← Eesti

2-07-10245/2

Obsah (10)§ 113§ 76§ 82§ 85§ 94§ 100§ 101§ 108§ 402§ 407

ÄRAKIRI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Viru Maakohus Sirja Tooming Otsuse tegemise aeg ja koht 02.05.2007.a. Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8 Tsiviilasja number 2-0

§ 113lg.

1 sätestatud määras. määras. Menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostja J T lt AS Hansapank kasuks ja menetluskulude katteks 2 500 (kaks tuhat viissada) viissada) krooni. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg.1, 468 lg.1 p.2 alusel. Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise saamise päevale järgnevast päevast. Kostja võib otsuse peale esitada 14 päeva jooksul, arvates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kaja samale kohtule menetluse taast taastamiseks, lisades kajale kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks. Kaja Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. 1 Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg.7). I. Asjaolud Asjaolud ja hageja nõue. 03.06.2005.a. sõlmisid AS Hansapank ja kostja Ego järelmaksukaardi kasutamise lepingu nr. 05-077360-EG, mille kohaselt kostja sai kasutusse järelmaksukaardi, mis oli seotud limiidikontoga nr. 221027675035 ja arvelduskontoga nr. 221019266902 ning võimaldas kostjale krediidilimiiti 4 000 krooni ulatuses. Intressimääraks lepiti kokku 16% aastas. Järelmaksukaardi püsimakseks määrati 160 krooni kuus ja makse tasumise päevaks iga kuu kümnes kuupäev. Kostja püsimaksete võlgnevus tekkis alates 10.10.2006.a. Lepingu 1 p. 8 kohaselt arvestas hageja leppetrahvi 200 krooni. 29.07.2005.a. sõlmisid pooled käenduseta väikelaenulepingu nr. 05-156596-VL summale 50 000 krooni, intressimääraga 18% aastas ja tagastamise tähtajaga 10.07.2009.a. Lepingu lisana koostati laenu tagasimaksmise graafik, mille kohaselt pidi kostja maksma iga kuu kümnendal kuupäeval summa 1 462 krooni ja 20 senti. Kostja jäi tagasimaksetega võlgnevusse alates 10.11.2006.a. Kuni 10.03.2007.a. on kostja viivituses viie üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega. Lepingu 2 p. 10 kohaselt on hagejal õigus arvestada viivist panga hinnakirjas kehtestatud määra alusel, milleks 01.01.2007.a. seisuga on 10,5% aastas ehk 0,029% päevas. 26.02.2007.a. saatis hageja kostjale kirja lepingu lõpetamise hoiatusega ning andis kostjale võla tasumiseks aega kuni 13.03.2007.a. Hageja kasutas õigust leping lõpetada ja lõpetas lepingu ennetähtaegselt 14.03.2007.a. Seisuga 19.03.2007.a. on kostjal võlgnevus laenulepingu nr. 05-077360-EG järgi 4 404 krooni ja 16 senti, millest põhiosa 4 338 krooni ja 90 senti, intress 1 kroon ja 93 senti, viivis 13 krooni ja 33 senti, menetlustasu 50 krooni, ning laenulepingu nr. 05-156596-VL järgi on võlgnevus kokku 42 342 krooni ja 56 senti, millest laenu põhiosa 38 572 krooni ja 81 senti, intress 3 595 krooni ja 38 senti, viivis 174 krooni ja 37 senti. Seega kokku 46 746 krooni ja 72 senti, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Ühtlasi palub hageja alates 20.03.2007.a. kuni põhinõude täitmiseni kostjalt välja mõista viivis

§ 113lg.

1 sätestatud määras ning menetluskuluna riigilõiv 2 500 krooni. Hagi on esitatud

§-de 8 lg. 2, 23 lg. 1, 76 lg.1, 101 lg. 1 p. 1 ja 6, 94, 102, 113 lg. 1 alusel. II. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 lg. 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus 20.03.2007.a. saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjali hageja esitatud aadressil ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama tähtajaga 27.04.2007.a. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Kostja kohtule vastanud ei ole, kuigi 26.03.2007.a. on ta hagimaterjali vastu võtnud, mida tõendab kostja allkiri väljastusteatel. Seega on nõue ja hoiatus kostjale teada. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses ka piisavalt kirjeldanud. Kohustus tuleneb lepingust.

§ 76

kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 85

kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga kindlaksmääratud kohas.

§ 94

ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt 2 kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101lg.

1 p. 1 ja 4 alusel võib võlgniku poolt kohustise rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja lepingu üles öelda.

§ 101lg.

1 p. 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 108lg.

1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 113

tulenevalt võib võlausaldaja võlgnikult tema poolt kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 402

sätestab tarbijakrediidilepingu alused ning § 407 vastavalt arvelduskrediidilepingu mõiste.

§ 407lg.

5 sätestab, et

§ 407lg.

1-4 sätestatut kohaldatakse ka krediitkaardi vahendusel antavatele tarbijakrediitidele. Kohus leidis, et hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses. TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub lisaks sissenõutavale viivisele kostjalt alates 20.03.2007.a. kuni põhinõude täieliku tasumiseni välja mõista viivis

§ 113lg. 1 sätestatud määras. Ts

MS § 461 lg. 4 kohaselt kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud viivise summalt arvestatakse kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg. 1 sätestatud ulatuses, kui kohtulahendis ei ole viivisesummat teisiti määratud või teisiti ei tulene lahendist endast. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 2 500 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista. Kohtuväliseid kulusid pole esitatud. Kohus kohaldas

§ 76, § 82, §-de 100- 101 lg. 1 p. 1, 6, § 108, § 113, § 407 sätteid ning juhindus Ts

MS § 144, § 162, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 415 lg. 1, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ S.Tooming Ärakiri õige Nooremreferent I.Golubev Kohtuotsus jõustus 04. juunil 2007.a Nooremreferent I.Golubev 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.