KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Viive Ligi ja Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht 26. märts 2007, Tallinn Haldusasja number 3-05-1062 H

) 16 lg 2 p 3 alusel, kuna taotleja on rikkunud strateegilise kauba sisseveoga seotud õigusakte (

§ 5lg 1 ja 5).

Otsuse tegemisel lähtuti asjaolust, et taotluse menetlemise ajal ületas taotleja poolt tarnitav lennukimootor, mis kuulub sõjaliste kaupade nimekirja kategooria ML 10 all, ilma vastava litsentsita Eesti piiri. Seoses mainitud rikkumisega alustati kriminaalmenetlust KarS § 392 lg 3 alusel. 10.10.2005 kirjaga nr 2-1/306 teatas komisjon AS-le E, et 07.10.2005 otsustati jätta nende sisseveolitsentsi taotlus nr 3-3/296 rahuldamata lähtudes

§ 16lg 2 p-st 10 ning selgitati haldusakti vaidlustamise korda ja tähtaega.

13.10.2005 väljastas komisjon AS-le E litsentsi lennukimootori sisseveoks. 2. AS E kaebuses paluti tühistada strateegilise kauba komisjoni 10.10.2005 haldusakt nr 2-1/306 ja 07.10.2005 otsus sõjalise kauba sisseveolitsentsi taotluse rahuldamata jätmise kohta. Komisjoni 07.10.2005 otsuses on kaalutlusvead ja see ei ole põhjendatud (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 ja 56). Kaebajale keelduti litsentsi väljastamisest

§ 16

lg 2 p 3 alusel, kuid kaebaja ei ole litsentsi väljastamise otsusele eelnenud 5 aasta jooksul rikkunud strateegilise kauba sisse- ja väljaveo ning transiidiga seotud õigusakte või nende alusel tehtud ettekirjutusi. Ebaõige on kohaldada

§ 16

lg 2 p 3 kauba sisseveole, millele litsentsi saamiseks on esitatud enne kauba sissevedu taotlus ja mille suhtes ei ole veel kohaldatud tolliformaalsusi.

§ 5

lg 5 kohaselt esitatakse sisseveolitsents sõjalise kauba sisseveoks ühendusevälisest riigist Euroopa Ühenduse tolliterritooriumile saabumisel alles tolliformaalsuste käigus ja tolliasutusele kauba vabastamiseks tollijärelevalve alt. Ka Vabariigi Valitsuse 09.03.2004 määruses nr 61 pole ette nähtud, et sisseveolitsents peaks olema saadud enne strateegilise kauba sissevedu. Määruse § 6 lg 1 p-st 7 tuleneb vaid, et taotluses peab olema esitatud sisseveo oletatav aeg ehk taotlus peab olema esitatud enne sissevedu. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 22.07.2004 määruse nr 257 § 2 lõigetest 1 ja 3, riigipiiri seaduse § 10 lg-s 1 toodud piiripunkti mõistest ja tolliseaduse § 12 lg-s 1 toodud tollikontrolli tsooni mõistest saab määruse §-s 2 nimetatud tolliformaalsused teostada vaid tollikontrolli tsoonis. Kaebaja esitas taotluse enne kauba sissevedu, arvestas taotluste menetlemise tavapärast kiirust ja eeldas litsentsi olemasolu kauba sisseveo ajaks. Lennukimootor paigutati koheselt AS Cargo 2

§ 5lg 1 ja 5, kuna eriloa saanuks ta esitada alles tolliformaalsuste käigus.

Otsuse aluseks ei saa olla kriminaalmenetluse alustamine lennukimootori Eestisse toimetamise suhtes. Haldusorgan peab iseseisvalt hindama asjaolusid ja tegema õiguspärase otsuse. Otsus ei ole ratsionaalne. Eestis registreeritud äriühingu lennuki juurde kuuluva mootori kapitaalremondist tagasitoomine ei saa kahjustada riigi, Euroopa Ühenduse ega üksikisikute huve. Otsuse tegemisel ei arvestatud olulisi asjaolusid ja kaebaja põhjendatud huvi (HMS § 4 lg 2) 10.10.2005 haldusaktis märgiti taotluse rahuldamata jätmise alusena otsusest erinev õiguslik alus -

§ 16lg 2 p 10.

See raskendab haldusaktist arusaamist ja muudab selle vastuoluliseks. Sellele, et tegemist ei ole õiguspärase haldusaktiga, viitab ka asjaolu, et samadel faktilistel ja õiguslikel asjaoludel anti kaebajale 13.10.2005 litsents lennukimootori sisseveoks. Kaebuse täienduses leiti, et Ukrainasse kapitaalremonti viidud ja sealt Eestisse tagasi toodud lennukimootor ei vasta strateegilise kauba tunnustele. Vastav õhusõiduk on lennundusseaduse § 5 lg 4 kohaselt tsiviilõhusõiduk, mis on registreeritud Lennuameti poolt peetavas tsiviilõhusõidukite riiklikus registris. Tsiviilõhusõiduki mootor ei ole sõjaline kaup. 3. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata.

§ 4

lg 1 kohaselt on strateegiliste kaupade nimekirja kantud kaupade sisseveoks sama seaduse tähenduses sõjalise kauba Eestisse toimetamine. Sõjaline kaup loetakse Eestisse sisse veetuks ka juhul, kui see asub alles tollilaos ja selle suhtes ei ole tolliprotseduure kohaldatud. Kuna

on tolliseaduse suhtes eriseaduseks, tuleb vastuolu korral kohaldada eriseadust.

§ 5

lg-s 1 nimetatud eriluba on sõjaliste kaupade nimekirja kantud kauba sisseveoks vaja omada enne kauba Eestisse toimetamist. Komisjon lähtus rikkumise toimepanemise faktist, mis oli AS E poolt kriminaalmenetluse käigus omaks võetud.

§ 5

lg-le 5 viidati seetõttu, et kauba tolliterminali paigutamine on tolliformaalsus, mille käigus litsentsi esitamine on kohustuslik. Taotlust ei rahuldatud põhjusel, et kaebaja oli pannud toime strateegilise kaubaga seotud raskeima rikkumise, seejuures ei oma tähtsust, et kaubaks oli Eestist väljaviidud lennukimootori tagasitoomine selle omanikule. Teise taotluse rahuldamise ajaks oli AS E eksimust tunnistanud, süü omaks võtnud ja kahetsenud, mistõttu kriminaalasi lõpetati kokkuleppega lähtudes oportuniteedi põhimõttest. AS E tasus riigituludesse kriminaalasja lõpetamise määrusega pandud rahalise kohustuse. Komisjon vaatas taotluse läbi Vabariigi Valitsuse 09.03.2004 määruse nr 61 “Strateegilise kauba sisseveolitsentsi, väljaveolitsentsi, transiidiloa, väljaveo üldloa kasutaja õiendi, rahvusvahelise impordisertifikaadi, lõppkasutaja sertifikaadi ja kauba kättesaamise tõendi menetluse ning sõjalise kauba vahendajate riikliku registri menetluse tähtajad ja kord ning taotlustele lisatavate dokumentide ja andmete loetelu” § 15 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul. Kaebaja teadis, et litsentsi kiiret saamist ei ole oodata. Keeldumine vormistati 07.10.2005 istungi protokollilise otsusega, kirjaga teavitati kaebajat otsusest, selle põhjendustest ja selgitati otsuse vaidlustamise korda. Kirjas märgitud erinev alus komisjoni otsuses toodust on tingitud eksitusest kirja vormistamisel. Pärast asjaolude muutumist väljastas komisjon kaebajale sisseveolitsentsi, mootor tagastati pärast kriminaalasja menetluse lõpetamist. 4. Tallinna Halduskohtu 09.05.2006 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. 1)

§ 16

lg 2 p 3 alusel võib komisjon litsentsi väljastamisest keelduda, kui taotleja on litsentsi väljastamise otsusele eelnenud viie aasta jooksul rikkunud strateegilise kauba sisse- ja väljaveo ning transiidiga seotud õigusakte või nende alusel tehtud ettekirjutusi.

§ 4

lg 1 toodud sisseveo mõistest järelduvalt tuleb sisseveona sama seaduse tähenduses mõista sõjalise kauba Eestisse toimetamist.

-s kasutatav sisseveo mõiste erineb tolliseaduses kasutatavast ega ole seotud tolliformaalsustega. Sellele, et

puhul on tegemist tolliseaduse suhtes eriseadusega, viitab § 1 lg 1, mille kohaselt on

reguleerimisalaks strateegilise kauba 3

§ 5

lg 1 kohaselt on strateegiliste kaupade nimekirja kantud kauba sisseveoks vaja eriluba, sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on eriluba muuhulgas sisseveolitsents.

§ 4

lg 1 ja § 5 lg 1 koosmõjust järelduvalt on strateegiliste kaupade nimekirja kantud kauba sisseveoks enne Eestisse toimetamist vaja saada eriluba. Seega on tollilaos asuv kaup, millele ei ole kohaldatud tolliprotseduure, Eestisse sisseveetud kaup. Vabariigi Valitsuse 09.03.2004 määruse nr 61 § 6 lg 1 p 7 (taotluses litsentsi saamiseks tuleb märkida kauba sisse- või väljaveo, transiidi või teenuse osutamise oletatav aeg) kinnitab, et litsentsi taotlemine eelneb kauba Eestisse toimetamisele. Strateegilise kauba seaduse eelnõu seletuskirjas on märgitud: „Sõjalise kauba sisseveo ja teenuse eriloa esitamine on tavapärasest korrast erinev. Kui väljaveo ja transiidi korral esitatakse eriluba koos tollideklaratsiooni esitamisega, siis sõjalise kauba sisseveo korral peab eelnevalt vormistatud eriluba näitama juba tollipiiril. Nimetatud erand on vajalik selleks, et sensitiivset kaupa ei toimetataks kontrollimatult sisemaal asuvatesse tolliasutustesse.“ 2) Komisjon kvalifitseeris Ukrainasse kapitaalremonti viidud ja sealt Eestisse tagasitoodud lennuki AN-72/74 mootori D-36 I seeria nr 708.036.381A001 õigesti sõjaliseks kaubaks.

§ 2

järgi on strateegiline kaup sõjaline kaup ja kahesuguse kasutusega kaup.

§ 2

lg 2 järgi on sõjaliseks kaubaks ained, materjalid, vahendid, seadmed, süsteemid, nende osad, tarkvara ja tehnoloogia, mida kasutatakse sõjalisel otstarbel, see tähendab: 1) tervikuna sõjaliselt; 2) sõjalise toote osana; 3) sõjalise toote väljatöötamiseks, valmistamiseks, komplekteerimiseks, katsetamiseks, analüüsimiseks, käitlemiseks, transportimiseks, hooldamiseks ja ladustamiseks; 4) sõjalise toote tootmis-, katsetus- või analüüsiseadme väljatöötamiseks, valmistamiseks, käitlemiseks, transportimiseks, hooldamiseks ja ladustamiseks. Kahesuguse kasutusega kaup on

§ 2lg 5 järgi kaup EL nõukogu määruse 1334/2000/EÜ art 2 punkti a tähenduses.

Vabariigi Valitsuse 27.04.2004 määruse nr 136 lisas 1 kehtestatud sõjaliste kaupade nimekirja kategooria ML 10 näeb ette lennukid ja helikopterid, mehitamata õhusõidukid, õhusõidukite mootorid, muu nende tarbeks määratud varustus ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud, määratud või kohandatud sõjaliseks kasutamiseks. Vabariigi Valitsuse 09.03.2004 määruse nr 61 § 6 sätestab andmed, mida litsentsi taotleja peab kandma taotlusesse, muuhulgas strateegilise kauba nimekirja koodi (lg 1 p 10).

-st ja selle alusel antud õigusaktidest ei tulene komisjoni kohustust taotleja asemel kauba kategooria määramiseks, küll aga esitatud andmete kontrollimise ja vajadusel abistamise kohustus. Kaebaja klassifitseeris litsentsi taotlemisel õhusõiduki mootori sõjalise kaubana ja on seda ka varem teinud. Komisjoni selgituste kohaselt toetub komisjon klassifitseerimisel erinevatele avalikele allikatele, Kaitseministeeriumi ekspertidelt saadud andmetele, rahvusvahelise ekspertide võrgu liikmete arvamusele. Puuduvad andmed, et kaebaja oleks taotluse esitamisel kahelnud kauba määratlemisel. Komisjon nõustus kaebaja taotluses toodud klassifitseerimisega. Kaebaja väide, et tegemist on tsiviilõhusõidukiga, kuna lennukimootor võeti maha Lennuameti poolt peetavas tsiviilõhusõidukite registris registreeritud lennukilt, ei tähenda, et tegemist ei saa olla sõjalise kaubaga. Lennundusseadusest tulenev liigitus omab tähendust õhusõidukite ohutusjärelevalve ja registreerimise aspektist. Silmas tuleb pidada, et sisseveolitsentsi tuleb taotleda ka kahesuguse kasutusega kauba korral. Litsentsimenetluses ei saa seetõttu lähtuda asjaolust, milline on hetkel kauba kasutusotstarve. Komisjon lähtus põhjendatult sellest, et tähendust ei oma mitte olemasolev või kavatsetav kasutus, vaid kauba sisuline olemus. Lennuki AN-72-100 sertifikaadikaardi andmete väljavõtte kohaselt on kõnealune lennukitüüp modifikatsioon sõjalisest transpordilennukist AN-72, kuid sellelt on eemaldatud varustus ja tehnilised töörežiimid ja süsteemid, mistõttu lennukit ei saa kasutada sõjalisel otstarbel. Rahvusvahelise lennunduskomitee poolt lennukile AN-72-100 väljastatud tüübisertifikaadist nähtub ka, et tegemist on tsiviilotstarbelise lennukiga. Väljatrükkidest veebilehelt ja väljavõtetest entsüklopeediatest AN-72/74 kirjeldavatest lehekülgedest tulenevalt on tegu mitmeotstarbelise transpordilennukite perekonnaga, AN-72/74 on liigitatud sõjaliste transpordilennukite hulka ja 4

§ 16

lg 2 p 3 alusel, viidates

§ 5lgtele 1 ja 5.

Kaebaja tõi lennukimootori Eestisse enne, kui tema taotlus lahendati, samuti polnud tal esitada sisseveolitsentsi lennukimootori tolliterminali paigutamisel (tolliformaalsuste käigus). Ehkki otsusest ei nähtu loa andmisest keeldumise kaalutlusi, on komisjon pidanud rikkumist nii kaalukaks, mis loa andmist 07.10.2005 ei õigustanud. Komisjoni arvates pole tegemist formaalse rikkumisega, vaid strateegilise kaubaga seotud raskeima rikkumisega. Strateegilise kauba Eesti tollilattu loata toimetanud isik ei saa eeldada, et sellest rikkumisest tulenevad talle soodustused. Otsusest nähtuvalt oli selle tegemise aluseks rikkumise toimepanemine, mitte aga otsuses ära märgitud kriminaalmenetluse alustamine KarS § 392 lg 3 alusel. Kaebaja esitas taotluse 09.09.

1. Vabariigi Valitsuse 09.03.2004 määruse nr 61 § 15 lg 1 sätestab taotluse läbivaatamise ja selle kohta otsuse tegemise tähtajaks 30 kalendripäeva arvates taotluse menetlusse võtmisest. Vastustaja ei ole andnud eksitavaid lubadusi taotluse kiiremaks läbivaatamiseks. 13.10.2005 olid faktilised asjaolud muutunud. Vaidlustatud otsus on sisuliselt õiguspärane ja vormivead ei ole sellised, mis oleksid võinud mõjutada asjas tehtud otsust. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
2. AS E apellatsioonkaebuses paluti tühistada otsus ja rahuldada uue otsusega kaebus ning mõista välja kohtukulud. 1) Kohus pidanuks jätma strateegilise kauba seaduse kohaldamata, sest vaidlusalune lennukimootor ei ole sõjaline kaup. See võeti maha riiklikus registris registreeritud tsiviilõhusõidukilt. Komisjon kohaldas tsiviilõhusõiduki mootorile ebaõigesti strateegilise kauba režiimi. Asjaolu, et lennukilt on eemaldatud sõjalisel otstarbel kasutamiseks vajalik varustus, tehnilised töörežiimid ja süsteemid, osundab, et nimetatud lennukit ei saa kasutada sõjalisel otstarbel ning seega ka sellel kasutatav lennukimootor ei ole kasutatav sõjalisel ega kahesugusel otstarbel. Kohus lähtus vastustaja seletusest, et litsentsi taotleja määratleb taotluses strateegilise kauba üksnes taotleja poolt kauba nimekirja numbri kandmisega taotlusele ja komisjoni roll on üksnes abistav. Kuna komisjoni pädevuse eelduseks lubade väljastamise üle otsustamisel on asjaolu, kas tegemist on strateegilise kaubaga või mitte, on strateegilise kauba määratlemine mitte üksnes taotleja, vaid ka komisjoni kohustus. Kaebaja roll oli abistav ja lähtus eelkõige väärast halduspraktikast. 2) Isegi kui lugeda lennukimootor strateegiliseks kaubaks, ei saa

§ 16

lg 2 p 3 kohaldada sama kauba sisseveole, millele litsentsi saamiseks on enne kauba sissevedu esitatud vastav taotlus ja mille suhtes ei ole veel kohaldatud tolliformaalsusi. Kaebajal puuduvad strateegilise kauba sisse- ja väljaveo ning transiidiga seotud õigusaktide või nende alusel tehtud ettekirjutuste rikkumised. 5

§ 16

lg 2 p-s 3 toodud litsentsi väljastamisest keeldumise alusena võib käsitleda sama litsentsiga taotletava kaubaga seoses õigusaktide ja ettekirjutuste rikkumist, puuduvad kaebaja tegevuses sellised rikkumised. Kaebaja esitas taotluse lennukimootorile sisseveolitsentsi saamiseks enne selle sissevedu ja komisjoni taotluste menetlemise tavapärast kiirust arvestades eeldas litsentsi olemasolu sisseveo toimumise ajaks. Selleks taotles kaebaja loa rahvusvahelise tellimuslennu teostamiseks 27.09.2005 marsruudil Zaporozhie-Tallinn, lennukimootor toimetati Eestisse ja paigutati koheselt AS C lattu, mis on tolliladu ja tolliterminal. Lennukimootori suhtes ei olnud läbi viidud tolliformaalsusi ja sellele ei olnud määratud tolliprotseduuri. Seega oli lennukimootor tollikontrolli tsoonis tolli järelevalve all. Kuna kaebajal ei olnud tolliformaalsuste käigus võimalik ega vajalik esitada eriluba, ei saanud ta ka rikkuda

§ 5lõikeid 1 ja 5 ning komisjoni viide vastavatele rikkumistele on väär.

3) Otsuses ei ole ühtegi motiivi, mis võimaldaks otsustada teostatud kaalutlusõiguse õiguspärasuse üle. Seega ei ole komisjoni 07.10.2005 otsus ainuüksi põhjenduse puudumise tõttu HMS §-dele 54 ja 56 vastavalt õiguspärane. Otsus ei ole ka ratsionaalne. 4) Haldusakti adressaadile tema esitatud taotluse rahuldamata jätmise alusena otsuses toodud alusest erineva õigusliku aluse teavitamine raskendab haldusakti põhjendustest arusaamist ja muudab haldusakti vastuoluliseks, olles vastuolus hea haldustava ja haldusmenetluse üldpõhimõtetega. Vaatamata kriminaalmenetluse lõpetamisele ei olnud 13.10.2005 sisseveolitsentsi otsuse tegemise aluseks olevad faktilised ja õiguslikud asjaolud muutunud. Isikuid tuleb erinevatel ajamomentidel, kui õiguslikud ja faktilised asjaolud pole muutunud, kohelda ühtemoodi.

1. Komisjoni vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtukulud kaebaja kanda. 1) Sisulise olemuse poolest on lennukimootor klassifitseeritav sõjalise kaubana. Ka tsiviilkasutuses võib olla õhusõidukeid, mis on algselt spetsiaalselt projekteeritud sõjaliseks otstarbeks ja kuuluvad Vabariigi Valitsuse 27.04.2004 määruse nr 136 lisas 1 kehtestatud sõjaliste kaupade nimekirja kategooriasse ML
2. Kaebaja ei nimetanud ühtegi sisulist tunnust, mis välistaks kõnealuse lennuki kuulumise sõjalise kauba nimekirja. 2) Strateegilise kauba määratlemine on litsentsi taotleja kohustus ja saab alguse vastava taotluse vormi valikust. Sõjaliste ja kahesuguse kasutusega kaupade väljaveolitsentside taotlemiseks on kehtestatud eraldi vormid, kahesuguse kasutusega kauba sisseveoks ei ole litsentsi vaja. Kaebaja esitas komisjonile sõjalise kauba väljaveolitsentsi ja sisseveolitsentsi taotluse, käsitledes kaupa sõjalise kaubana, esitamata komisjonile kauba määratluse päringut. 3)

§ 16

lg 2 punkti 3 saab kohaldada juhul, kui strateegilise kauba sisse- ja väljaveo või transiidiga seotud õigusaktide või nende alusel tehtud ettekirjutuste rikkumised leiavad aset enne litsentsi väljastamise otsuse tegemist. Sätte eesmärk on kindlustada, et litsentsi väljastamisel saaks võtta arvesse taotluse lahendamise ajal toimepandud rikkumisi. Komisjonil peab otsuse tegemisel olema võimalus arvestada ka taotleja õiguskuulekust. Taotleja ei saa eeldada, et sõjalise kauba litsentsita Eestisse toimetamist käsitletakse tühise rikkumisena, mis ei mõjuta komisjoni otsust. 4) Sõjalise kauba Eestisse toimetamine ilma sisseveolitsentsita on strateegilise kauba sisse- ja väljaveo ning transiidiga seotud õigusaktide rikkumine

§ 16lg 2 p 3 mõistes.

Kauba Eestisse toimetamine on

§ 4lg 1 mõistes sissevedu.

Kauba sisseveo, so kauba Eesti territooriumile saabumise ajahetkel peab sisseveolitsents olema olemas (§ 5 lg 1). Kaebaja läks vastuollu

§ 5lg-ga 1.

Samuti polnud kaebajal esitada sisseveolitsentsi lennukimootori tolliterminali paigutamisel (tolliformaalsuse käigus), mistõttu otsuses viidati

§ 5lg-le 5.

5) Kohus leidis õigesti, et sisseveolitsentsi esitamise regulatsioon ei ole vastuolus sätetega, mis määravad, millal on strateegiline kaup sisse veetud. Ka

mõttest ja eesmärgist tulenevalt ei saa strateegiliste kaupade Eesti territooriumile saabumine eelnevalt saadud eriloata olla lubatav, kuna strateegilise kauba piiriülene liikumine võib ohustada Eesti ja rahvusvahelist julgeolekut. 6) Arvestades toimepandud rikkumise asjaolusid ja kaebaja kogemusi antud tegevusvaldkonnas, on alusetu väita, et otsuse põhjendused olid sisu mõistmiseks ebapiisavad. Vaatamata 10.10.2005 6

tähenduses ja selle suhtes kuulub kohaldamisele strateegilise kauba režiim. Kaebaja poolt 09.09.2005 esitatud taotlus sõjalise kauba sisseveolitsentsi saamiseks oli asjakohane ega lähtunud väärast halduspraktikast, nagu ekslikult väideti apellatsioonkaebuses. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb kaebajal edaspidigi, kui tal tekib vajadus transportida vaidlusalust lennuki mootorit remontimiseks Eesti Vabariigist välja, taotleda selleks esmalt sõjalise kauba väljaveolitsents ja remondist tagasitoomiseks sisseveolitsents. 9. Ringkonnakohus ei jaga kaebaja seisukohta ka selles, et strateegilise kauba Eestisse toomise korral on vastava litsentsi olemasolu nõutav alles tolliformaalsuste läbiviimise ajaks. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus veenvalt põhjendanud sisseveo mõiste erisusi

s ja tolliseaduses, samuti seda, miks sõjalise kauba Eestisse sisseveo korral tuleb

ning selle alusel ja täitmiseks antud õigusaktide sätete kohaselt omada ja esitada eriluba juba tollipiiril, mitte alles tolliformaalsuste läbiviimise ajal, ning miks tollilaos asuv kaup, millele ei ole kohaldatud tolliprotseduure, on juba Eestisse sisseveetud kaup

tähenduses. Tulenevalt eeltoodust nõustub ringkonnakohus halduskohtuga ka selles, et sõjalise kauba Eestisse toimetamine ilma sisseveolitsentsita on strateegilise kauba sisse- ja väljaveo ning transiidiga seotud õigusaktide rikkumine

§ 16lg 2 p 3 mõistes.

Kaebaja tegevus ei olnud kooskõlas

§ 5lõikega 1, kuna tal puudus kauba sisseveoks (kauba Eesti territooriumile 7

§ 5lõikes 5 sätestatule.

Ringkonnakohus nõustub eeltoodud osas halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata.

1. Ringkonnakohus ei nõustu aga halduskohtu seisukohaga, et vaidlustatud komisjoni 07.10.2005 protokolliline otsus nr 1.13/2005 on õiguspärane.
2. HMS § 54 sätestab haldusakti õiguspärasuse tingimused. Selle sätte kohaselt saab õiguspäraseks lugeda sellist haldusakti, mis on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
3. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et vaidlustatud haldusakt on antud pädeva haldusorgani poolt ning selles on märgitud nii haldusakti andmise faktiline alus (taotleja on rikkunud strateegilise kauba sisseveoga seotud õigusakte (

§ 5

lg 1 ja 5) - taotluse menetlemise ajal ületas taotleja poolt tarnitav lennukimootor, mis kuulub sõjaliste kaupade nimekirja kategooria ML 10 all, ilma vastava litsentsita Eesti piiri) kui ka õiguslik alus (

§ 16lg 2 p 3).

Kuigi haldusaktis puudus selle vaidlustamise viide, on vaidlustamise võimalust, kohta, tähtaega ja korda selgitatud komisjoni 10.10.2005 kirjas nr 2-1/

2. Vaidlustatud otsusega keelduti kaebajale 09.09.2005 taotluse alusel sõjalise kauba sisseveolitsentsi väljastamisest. Litsentsi väljastamisest keeldumise alused on sätestatud

§-s

1. Nimetatud sätte
2. lõige näeb ette juhud, millal komisjon keeldub (peab keelduma) litsentsi väljastamisest. Sama sätte
3. lõige näeb ette juhud, millal komisjon võib (kuid ei pea) keelduda litsentsi väljastamisest. Kuna kaebaja taotluse rahuldamata jätmise õiguslikuks aluseks oli

§ 16

lg 2 p 3, siis pidi komisjon kaaluma, kas seadusega antud võimalust kasutada või mitte. Seega on tegemist kaalutlusõiguse alusel antud haldusaktiga, mille põhjendustes tuleb vastavalt HMS § 56 lõikele 3 märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huvi. HKMS § 19 lg 6 alusel kontrollib halduskohus diskretsiooni alusel antud haldusakti puhul, kas akti andmisel või toimingu sooritamisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Kaalutlusõiguse teostamise korral peab kohus kontrollima diskretsiooni õiguspärasust lähtuvalt haldusakti põhjendustest (Riigikohtu 06.11.2002 otsuse nr 3-3-1-62-02 p 11). Haldusakti põhjendus peab ka kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt (samas p 12 ja Riigikohtu 10.10.2002 otsuse nr 3-3-1-42-02 p 11). Halduskohus möönis, et vaidlustatud otsusest ei nähtu kaalutlusi, miks otsustati luba mitte anda, samas nõustus komisjoniga, et tegemist on sedavõrd raske rikkumisega, mille tuvastamisel ei ole litsentsi väljastamine õigustatud. Ringkonnakohus leiab, et komisjon ja halduskohus on käesoleval juhul ületähtsustanud kaebaja poolt toimepandud rikkumise ja seda olukorras, kus otsuse tegemise päeval on lõpetatud seoses sama rikkumisega algatatud kriminaalmenetlus lähtudes legaliteedi ja oportuniteedi põhimõtetest ning tagastatud asitõendina äravõetud lennuki mootor. 8

§ 16

lg 2 p 3 alusel ei ole ka eesmärgipärane ning ei aita kaasa strateegilise kauba sisse- ja väljaveo ning transiidiga seotud õigusaktide rikkumiste ärahoidmisele. Käesoleval juhul on loa andmisest keeldumise otsusega fikseeritud üksnes kaebaja poolt toimepandud rikkumine, mis ei saa aga olla kohaldatud sätte eesmärgiks. Tegemist ei olnud tahtliku rikkumisega. Kaalutluse teostamisel oleks tulnud arvestada seda, et Eestisse ei toodud uut kaupa, vaid toodi tagasi remonti viidud lennuki mootor. Samuti oleks tulnud arvestada seda, et suure tõenäosusega toimus rikkumine seaduse mitmetimõistetavuse tõttu, mitte tulenevalt soovist saavutada tagajärge, mille vältimine on

eesmärk. Loa menetlemise kohustus ei ole ette nähtud selleks, et kontrollida abstraktselt isiku seaduskuulekust, vaid selleks, et vältida ohtu riigi julgeolekule. Õiguserikkumine saab sellest tulenevalt olla loa andmisest keeldumise aluseks vaid juhul, kui rikkumise tõttu ohustaks loa andmine julgeolekut. Vastustaja ei ole suutnud ei haldusaktis ega kohtumenetluses selgitada, mil viisil oleks oht julgeolekule suurenenud, kui luba oleks vaatamata kaebaja õiguserikkumisele antud. Loa andmisest keeldumist ei tohi kasutada pelgalt karistusena, sundides isikut loobuma sellise kauba Eestisse toomisest, mis tegelikult julgeolekut ei ohusta. Arvestades asjaolu, et õiguserikkumine pandi toime tõenäolisest seaduse väära tõlgendamise tõttu, ei olnud vastustajal alust eeldada, et kaebaja kavatseb sarnaseid rikkumisi panna toime ka tulevikus. Seega ei olnud keeldumine vajalik preventiivsetel eesmärkidel. Kaebaja õiguserikkumise sanktsioneerimiseks on riigil võimalik ette näha proportsionaalsemaid meetmeid kui julgeolekut mitteohustava kauba suhtes omandiõiguse teostamise takistamine. Seega on vaidlustatud komisjoni 07.10.2005 protokolliline otsus nr 1.13/2005 oluliste kaalutlusvigadega ja tuleb tühistada.

1. Nõustuda ei saa vastustaja seisukohaga kohtuistungil, et loa andmisest tuli keelduda ka seetõttu, et kriminaalmenetluse tõttu ei olnud kaebajale selge, kas mootor jääb Eestisse või mitte. Loa andmine ei oleks takistanud vajadusel taotleda luba lennuki mootori taasväljaveoks.
2. Ringkonnakohus rahuldab AS E apellatsioonkaebuse, tühistab kaevatava halduskohtu otsuse ja teeb asja uueks läbivaatamiseks saatmata HKMS § 46 lg 1 p 2 alusel uue otsuse kaebuse rahuldamise kohta.
3. Kui kõrgema astme kohus muudab alamalseisva kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust (HKMS § 93 lg 4). Kaebaja taotles esimese astme kohtus 32 597,50 krooni menetluskulude väljamõistmist ja esitas tõendid 32 597,50 krooni õigusabikulude tasumise kohta. Kaebuse esitamisel tasus kaebaja 10 krooni riigilõivu. Kaebaja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel 10 krooni riigilõivu taotles apellatsioonkaebuses menetluskulu väljamõistmist, esitamata kohtuistungil täiendavalt tõendeid menetluskulude kandmise kohta. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Arvestades asja sisu on 32 597,50 krooni menetluskulude jagamise alusena põhjendamatult suur. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja poolt kantud menetluskulud vajalikud ja põhjendatud summas 15 020 krooni ning tuleb HKMS § 93 lg 5 alusel vastustajalt välja mõista. Viive Ligi Ivo Pilving Lilianne Aasma 9