlmitud lepingust ning kuidas toimus lepingus ettenähtud kohustuste üleminek kaebajale, kuid T. V õigus kasutada juurdepääsuteena oma kinnistule kaebaja poolt omandatud kinnistul paiknevat teemaad ei tulenenud mitte nimetatud lepingust, vaid see tuleneb kehtivast detailplaneeringust. Kui V. N ja vastustaja vahel sõlmitud lepingust tulenevad kohustused ei läinud kaebajale üle kaebaja ja V. N vahel sõlmitud lepingu alusel, siis tuleb küsimused, mis on seotud kaebaja kinnistul olevale teemaale ettenähtud tee projekteerimise ja ehitamisega, selle finantseerimisega ning muude küsimustega, lahendada kaebuse esitaja ja vastustaja vahel sõlmitavate kokkulepetega. Väljastades T. V 2003. aastal ehitusloa x kinnistule elamu püstitamiseks, ei saanud vallavalitsus ette näha, et kehtestatud detailplaneeringu alal ettenähtud transpordimaad ei ole võimalik tulevikus kasutada kinnistule pääsemiseks.
  3. e)Kohalikul omavalitsusel lasub põhiseaduse §-st 14 ja KOKS § 3 punktist tulenev kohustus tagada igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kaitse vallas ja linnas. Nimetatud kohustusest lähtuvalt on kohalik omavalitsus lisaks kaebuse esitaja huvide kaitsmisele kohustatud kaitsma ka kaebaja naabruses asuvate OÜ-le R mittekuuluvate kinnistute omanike, sh T. V huve. Väljastades T. V ehitusloa, kaalus vallavalitsus ka asjaolu, kas juurdepääs nimetatud kinnistule on võimalik, ning tuginedes eelpool viidatud asjaoludele, leidis, et juurdepääs kinnistule on võimalik. Ehitusloa andmine on diskretsiooniotsus, mille langetamisel tuleb muuhulgas arvestada naabri õigusi ja huve. Ehitusluba ei tohi anda, kui see põhjustab ebaõiglaselt suure kahju naabrile, kusjuures riik ja omavalitsused ei tohi võimaldada omandiõiguse teostamisel kahjustada piiramatult teiste isikute ja avalikke huve. Naabri huve riivava ehitusloa võib anda ka naabri nõusolekuta, kui ülekaalukad omaniku või avalikud huvid seda tingivad. Naaber peab taluma ehitiste rajamist, mis on lubatud planeeringuga ja sobivad ümbrusse ning on ka muidu õiguspärased (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-3-164-02). Kõnealusel juhul ei ole millegagi tõendatud, et kaebajale on ehitusloa väljaandmisega põhjustatud Riigikohtu lahendis viidatud ebaõiglaselt suur kahju. Kohus leiab, et ehitusloa andmiseks oli olemas x kinnistu omaniku T. V ülekaalukas huvi 3
(8)3-05-961 püstitada kinnistule oma perekonna vajadusteks elamu. Kohalik omavalitsus kui avaliku halduse kandja ei pea oma tegevuses lähtuma isikutevahelistest tsiviilvaidlustest, samuti ei olnud Kiili Vallavalitsust kaasatud nimetatud tsiviilvaidlusesse kolmanda isikuna. Tsiviilvaidluse tulemusena võidakse kindlaks määrata, millistel tingimustel saab kolmas isik juurdepääsuks oma kinnistule kasutada kaebajale kuuluval kinnistul asuvat teed, mitte aga seda, kas kolmandal isikul on õigus juurdepääsuks oma kinnistule üle kaebaja kinnistu või mitte. Asjaolu, et kaebaja esitas kohtusse tsiviilhagi ning eiras detailplaneeringuga seatud kohustusi, ei saa mõjutada kohalikule omavalitsusele seadusega pandud õiguste ja kohustuste täitmist. Ehitustegevust, mis võiks takistada läbisõitu, teemaal toimuda ei saa, kuna selleks ei ole väljastatud ehitusluba. Seega on arusaamatu, kuidas rikub kasutusluba kaebuse esitaja õigusi kinnisvaraarendusprojekti elluviimisel ja milliste märkimisväärsete lisakulutuste tegemist see nõuab.
  1. f)Väited T. V poolt toimepandud rikkumiste kohta, mis on seotud kolmanda isiku omavolilise viibimisega kaebaja kinnistul, kaebaja vara lõhkumisega jms, on paljasõnalised ja tõendamata. Taoliste juhtumite esinemise korral on kaebajal alati võimalus pöörduda õiguskaitseorganite poole. Tõsiseltvõetav ei ole kaebuse esitaja väide, et ta ei ole seda senini teinud põhjusel, et T. V näol on tegemist politseiametnikuga. Politseiteenistuses olevate isikute suhtes kehtivad ühiskonnas kõrgendatud nõuded ja vastutus nende käitumise eest nii teenistusülesannete täitmisel kui ka väljaspool seda, seega võiks põhjendatud kaebused toimepandud õiguserikkumiste kohta tuua isikule kaasa äärmiselt ebasoovitavaid tagajärgi.
  2. g)x ehitusprojekti seletuskirja punktis IX on kirjeldatud kõik eramu elektrivarustusega seonduv. Seletuskirja punktis X on kirjeldatud tuleohutusnõudeid ning projekti vastavust tuleohutusnõuetele kinnitab ka Harjumaa päästeteenistuse kooskõlastus ehitusprojektile. T. V väljastatud elamu kasutusloa väljaandmise aluseks on esitatud kasutusloa taotlus, mis on registreeritud Kiili Vallavalitsuses 04.08.2005 nr 8-4/295 all. Kasutusluba vastab EhS §-s 37 ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 24.12.2002 määrusega nr 67 kehtestatud „Ehitise kasutusloa taotluse vorminõuded ja esitamise kord“ sätestatud vorminõuetele. Tõesed ei ole kaebuse väited, et puudu on päästeteenistuse heakskiit ning teostamata on elektripaigaldise tehniline kontroll. Väljastatud kasutusloa p 3.2. on toodud „muu lisa“ nimetuse all viide Elektripaigaldise kontrollmõõtmise aruandele L-047-108-08.05, mis on teostatud 04.08.2005. Elektriohutusseaduse § 14 lg 3 sätestab, et elektripaigaldis loetakse kasutusele võetuks hetkest, kui elektripaigaldis pingestatakse ettenähtud otstarbeks kasutamiseks. Käesoleval juhul vastab elektripaigaldis nõuetele ning väljastatud on ka pingestamisluba. Asjaolu, et T.V puudub alaline võrguühendus ning ta on sunnitud elektrit tarbima elektrienergia ajutise kasutamise lepingu alusel, ei riku kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Kuna OÜ Jaotusvõrk ei ole suutnud alalist võrguühendust valmis ehitada, on lepingut korduvalt pikendatud. Peamiselt on OÜ Jaotusvõrk tegevust elektriliinide väljaehitamisel x maaüksusel asuvate kinnistuteni seni takistanud kaebuse esitaja enda tegevus, kuna kaebuse esitajaga ei ole suudetud saavutada kokkulepet tema kinnistul asuva teemaa kasutamise osas.
  3. h)Vaidlustatavate haldusaktidega ei ole rikutud kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi, samuti puudub kaebuse esitajal põhjendatud huvi ehitusloa õigusvastasuse tuvastamiseks. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. OÜ R apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada. Apellandi põhjendused on järgmised:
  4. a)Ehitusloa väljastamine oli vastuolus ehitusseaduse, detailplaneeringu ja projekteerimistingimustega. Ehitusprojekt (veevarustuse ja kanalisatsiooni osa) ei ole 4
(8)3-05-961 kooskõlastatud nõutavate isikutega. Ehitusprojektis kajastub, et reoveed juhitakse Põllu tänaval asuvasse kanalisatsioonitorusse ja kinnistu saab majandus-joogivee Põllu tänaval asuvast veetorust ning projekteerija kasutas norme, mis kehtivad ühendamisel ühisveevärki. Ehitusprojektis puuduvad veevarustuse ja kanalisatsiooniosa tehnilised joonised ning üheselt mõistetavad ja nõuetekohased ühendused tehnovõrkude ja rajatistega. Reoveemahuti kui erirajatis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele ja varale ega keskkonnale. Reoveemahuti püstitamiseks ei ole väljastatud ehitus- või kasutusluba. Ehitusseaduse (EhS) § 15 lg 1 välistab maapõue rajatud reoveemahuti käsitlemise väikeehitisena, kuna mahuti ei paikne maapinnast kõrgemal. Puudub keskkonnateenistuse hinnang, kas kolmanda isiku kinnistule ilma ehitusprojektita rajatud reoveemahuti ja puurkaev ei ohusta keskkonda. Reoveekogumismahuti kui kanalisatsiooniehitise planeerimisel, projekteerimisel, ehitamisel ja ekspluateerimisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 16.05.2001 määrusest nr 171. Reovete kogumismahuti mittevastavus õigusaktidega kehtestatud nõuetele võib tekitada ohu nii inimese elule ja tervisele kui ka ümbritsevale keskkonnale. Projekt, mis näeb erinevalt detailplaneeringust ja projekteerimistingimustest ette reovee juhtimise mahutisse, ei vasta detailplaneeringule ja projekteerimistingimustele ega saa EhS § 24 lg 1 kohaselt olla aluseks ehitusloa väljastamisele. Veevarustuse osas ei ole isegi ehitusprojekti muudetud, mistõttu on ehitustegevus toimunud EhS § 12 lg 1 nõudeid rikkudes. 06.11.2003 koostatud asendiplaanil puuduvad tervisekaitse ja päästeteenistuse kooskõlastus, samuti puudub reoveemahuti. Ühel asendiplaanil paikneb reoveemahuti, teisel aga veetrass. Seega on asendiplaanid nõuetekohaselt kooskõlastamata ja omavahel vastuolus. Vastuolus olevate dokumentide tõttu oleks EhS § 24 lg 1 p 1 kohaselt tulnud ehitusloa väljastamisest keelduda.
  1. b)Kasutusloale on märgitud, et ehitisel on tsentraalne vee- ja kanalisatsioonivõrk. Andmed kajastuvad ka elektroonilises Riiklikus Ehitisregistris. Seega on vastustaja kandnud valeandmed olulist tähtsust omavasse dokumenti ja riiklikkusse andmebaasi.
  2. c)Ehitusprojektis puuduvad elektri- ja nõrkvoolupaigaldiste osa tehnilised joonised, millised on ette nähtud majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.12.2002 määruse nr 70 §-s 7. EhS § 3 lg 4 kohaselt ei või ehitis ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda. Vastustaja on seadnud reaalsesse ohtu kolmanda isiku kinnisasja ümbruskonna, sh apellandi omandi, rääkimata võimalikust tule levikust Männiku raba alale, mis on üldiselt teadaolevalt keskkonnaohtlik õnnetus ja mille kustutamine on töömahukas. Kolmas isik on ehitanud palkmaja, mis on vähese tulepüsivuse astmega hoone. Teostamata on elektripaigaldiste tehniline kontroll. x elamu kohta on esitatud üksnes ajutise tarbimise võimaldamisega seotud dokumendid ja väljastatud on luba üksnes energia tarbimiseks „ehituskilbist“ standardsete juhtmetega ehitamise ajal. Ehitise kasutuselevõtt eeldab alalise elektri tarbimise võimalikkust ja nõuetekohasust. Seega ei ole x elamu elektripaigaldise tehnilise kontrolli teostamise kohta esitatud dokumente, mis on vajalikud elamule kasutusloa saamiseks.
  3. d)Ehitusloa väljastamisega rikuti kaebuse esitaja kui naaberkinnistu omaniku põhiõigusi. Ehitusprojekti koosseisus olevalt liiklusskeemilt nähtub, et kolmanda isiku omandis olevale kinnistule on määratud juurdepääs üle apellandi kui eraõigusliku isiku omandis oleva kinnisasja, mis jääb kohaliku avalikus kasutuses oleva x maantee ja kolmanda isiku omandis oleva kinnistu vahele. Vastustaja oleks pidanud ehitusloa väljastamisel arvestama, et kinnistule, millel ehitamist kavandatakse, puudub juurdepääs avalikult teelt, ja analüüsima, millist mõju avaldab sellisel kinnistul ehitamine naaberkinnistute omanikele. V. N ei võtnud endale detailplaneeringuga kavandatavate teede ja tehnovõrkude väljaehitamise kohustust ei vastustaja ega ka kolmandate isikute ees. Apellant ei võtnud üle V. N ja vastustaja vahel sõlmitud lepingut. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 5
(8)3-05-961 1 annab huvitatud subjektile üksnes nõudeõiguse, kuid mitte automaatselt võõra kinnistu läbimise õigust. Vastav õigus saab tekkida üksnes kokkuleppe sõlmimise või kohtuotsuse jõustumise tulemusena.
  1. e)Kasutusloa saanud ehitise ja avalikus kasutuses oleva maantee vahel ei ole ühtki teed, mistõttu on kasutusloa väljastamine vastuolus siseministri 03.07.1998 määruse nr 25 „Tuleohutuse üldnõuded“ punktis 14 sätestatud nõuetega.
  2. f)Ühestki seadusest ei tulene apellandi kohustust Põllu tänava vee- ja kanalisatsioonitrasside väljaehitamiseks ega ka kohustuslikku tähtaega selliste tööde teostamiseks. Teede ja tehnovõrkude väljaehitamise finantseerimisega seotud kohustused tulenesid kinnistu eelmise omaniku V. N ja vastustaja vahel sõlmitud lepingust. Vastustaja poolt kinnistu eelmise omanikuga sõlmitud kokkulepped ei ole kehtivad automaatselt kinnistu uue omaniku suhtes.
  3. g)Detailplaneering on kohaliku omavalitsuse diskretsiooniõiguse alusel antav haldusakt, mis ei saa olla võrdsustatav seadusega ega tekitada isiku kinnisasjale seadusjärgset kitsendust. Detailplaneeringu koostamisel üksnes fikseeritakse seaduse alusel tekkinud kitsendused. Asjaolu, et kinnistu sihtotstarbeks on määratud transpordimaa ja kinnistule on ette nähtud teemaa, ei tähenda, et apellandil oleks kohustus kinnistule tee rajada või rajatud tee kasutamist taluda.
  4. h)Kui apellant ei vaidlusta kasutusloa andmise otsust, muutub edaspidi võimatuks tugineda kanalisatsiooni- ja veevarustussüsteemi püstitamise ebaseaduslikkusele ning apellant peab nende eemaldamiseks tõendama keelatud mõjutuse toimumist ja seega ka enne nõude esitamist keelatud mõjutust taluma. Kasutusloa andmise otsuse vaidlustamise korral säilib apellandile võimalus nõuda kanalisatsiooni- ja veevarustussüsteemi eemaldamist ka juhul, kui on alust eeldada, et see tekitab keelatud mõjutuse tema kinnisasjale. Seega on viidatud kasutusloa andmise otsuse vaidlustamine eelduseks apellandi poolt võimaliku AÕS § 144 lg-s 1 nimetatud nõude esitamiseks.
  5. i)Väljastatud kasutusluba annab kolmandale isikule võimaluse nõuda läbisõitu apellandi kinnistult, kus käib ehitustegevus. See omakorda raskendab kogu majandustegevuse korraldamist ja äriplaanide elluviimist ning nõuab märkimisväärsete lisakulutuste tegemist. Sellega rikutakse apellandi omandiõigust ja ettevõtlusvabadust. 5. Kiili Vallavalitsuse ja T. V vastustes palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja nõustutakse halduskohtu otsusega. 6. Kohtuistungil jäid menetlusosalised kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Apellant vaidlustas kolmandale isikule adresseeritud ehitusloa ja kasutusloa väidetega, et need on õigusvastased ja rikuvad apellandi omandiõigust ja sellest tulenevalt ettevõtlusvabadust. Omandiõiguse rikkumise tingivad juurdepääsu puudumine kolmanda isiku kinnistule, õigusvastase ehitusloa alusel reoveemahuti püstitamine, ilma ehitusloata puurkaevu rajamine ning neile kasutusloa väljastamine, samuti elektripaigaldistele kasutusloa väljastamine ilma nõuetekohase menetluse läbiviimiseta. Halduskohus asus seisukohale, et kaebuse esitajal puudub naaberkinnistule elamu püstitamiseks antud ehitusloa õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud huvi ning kasutusloaga ei rikuta tema subjektiivseid õigusi. Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga. 8. AÕS § 144 lõike 1 kohaselt on kinnisasja omanikul õigus nõuda, et naaberkinnisasjale ei püstitataks või seal ei säilitataks rajatist või seadeldist, mille suhtes on alust eeldada, et see 6
(8)3-05-961 tekitab keelatud mõjutuse tema kinnisasjale. Lõike 2 kohaselt kui
  1. lõikes nimetatud rajatis või seadeldis on püstitatud kooskõlas seadusega, on õigus nõuda rajatise või seadeldise eemaldamist ainult pärast keelatud mõjutuse tegelikku toimumist. Apellant järeldab, et keelatud mõjutust põhjustava rajatise kõrvaldamise eelduseks on rajatisel kasutusloa puudumine.
  2. Apellant leiab, et üksnes kaebuse rahuldamise korral on tal õigus nõuda reoveemahuti ja puurkaevu kõrvaldamist kolmanda isiku kinnistult. Ringkonnakohus nõustub, et kaebuse rahuldamise korral piisab sellise nõude rahuldamiseks üksnes eelduse olemasolust, et puurkaev ja reoveemahuti tekitavad keelatud mõjutusi, ning vajalik ei ole tõendada, et keelatud mõjutused tegelikult aset leiavad. Ebaõige on aga apellandi seisukoht, et ehitusprojektis ja selle alusel väljastatud ehitusloas puurkaevu rajamise mittekavandamine ning reoveemahuti lisamine ehitusprojekti pärast selle kooskõlastamist annavad aluse eeldada keelatud mõjutuse olemasolu naaberkinnistutele. Nii kolmas isik kui ka vastustaja on selgitanud, et reoveemahuti ei ole ehitatud kolmanda isiku kinnistul, vaid tegemist on üldiselt kasutatava toodanguga. Puurkaevu rajas vastava kogemusega ettevõtja. Apellant ei ole tõendanud nende väidete ebaõigsust. Ringkonnakohus peab neid väiteid usutavaks. Apellant ei osanud selgitada, milline keelatud mõjutus võib tekkida puurkaevu kasutamisest. Ringkonnakohtu arvates ei saanuks seetõttu ka juhul, kui kasutusloa väljastamine puurkaevu ja reoveemahuti kasutamiseks oleks olnud õigusvastane, tekkida apellandil sellel põhjusel õigust nõuda kasutusloa tühistamist ja ehitusloa õigusvastasuse tuvastamist. Kolmanda isiku kinnistule rajatud puurkaevule ja reoveemahutile kasutusloa väljastamine ei riku apellandi õigusi. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et reoveemahuti paigaldamisel ehitusluba vajalik ei olnud. Vabariigi Valitsuse 16.05.2001 määrus nr 171 „Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded“ ei sätesta nõuet, et reovee kogumismahuti paigaldamiseks oleks vajalik ehitusprojekt ja ehitusluba. Õige on halduskohtu seisukoht, et tegemist on väikeehitisega EhS § 15 lg 1 p 1 tähenduses, mille rajamiseks ei ole nõutav ehitusluba. EhS § 15 lg 1 ei nõua väikeehitisel maapealset osa. Vaidlustatud kasutusloast ei nähtu, et see oleks antud ka puurkaevule. Asjaolu, et kolmanda isiku kinnistule on rajatud puurkaev, ei too kaasa kasutusloa tühistamist.
  3. Apellant osundab, et ehitusprojektis puuduvad elektri- ja nõrkvoolupaigaldiste tehnilised joonised ning paigaldise kasutusele võtmise eelduseks olev tehniline kontroll on teostamata. Ringkonnakohus leiab, et apellandi osundatud puudused on üksnes vormilised ning apellant ei ole näidanud tema õiguste rikkumist tulenevalt ehitusloa või kasutusloa andmise õigusvastasusest selles osas. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et üksnes vormikohase projekti puudumine ja kontrolli teostamata jätmine võiksid anda alust eeldada kahjulikku mõju apellandi naaberkinnisasjale. Kolmanda isiku väidet, et elektrisüsteemid paigaldas sellealase kogemusega ettevõtja, peab ringkonnakohus usutavaks. Selliste tööde tegemine eeldab projekti olemasolu ka juhul, kui projekti ei ole vastustajale nõuetekohaselt esitatud. Apellant ei ole osundanud, et elektripaigaldised ei vasta nõuetele. Apellant ei väida, et kasutusloa andmise järel oleks elektripaigaldiste kasutamisega tekkinud mõjutused naaberkinnisasjale. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et halduskohtu seisukoht sellele väitele tuginevalt kaebuse esitaja õiguste rikkumise puudumisest vaidlustatud haldusaktidega on õige.
  4. Apellandi väide, et ehitusloa andmisest oleks vastustaja pidanud keelduma, kuna kolmanda isiku kinnistule ei vii teed, on ebaõige. Kolmandal isikul on õigus nõuda AÕS § 156 alusel juurdepääsu oma kinnisasjale üle apellandi kinnistu ka juhul, kui ehitusluba ega hiljem kasutusluba kolmandale isikule poleks antud. Juurdepääsuõigus ei ole seotud asjaoluga, kas kinnisasjal on ehitisi või mitte. 7
(8)3-05-961 Halduskohus leidis ekslikult, et detailplaneeringust tuleneb kaebuse esitaja kinnisasjale seadusjärgne kitsendus, mis annab kolmandale isikule õiguse juurdepääsuks oma kinnisasjale üle kaebuse esitaja kinnisasja. Sellise seisukoha ebaõigsusele osundati Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22.03.2006 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-5-
  1. Selles osas tuleb halduskohtu otsuse motiive muuta. Apellant heidab vastustajale ette, et ehitus- ega kasutusloa andmisel ei kaalutud apellandi omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse piirangute vastavust kolmanda isiku õigusele. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et ehitusloa ega kasutusloa väljastamisest ei olnud alust keelduda üksnes sellel põhjusel, et kolmandal isikul puudub apellandiga kokkulepe eratee kasutamiseks juurdepääsuks oma kinnisasjale või põhjusel, et juurdepääsutee kinnisasjale puudub. Ehitusluba ega kasutusluba ei anna kolmandale isikule samuti alust naaberkinnisasja kasutamiseks. Tee püstitamise ja selle kasutamise osas kokkuleppe puudumine ei tähenda, et kolmandal isikul ei oleks õigust nõuda juurdepääsu üle apellandi kinnisasja. Selline nõudeõigus ei sõltu kokkuleppe olemasolust apellandi ja kolmanda isiku vahel.
  2. Apellatsioonkaebuse väited ei anna eeltoodust tulenevalt alust halduskohtu otsuse tühistamiseks ja kaebuse rahuldamiseks. Apellandi seisukoht, et kohus ei ole teinud sisulist otsust, on ebaõige: kohus jättis kaebuse rahuldamata, kuna vaidlustatud haldusaktidega ei rikuta kaebuse esitaja õigusi.
  3. Apellandi taotlus menetluskulude väljamõistmiseks jääb rahuldamata HKMS § 92 lg 1 alusel. Kolmas isik taotles apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulude väljamõistmist apellandilt. Apellandi arvates ei ole 01.09.2006 jõustunud HKMS § 92 lg 7 kohaldamine käesolevas asjas lubatav, sest apellatsioonkaebus esitati enne 01.09.
  4. Ringkonnakohtu arvates ei ole sätte sellise kohaldamise puhul tegemist apellandi põhiseadusliku edasikaebeõiguse lubamatu kitsendusega. Sellise õiguse piirangut õigustab vajadus kaitsta kolmanda isiku põhiseadusest tulenevat õigust talle tekitatud kahju hüvitamiseks. Apellandi õiguspärast ootust, et ta ei pea kandma kolmanda isiku menetluskulusid, ei ole rikutud, sest selle huvi piiramist õigustab kolmanda isiku põhiõigus. Kolmas isik taotleb selliste õigusabikulude väljamõistmist apellandilt, mis on kantud pärast 01.09.
  5. Kui apellant oleks soovinud kolmanda isiku pärast 01.09.2006 kantud menetluskulude võimalikku kandmist vältida, oleks ta saanud apellatsioonkaebusest loobuda. Kolmas isik taotles apellandilt 9440 krooni väljamõistmist, mille kandmine on tõendatud ja mis on seotud apellatsioonkaebusele vastuse koostamise ja istungil esindamisega. Ringkonnakohtu arvates on kulude suurus põhjendatud, arvestades kaebuse keerukust ja apellatsioonkaebuse mahtu. Seetõttu tuleb nimetatud summa vastustajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista. Viive Ligi Lauri Madise Oliver Kask 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.