MÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Ruth Virkus Määruse tegemise aeg ja koht 12.märts 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-1351 Haldusasi V.B kaebus Tallinna Linnavolikogu 7.oktoobri 1993 otsuse osaliseks tühistamiseks ning elamu erastamisõiguse tagamiseks kohustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 24.jaanuari 2007 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus V.B määruskaebus Menetlusosalised Kaebuse esitaja V.B Vastustaja Tallinna Linnavolikogu, esindaja Ilmar Puskar RESOLUTSIOON Jätta Tallinna Halduskohtu 24.jaanuari 2007 määrus muutmata ja V.B määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtusse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Tallinna Linnavolikogu 7.oktoobri 1993 otsusega arvati muuhulgas elamu aadressil x erastamisele mittekuuluvate elamute nimekirja. M. B taotlused elamu erastamiseks on Pirita Linnaosa Valitsus jätnud rahuldamata. Tallinna Linnavalitsuse 27.novembri 2002 korraldusega nr 2919-k võeti vastu y, p, x ja k tn kvartali detailplaneering. Tallinna Linnavolikogu 6.veebruari 2003 otsusega nr 34 kehtestati kvartali detailplaneering. 3-06-1351
- Tallinna Halduskohtule 20.detsembril 2002 esitatud kaebuses taotles M. B Tallinna Linnavalitsuse korralduse, millega võeti vastu detailplaneering, tühistamist (haldusasi nr 3440/2003), 16.jaanuari 2003 kaebuses elamu erastamisest keeldumise õigusvastaseks tunnistamist (haldusasi nr 3-634/03) ning 28.veebruari 2003 kaebuses detailplaneeringu kinnitamise otsuse tühistamist ja planeeringu täitmise peatamist (haldusasi nr 3-766/2003). Kaebused liideti ühte menetlusse. Tallinna Halduskohtu 25.juuni 2003 otsusega haldusasjas nr 3-440/2003 jäeti kaebused rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 7.novembri 2005 määruse alusel astus seoses M. B surmaga kaebaja õigusjärglasena protsessi V.B. Tallinna Ringkonnakohtu 31.jaanuari 2006 otsusega haldusasjas nr 3-02-33 jäeti M. B apellatsioonkaebus rahuldamata. Riigikohtu 7.juuni 2006 otsusega nr 3-3-1-36-06 jäeti V.B kassatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu 31.jaanuari 2006 otsuse peale rahuldamata. Riigikohtu otsuses leiti muuhulgas, et M. B ei ole õigeaegselt kohtusse pöördunud, kaitsmaks õigust erastada üürilepingu alusel kasutatav x/S elamu, mistõttu ta on minetanud võimaluse elamu erastamiseks. Õigus erastada elamut puudub ka M. B õigusjärglasel V. B. Seetõttu ei ole planeeringu vaidlustamine kaebuse eesmärgi saavutamiseks, milleks oli kaitsta subjektiivset õigust erastada kaebaja kasutuses olev elamu, sobiv vahend.
- V.B esitas 6.juulil 2006 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Tallinna Linnavolikogu 7.oktoobri 1993 otsus osas, millega arvati erastamisele mittekuuluvate elamute nimekirja x elamu, kus väidetavalt asub kaebaja poolt üürilepingu alusel kasutatav eluruum.
- Tallinna Halduskohtu 22.novembri 2006 määrusega tagastati kaebus HKMS § 11 lg 31 p 2 alusel. Määruses leiti, et Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-36-06 on tuvastatud asjaolu, et V.B on minetanud võimaluse x/S elamu erastamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 20.detsembri 2006 määrusega tühistati halduskohtu 22.novembri 2006 määrus ja kaebus saadeti halduskohtule asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise jätkamiseks ning menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohus leidis, et kaebuse, mida Riigikohus 7.juuni 2006 otsusega nr 3-3-1-36-06 lahendas, esemeks ei olnud Tallinna Linnavolikogu 7.oktoobri 1993 otsus. Tallinna Halduskohtu 4.jaanuari 2007 määrusega võeti kaebus menetlusse.
- V.B esitas taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks järgmiste põhjendustega. Pirita Linnaosa Valitsus on 25.jaanuari 2001 vastuses väitnud, et elamu on kantud erastamisele mittekuuluvate eluruumide nimekirja, kuid nimekirjas ei ole elamut S. Kaebaja aadress on S ja muid aadresse asjaajamises ei kasutatud. Kaebaja ei teadnud, et vaidlustatud otsusega erastamisele mittekuuluvate elamute hulka arvatud x elamu ning aadressil S asuv elamu on üks ja sama maja. Kaebaja sai sellest faktist teada alles Riigikohtu 7.juuni 2006 otsusest. Linnavolikogu otsuse kohaselt ei kuulu erastamisele x elamu ja otsust ei ole siiani parandatud. Vaidlustatud otsus on eksitav ja see on põhjuseks, miks kaebaja varem kohtusse ei pöördunud.
- Tallinna Halduskohtu 24.jaanuari 2007 määrusega jäeti kaebuse esitamise tähtaeg ennistamata ja lõpetati asja menetlus HKMS § 12 lg 3 alusel. Kohtu põhjendused: 1) Kohus leidis 10.juuli 2006 määruses, et nii linnavolikogu otsuse tühistamise kui ka eluruumi erastamiseks kohustamise kaebus on esitatud kaebetähtaja möödumisega ning et mõlema kaebuse esitamise tähtaeg hakkas kulgema Pirita Linnaosa Valitsuse 25.jaanuari 2001 kirja saamisest. Erinevad kohtuastmed on oma eelnevates lahendites korduvalt leidnud, et V. 2
(5)3-06-1351 B sai Tallinna Linnavolikogu 7.oktoobri 1993 otsusest kõige hiljemalt teada Pirita Linnaosa Valitsuse 25.jaanuari 2001 kirjast. Sellisele seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus 31.jaanuari 2006 otsuses haldusasjas nr 3-02-
- Seega oli kaebuse esitamise ajal vaidlustatud otsuse vastuvõtmisest möödunud üle 12 aasta ning kaebaja poolt otsusest teadasaamisest üle viie aasta. 2) Põhjendatud pole väide, et kaebaja sai alles Riigikohtu 7.juuni 2006 otsusest teada, et x ja S on üks ja sama maja. Haldusasja nr 3-02-33 toimikus olevatest kaardimaterjalidest nähtub selgelt, et x ja S on üks ja sama nurgapealne maja. Kaebaja pidi aru saama, et vaidlustatud otsusega on jäetud erastamisele kuuluvate elamute hulgast välja tema elukohaks olev elamu. 3) Riigikohtu halduskolleegiumi 19.juuni 2001 otsuses nr 3-3-1-38-01 on asutud seisukohale, et selles, kas haldusakt rikub isiku õigusi ja huve või mitte, peab puudutatud isik selgusele jõudma seaduses sätestatud tähtaja jooksul, kasutades selleks vajadusel professionaalset erialast abi, ning otsustama ka akti vaidlustamise küsimuse. Pelgalt haldusakti adressaadi subjektiivne arusaam haldusakti sisust ja suutmatus hinnata akti oma õigusi rikkuvaks ning välja selgitada selle vaidlustamise vajadus ei saa olla kaebuse esitamise tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks. Kaebaja oleks pidanud mõistliku aja jooksul alates aktist teadasaamisest selgusele jõudma selles, kas otsus rikub tema õigusi või mitte ning võtma ette vajalikke samme oma õiguste kaitseks. Kuna ta seda ei teinud, siis ei saa tähtaega lugeda möödalastuks mõjuval põhjusel ning tähtaja ennistamiseks puudub alus.
- Tallinna Halduskohtu 26.veebruari 2007 määrusega jäeti V.B määruskaebus rahuldamata ja edastati lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
- V.B määruskaebuses paluti Tallinna Halduskohtu 24.jaanuari 2007 määrus tühistada ja ennistada uue määrusega kaebuse esitamise tähtaeg. Määruskaebuse põhjendused: M. B arvas, et x aadress ei puutu temasse, kuna tema maja aadress on S. Vaidlustatud otsuses puudub ka M. B nimi. Erinevalt M. B omast on teised nurgapealsed majad otsuses märgitud kahe aadressiga. Haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav. Linnavolikogu oleks pidanud M. B teatama, et otsuses on nimelt tema elamu S. M. B pidas Pirita Linnaosa Valitsuse 25.jaanuari 2001 kirja ebaseaduslikuks, sest teabe aluseks oli otsus, milles M. B aadress S puudub. Selline teave ei äratanud M. B usaldust. Uskuda saab õigusakte ja kohtuotsuseid, mitte ametniku arvamust. Asjaolu, et x ja S on üks ja sama maja, sai kaebajale lõplikult selgeks Riigikohtu 7.juuni 2006 otsusest nr 3-3-1-36-
- Seega hakkas kaebetähtaeg kulgema 7.juunist 2006 ega olnud kohtusse pöördumise ajaks möödunud.
- Vastustaja kirjalikus vastuses paluti jätta määruskaebus rahuldamata. Vastuväited: 1) Põhjendamatu on kaebaja väide teadmatusest, et 7.oktoobri 1993 otsusega on erastamisele mittekuuluvaks tunnistatud S elamu, kuna eelnimetatud otsuses on märgitud x elamu. Tallinna Halduskohtu 25.juuni 2003 otsusega, Tallinna Ringkonnakohtu 31.jaanuari 2006 otsusega ja ka Riigikohtu 7.juuni 2006 otsusega on korduvalt tuvastatud asjaolu, et volikogu vaidlustatud otsusega tunnistati erastamisele mittekuuluvaks x/S elamu ning et kaebaja on hiljemalt Pirita Linnaosa Valitsuselt 25.jaanuari 2001 vastava kirjaliku teate saamist olnud eelnimetatud haldusaktist teadlik. Viidatud kohtumenetluse käigus, kus üheks pooleks oli kaebaja, järeldati kohtuotsustes, et kohtutoimikus sisalduvast foto- ja kaardimaterjalist nähtub üheselt, et x on sama maja, mille asukoha määramisel kasutatakse ka aadressi S. Et kaebaja on olnud 3
(5)3-06-1351 aadresside samasusest teadlik, näitab M. B poolt Pirita Linnaosa Valitsusele 8.jaanuaril 2003 saadetud kirjal saatja aadressina S/x märkimine. 2) Riigikohtu 7.juuni 2006 otsuses leiti, et kaebajal ei ole x/S elamu erastamise õigust. Muuhulgas on otsuse kohaselt kohtute poolt tuvastatud, et kaebaja õiguseellane ei ole vaidlustanud volikogu otsust erastamisele mittekuuluvate elamute nimekirja kohta ning Riigikohus nõustus ringkonnakohtu seisukohaga, et halduskohus ei pidanud volikogu 7.oktoobri 1993 otsuse vaidlustamise vajalikkust kaebajale selgitama, kuna kaebuse esitamise tähtaeg oli kaebaja poolt ilmselgelt mööda lastud. 3) Tallinna Ringkonnakohtu 14.novembri 2006 määruses haldusasjas nr 3-06-1874 (jõustus Riigikohtu 12.jaanuari 2007 määrusega nr 3-7-1-3-508) asus kohus seisukohale, et on selgelt võimalik tuvastada, millist konkreetset elamut x aadressandmete all silmas peetakse. 4) Halduskohus viitas põhjendatult ka Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-38-01 seisukohale, et kohtusse pöördumise tähtaja ennistamise mõjuva põhjusena võib kõne alla tulla haldusakti andja tegevus, mille tõttu adressaadil oli raske või võimatu mõista haldusakti sisu ja hinnata akti oma õigusi rikkuvaks, kuid siiski ei ole õigustatav olukord, kus kaebaja ei ole teinud kõike temast olenevat, et saada selgust akti sisu osas ning selgitada välja selle õiguslik tähendus ja vaidlustamise vajalikkus, et pöörduda kohtusse tähtaegselt või et hilinemine oleks võimalikult väike. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Määruskaebuse väited ei anna halduskohtu 24.jaanuari 2007 määruse tühistamiseks ja kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebus on esitatud kaebetähtaja rikkumisega ning mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja ennistamiseks ei ole kohtule esitatud.
- Halduskohus on põhjendatult tuginenud kaebetähtaja möödumise kindlakstegemisel jõustunud kohtuotsustes tuvastatule. Kaebaja ei ole käesolevas asjas esitanud uusi argumente ega tõendeid, mis annaksid aluse kahelda Tallinna Halduskohtu 25.juuni 2003 otsuses ja Tallinna Ringkonnakohtu 31.jaanuari 2006 otsuses haldusasjas nr 3-02-33 tuvastatud asjaoludes ja järeldustes. Ka nimetatud haldusasjas kaitses kaebaja õiguseellane ja hiljem kaebaja V. B eluruumi erastamise õigust. Ringkonnakohtu viidatud otsuses leiti: „Asja materjalidest nähtub, et Pirita LOV teavitas kaebajat TLVK 07.10.1993 otsusest ja S elamu erastamise võimatusest ja selle lammutamisest hiljemalt 25.01.2001 kirjaga. Kaebuse esitaja poolt halduskohtule esimese kaebuse (planeeringu vastuvõtmise otsuse peale) esitamise hetkeks (20.12.2002) oli TLVK 07.10.1993 otsuse vastuvõtmisest möödunud enam kui üheksa aastat ja kaebaja poolt sellest otsusest teadasaamisest peaaegu kaks aastat. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et esimese astme kohus ei ole rikkunud uurimispõhimõttest tulenevat selgitamiskohustust ega pidanud TLVK 07.10.1993 otsuse peale kaebuse esitamise tähtaja ilmselge möödumise tõttu juhtima kaebaja tähelepanu linnavolikogu otsuse vaidlustamise vajadusele. Kohtutoimikus olevast kaardi- ja fotomaterjalist nähtub selgelt, et x ja S on üks ja sama nurgapealne maja, mistõttu on eksitav kaebaja väide, et TLVK 07.10.1993 otsusega ei olegi S maja erastamisele mittekuuluvaks tunnistatud. /…/ Asja materjalidest nähtub, et Pirita LOV informeeris korduvalt kaebajat kirjalikult (25.01.2001, 25.06.2001, 06.12.2001) S/x elamu ja maa erastamise võimatusest ning elamu planeeritavast lammutamisest.“ 4
(5)3-06-1351
- Põhjendamatud on kaebaja väited ning seisukoht, et kuna volikogu 7.oktoobri 1993 otsuses kasutati vaidlusaluse elamu suhtes aadressi x, ehkki asjaajamises kasutusel olevaks aadressiks on S, olid kaebaja õiguseellane ja kaebaja otsuse sisu ning vaidlustamise vajaduse suhtes kuni 7.juunini 2006 (Riigikohtu otsuse tegemiseni asjas nr 3-3-1-36-06) eksituses ja et sellest tingituna saab haldusakti tühistamiseks ning elamu erastamiseks kohustamiseks halduskohtusse 6.juulil 2006 esitatud kaebuse tähtaja ennistada. Määruskaebusest nähtuvalt ei pidanud kaebaja ega tema õiguseellane usaldusväärseks Pirita Linnaosa Valitsuselt 25.jaanuaril 2001 saadud teavet, et vaidlusalune elamu on Tallinna Linnavolikogu 7.oktoobri 1993 otsusega arvatud erastamisele mittekuuluvate eluruumide hulka, ning kaebaja hinnangul selgus alles Riigikohtu 7.juuni 2006 lahendist lõplikult fakt, et x ja S on üks ja sama maja, seega ka asjaolu, et linnavolikogu vaidlustatud otsus puudutab kaebaja õigusi. Pidades ametnikelt pärinevat informatsiooni ebausaldusväärseks, ei selgita kaebaja, miks ei peetud usaldusväärseks ja tähelepanu väärivaks M. B poolt OÜ-lt Ehitusekspert tellitud 19.detsembri 2002 eksperthinnangus Tallinnas, Pirita linnaosas aadressil S paikneva elamu hoone tehnilise seisundi ja sellest tuleneva hoone võimaliku lammutamisvajaduse kohta (lisatud käesolevas asjas esitatud kaebusele) sisalduvat järeldust, et üürniku erastamisõiguse realiseerimise võimaldamiseks on vaja muuta otsust, mille kaebaja alles käesolevas kohtuasjas vaidlustas. Nimelt märgitakse hinnangus järgmist: „Koostatud detailplaneeringu aluseks olev ja 7.oktoobril 1993.a. koostatud Tallinna Linnavolikogu dokument (vt. Lisa Nr.1, lk 23; erastamisele mittekuuluvate elamute nimistu) ei tugine ekspertiisi arvates põhjendatud alustele ja selles nimistus tuleks teha korrektuur, kus muu hulgas ka aadressil S elamu lülitatakse nimistust välja. /…/ Tallinnas, aadressil S asuvat elamu edasist kasutamist on põhjendatud jätkata; on põhjendatud muuta varasemad kohaliku omavalitsuse otsused nii, et elamu pikaajalised üürnikud võiksid elamu ka erastada“ (tl 17). Ekspertiis oli küll tellitud ehitustehnilise arvamuse saamiseks, kuid selles sisalduvat erapooletut teavet, mis kinnitas Pirita Linnaosa Valitsuselt saadud informatsiooni, ei olnud ekspertiisi tellijal põhjust kahtluse alla seada. Samas jääb ringkonnakohus oma 31.jaanuari 2006 otsuses haldusasjas nr 3-02-33 väljendatud seisukoha juurde, et mõistlik aeg Tallinna Linnavolikogu 7.oktoobri 1993 otsuse vaidlustamiseks oli juba nimetatud asjas halduskohtusse pöördumise ajaks (20.detsembriks 2002) mööda lastud sedavõrd, et kohtul ei olnud selles kohtuasjas enam võimalik suunata isikut erastamisõiguse realiseerimist takistava haldusakti vaidlustamisele ega tema eluruumi erastamise õigust kaitsta. Kaebaja õiguseellasel ei olnud mõistlikku põhjust ignoreerida Pirita Linnaosa Valitsuselt
- aasta jaanuaris saadud teavet, et tema poolt üürilepingu alusel kasutatav elamu on arvatud erastamisele mittekuuluvate eluruumide hulka. Esimese astme kohtu määruse viide Riigikohtu halduskolleegiumi otsuses nr 3-3-1-38-01 sisalduvatele seisukohtadele seaduse tõlgendamisel ja kohaldamisel on asjakohane. Ka ringkonnakohtu hinnangul tulnuks asjaomastel isikutel vajalikud sammud eluruumi erastamisõiguse kaitseks võtta ette käesolevas asjas vaidlustatud volikogu otsusest teadasaamisel, so aastal
- Lilianne Aasma Oliver Kask Ruth Virkus 5
(5)