TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-76 Otsuse kuupäev 30. aprill 2007.a Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Sergei Murašovi kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori kohusetäitja 07.12.2006.a käskkirja nr 1-3.1/493 osalise õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja osaliseks tühistamiseks ning ettekirjutuse tegemiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 10. aprill 2007.a Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Sergei Murašov, esindaja Rein Napa; Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti esindajad Angelika Tõnsing ja Kärt Rebane; Kaasatud isiku Puka Vallavalitsuse esindajad Anita Kallis ja Adu Kurg; Kolmas isik Arno Puskar. Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik Sergei Murašovi Undi talu esitas 19.05.2006.a Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) pindalatoetuste taotluse. Kaebuse esitaja taotles toetusi kokku 26-le erinevale põllule. Põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendavat otsetoetust taotles kaebuse esitaja kõigile 26-le põllule ning ühtset pindalatoetust 24-le põllule (ühtset pindalatoetust ei taotletud põldudele nr 24 ja 25). Ebasoodsamate piirkondade toetust taotles S. Murašov 12-le põllule (põllud nr 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11 ja 26). 04.09.2006.a toimus kaebuse esitaja majandusüksuses kohapealne kontroll, mille tulemuste kohta vormistati kontrollaruanne nr 060084-78-063. Kohapealse kontrolli käigus kontrolliti põllumajandusmaa toetusõiguslikkust ning seda, kas põldudele sätestatud nõuded on täidetud. 1 Kontrollide tulemusena tuvastati, et taotluse esitaja põld nr 10, mis asub põllumassiivil nr 63043831006 asub kinnistutel katastritunnustega 60802:002:0075 („Piiri“, omanik Toomas Vissmann), 60802:002:2076 („Põlduri“, omanik OÜ Neiveland) ja 60802:002:0214 („Katla 2“, omanik Marek Sibold). Kinnistule katastritunnusega 60802:002:2076 taotles toetust ka OÜ Neiveland. Samuti tuvastati, et taotluse esitaja põllule nr 25, mis asub põllumassiivil nr 63044500961 ja põllule nr 24, mis asub põllumassiivil nr 62944591801 taotles toetust ka nimetatud maade kinnistusraamatusse kaasomanikuna kantud Arno Puskar. Taotluse esitaja põld nr 6, mis asub põllumassiivil nr 63044133917, jagati kontrolli käigus neljaks lahustükiks, sest osaliselt ei olnud odrapõllul vili tärganud ning samuti poolitas põldu tee ja kartulipõld. Kaebuse esitaja põldudelt nr 19, 20, 21, 22 ja 23 avastati tuulekaer. Sergei Murašov esitas 27.11.2006.a PRIA-le vaide, milles ei nõustunud kontrollaruandega nr 060084-78-063. Vaides selgitas S. Murašov, et tal on põllumassiivide 63044500961 ja 62944591801 omaniku Arno Puskariga suuline kokkulepe põldude kasutamiseks. S. Murašov ei olnud nõus, et põllumassiivi nr 63044133917 lahustükkideks jagamisel jäi ta ilma toetustest ning märkis, et põllumassiivi nr 63043831006 kasutab tema. PRIA peadirektori 01.12.2006.a käskkirjaga nr 1-3.11/379 (p 90) määrati kaebajale ühtset pindalatoetust osaliselt. Käskkirja kohaselt on ühtse pindalatoetuse osas taotletud pinna (193,32
- ha)ja kindlakstehtud pinna (179,14
- ha)erinevus 14,18 ha, mis moodustab 7,92% kindlakstehtud pinnast ((14,18/179,14) x 100%). Kindlakstehtud pinna erinevuse eest taotlejale toetust ei maksta. Euroopa Komisjoni 29.10.2004. a määruse nr 1973/2004/EÜ art 138 lõike 1 kohaselt vähendatakse kõnealuse aasta jaoks ühtse pindalatoetuse summat lisaks leitud vahe kahekordse väärtuse võrra, kui taotletud pindala ja kindlakstehtud pindala erinevus on 3-30% kindlakstehtud pindalast. Lisaks vähendati kaebaja ühtse pindalatoetuse summat 3% ehk 2984 krooni ja 54 senti heade põllumajanduse ja keskkonnanõuete rikkumise tõttu. Nimetatud vähendamine tulenes sellest, et põldudel nr 19, 20, 21, 22 ja 23 avastati tuulekaer, kuid kaebaja ei olnud Taimetoodangu Inspektsiooni tuulekaera esinemisest teavitanud. Kaebajale määratud ühtse pindalatoetuse summa oli 96500 krooni ja 10 senti. PRIA peadirektori 01.12.2006 a käskkirjaga nr 1-3.11/373 (p 11) määrati kaebajale põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendavat otsetoetust osaliselt. Käskkirja kohaselt on põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendava otsetoetuse osas taotletud pinna (201,29
- ha)ja kindlakstehtud pinna (178,94
- ha)erinevus 22,35 ha, mis moodustab 12,49% kindlakstehtud pinnast ((22,35/178,94) x 100%). Tulenevalt Euroopa Komisjoni 21.04.2004. a määruse nr 796/2004/EÜ art 51 lõikest 1 arvutatakse juhul, kui taotletud ja kindlakstehtud pinna erinevus on suurem kui 3% või kaks hektarit, toetus kindlakstehtud pindala alusel miinus kahekordne leitud erinevus. Kuna kaebajal puudus põlluraamat, vähendati kaebaja põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendava otsetoetuse summat lisaks 20%. Kaebajale määratud põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendava otsetoetuse summa oli 89876 krooni ja 37 senti. PRIA peadirektori 07.12.2006.a käskkirja nr 1-3.1/493 punkt 1 kohaselt jäeti seoses 2004.a ja/või 2005.a pindalatoetuse määramise aluseks võetud põllumajandusmaa pindade ja tegelikult kasutuses olnud toetusõiguslike pindade erinevuste avastamisega ning toetussummade ümberarvutamisega välja maksmata 2006.a ühtne pindalatoetus, mis oli määratud 01.12.2006.a käskkirjade nr 1-3.11/373 ja 1-3.11/379 alusel 317 taotlejale. Käskkirja punkt 2 kohaselt jäeti 2 käskkirja punktis 1 nimetatud käskkirjade alusel määratud toetuste makseotsused edastamata PRIA arvestuse-ja maksete süsteemi. Kuna PRIA ei olnud kaebuse esitaja vaidele vastanud (tähtaeg oli 29.12.2006.a), siis esitas S. Murašov 09.01.2007.a kaebuse Tartu Halduskohtule PRIA peadirektori kohusetäitja 07.12.2006.a käskkirja nr 1-3.1/493 osalise õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja osaliseks tühistamiseks ning ettekirjutuse tegemiseks PRIA peadirektori kohusetäitjale peatatud haldusakti täitmiseks. PRIA 25.01.2007.a vaideotsusega nr 13-25/20 jäeti Sergei Murašovi vaie kontrollaruande nr 060084-78-063 peale rahuldamata. Kaebuse põhjendused ja taotlused Kaebuse esitaja leiab, et PRIA peadirektori 07.12.2006.a käskkirja nr 1-3.1/493 punkt 1 on teda puudutavas osas õigusvastane, sest pindalatoetuste määramise aluseks ei ole võetud kõiki tema tegelikus kasutuses olnud põllumajandusmaa toetusõiguslikke pindu, mistõttu on põhjendamatu ka haldusakti punktis 2 nimetatud varasemate, 01.12.2006.a haldusaktidega määratud toetussummade väljamaksmise täitmise peatamine. Vaidlustatav haldusakt rikub kaebuse esitaja õigust põllumajandusmaa ühtsele pindalatoetusele. Kaebaja taotleb vaidlustatava haldusakti osalise õigusvastasuse kindlakstegemist ja selle osa tühistamist, samuti ettekirjutuse tegemist vastustajale peatatud haldusakti täitmiseks. Kaebuse esitaja arvates on põhjendamatu tema poolt tegelikult põllumajandusmaana kasutatava maa hulgast vastustaja põldude kontroll-lehelt välja jätnud põllu nr 9 all 8,47 ha ja põldude nr 23, 24 all 7,97 ha rapsi täis külvatud maad, viimase osas on puudusena märgitud maakasutuse õigusliku aluse puudumine, esimeses osas on aga avastatud puudus üldse selgitamata. Kaebuse esitaja arvates on vastustaja ka alusetult jätnud arvestamata toetusõiguslikuks maaks maad, mis oli looduse poolt üle ujutatud ja arvestanud seda kontroll-lehel lahustükkidena. Vastustaja ei ole arvestanud, et kaebaja kasutas juba alates 2003. aastast ja jätkuvalt ka 2006. aastal kontroll-lehel nr 9 all märgitud põllumassiivi 963043831006 Puka Vallavalitsusega sõlmitud rendilepingu alusel, kontroll-lehel nr 23 ja 24 all märgitud põlde 7,97 ha aga suulisel kokkuleppel selle maa omaniku Arno Puskariga, seega õiguslikul alusel. Viimast asjaolu võib kinnitada tunnistajana Arno Puskari endine naaber Enn Kivisikk. Kaebuse esitaja märgib, et oleks tuulekaera esinemisest teatanud taimetoodangu inspektsiooni, kui ta oleks olnud teadlik, et seda tuleb teha. Kohtuistungil leidis kaebuse esitaja esindaja, et vastustaja ei ole järginud haldusmenetluse seaduses sätestatud uurimispõhimõtet. Nimetatud seaduse § 6 sätestab, et haldusakti väljaandev organ peab ise omalt poolt välja selgitama asja lahendamiseks olevad asjaolud ja ka tõendid ning vajadusel koguma neid omal algatusel. Seda põhimõtet ei ole vastustaja järginud. Kaebuse esitaja palub tunnistada PRIA peadirektori 07.12.2006.a käskkirja nr 1-3.1/493 punkt 1 kaebuse esitajat puudutav osa õigusvastaseks ja see tühistada ning teha vastustajale ettekirjutus 01.12.2006.a käskkirjadega nr 1-3.11/373 ja 1-3.11/379 määratud 2006.a ühtse pindalatoetuse väljamaksmiseks ja selleks makseotsuse edastamiseks PRIA arvestuse-ja maksete süsteemile. Vastustaja seisukohad Vastustaja ei pea esitatud kaebust õigeks ja vaidleb sellele vastu. 3 Põllumajandusliku maa pindala mõõtmisel võetakse arvesse heas põllumajanduslikus korras ja tegelikult põllumajanduslikus kasutuses olev maa (Euroopa Komisjoni määruse 796/2004/EÜ art 30 lg 2), st maa, mis on hooldatud (niidetud, karjatatud) või millel kasvab toetusõiguslik kultuur (määruse nr 39 § 2 lg 2 ja § 3 lg 1, määruse nr 49 § 3 lg 2). Kohapealse kontrolli käigus mõõdetigi kaebaja põldudel ainult toetusõiguslik pind ehk pind, millel kasvas toetusõiguslik kultuur (oder, nisu, raps). Inspektorid kõndisid kohapealse kontrolli käigus GPS seadmega täpselt mööda kultuuri piiri. Taotletud pinna ja mõõdetud pinna erinevusest tulenevalt avastati paljudel põldudel pinna erinevused. Pinna erinevuste hulka arvati ka pinnad, mille kasutamiseks puudus kaebajal õiguslik alus. Kohapealse kontrolli käigus tuvastas PRIA inspektor, et kaebajal puudus põlluraamat. Põlluraamatu pidamine on kohustuslik põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendava otsetoetuse jaoks, kuid mitte ühtse pindalatoetuse jaoks. Kuna kaebajal puudus põlluraamat sootuks, omistati põlluraamatu puudus kõikidele kaebaja põldudele. Määruse nr 39 § 2 lõige 1 sätestab, et ühtset pindalatoetust võib taotleda heas põllumajanduslikus korras põllumajandusmaa, püsirohumaa ja põllumajanduslikust kasutusest väljas oleva maa kohta, mille suhtes on rakendatud “Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse” 6. peatükis sätestatud tuulekaera abinõusid. Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 69 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et maakasutaja, kes tuvastab oma kasutataval põllumassiivil või selle osal tuulekaera esinemise või kellel on tuulekaera esinemise kahtlus, peab sellest viivitamata teatama Taimetoodangu Inspektsioonile vormikohase teatise esitamisega. Kohapealse kontrolli käigus avastas PRIA inspektor, et kaebaja põldudel nr 19, 20, 21, 22 ja 23 esines tuulekaer (nimetatud asjaolu on märgitud kontrollaruande põldude kontroll-lehel vastavate põldude osas märkuste lahtrisse, samuti on veergu nr 22 märgitud vastavav puudusekood KKP13 (Põllul kasvab tuulekaer). Andmete esitamisel Taimetoodangu Inspektsioonile ilmnes, et kaebaja ei ole Taimetoodangu Inspektsiooni tuulekaera esinemisest teavitanud. Tulenevalt PRIA peadirektori 19.05.2006.a käskkirjast nr 1-3.1/199 on sel juhul tegemist heade põllumajanduse ja keskkonnanõuete rikkumisega. Kaebaja rikkumise raskusastmeks määrati “hooletus”, kuna tuulekaera levik ei olnud ulatuslik. Raskusastme “hooletus” korral vähendatakse ühtse pindalatoetuse kogusummat 3%. Kaebaja väidab, et ei olnud teadlik Taimetoodangu Inspektsiooni teavitamise kohustusest. Pindalatoetuste taotluse esitamisel kinnitab taotleja oma allkirjaga, et vastab kõikidele toetuste saamise nõuetele. Seega peab taotleja toetuste taotlemisel teadma ja olema tutvunud toetuste saamise tingimustega, eelkõige õigusaktides sätestatud nõuetega. Ka taotlejatele enne taotlemist saadetud brošüüris “Abiks taotlejale” oli kirjas, et Taimetoodangu Inspektsiooni tuleb tuulekaera esinemisel teavitada. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 12 lõike 1 kohaselt võib toetusi taotleda isik, kes kasutab põllumajandusmaad. Kasutab, st omab põllumajandusmaa kasutusõigust ja hoiab maad heades põllumajandus-ja keskkonnatingimustes. Toetust võib konkreetse põllumaa eest saada vaid üks isik – isik, kes omab maa kasutamiseks õiguslikku alust ja kes reaalselt maad ka harib. Seega ei ole toetuste saamise tingimused täidetud ainuüksi sellega, kui isik on maal teostanud toetuste saamiseks vajalikud tööd, kuid ei oma kasutatava maa kasutamiseks õiguslikku alust. Tartu Ringkonnakohus on samuti oma 19. septembri 2005.a otsuses haldusasjas nr 2-3-262/05 leidnud: “Toetuse saamise õigust ei ole selle põllumajandusmaa suhtes, mille osas ei ole tõendatud isikul kasutusõiguse olemasolu.” PRIA on tuvastanud, et kaebajal puudus maa kasutamiseks õiguslik alus põldude nr 24 ja 25 osas ning osaliselt ka põllu nr 10 osas. Põllumassiivil nr 63043831006 asus kaebaja põld nr 10 (taotletud pind 20,00 ha). Põld nr 10 asus kolmel kinnistul katastriüksuste tunnustega 60802:002:0214 (“Katla 2”, omanik Marek Sibold), 60802:002:0075 (“Piiri talu”, omanik Toomas Vissmann) ning 60802:002:2076 (“Põlduri”, omanikuna 10.07.2006.a kinnistusraamatusse kantud OÜ Neiveland, varasem omanik Allan Vutt). Kaebaja põld nr 10 kattus OÜ Neiveland poolt taotlusel joonistatud põllupiiridega Põlduri 4 katastriüksuse piires. Kuna vaidlusalune kinnistu kuulub OÜ-le Neiveland ning ka varem kasutas OÜ Neiveland Põlduri kinnistut rendilepingu alusel kinnistu eelmise omaniku Allan Vutt´iga, on Põlduri kinnistu ulatuses maa kasutamiseks õiguslik alus OÜ-l Neiveland. Samuti pole Sergei Murašov Undi talu esitanud PRIA-le tõendeid Põlduri kinnistu osas rendilepingu või muu maa kasutamise õigusliku aluse olemasolu kohta. Kaebuse esitaja poolt esitatud kahte Puka Vallavalitsuse poolt välja antud dokumenti S. Murašovi maakasutuse kohta ei saa käsitleda Puka Vallavalitsuse ametliku dokumendina, kuna sellel puuduvad vajalikud rekvisiidid. Dokumentidest ei selgu, kus viidatud maa täpsemalt asub. Ka ei ole PRIA-le esitatud ega kaebusele lisatud maa kasutamise õiguslikku alust tõendavat alusdokumenti – Puka Vallavalitsuse volikogu otsust, korraldust, maakasutuse lepingut vms. Esialgse kaebuse lisa 7 (Sergei Murašov´i avaldus Puka Vallavalitsusele) ei oma mingit õiguslikku tähendust. Kuna kinnistusraamatusse on maa omanikuna kantud OÜ Neiveland, mistõttu on tegemist eraomandiga, ei ole Põlduri kinnistu osas tegemist riigi omandis oleva maa ega munitsipaalmaaga. Põllumassiivil nr 63044500961 asuv kaebaja põld nr 25 ja põllumassiivil nr 62944591801 asuv kaebaja põld nr 24 paiknevad kinnistul katastriüksuse tunnusega 69402:004:0024 (“Prikasse”), mille kaasomanikena on kinnistusraamatusse sisse kantud Eha ja Arno Puskar. Samadele pindadele, kus asusid kaebaja põllud nr 24 ja 25, taotles toetust ka üks maa kaasomanikke, Arno Puskar (Arno Puskari põllud nr 2 ja 3). Arno Puskar taotles vaidlusalustele pindadele ühtset pindalatoetust ning Sergei Murašov Undi talu põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendavat otsetoetust. Sergei Murašov ei ole PRIA-le esitanud põldude nr 24 ja 25 osas maa kasutamise õiguslikku alust tõendavat dokumenti. Kaebuses on märgitud, et kaebaja kasutas vaidlusalust maad suulise rendilepingu alusel Arno Puskariga, kuid pole suutnud rendilepingu olemasolu tõendada. Suulised rendilepingud on õigusaktidega lubatud, kuid isikul, kes tugineb suulisele lepingule, on tõendamiskoormis. PRIA lähtub toetuste määramisel objektiivsetest kriteeriumidest ning kuna PRIA-l endal ei ole võimalik kontrollida eraõiguslikes suhetes esinevaid asjaolusid (muuhulgas rendilepingute olemasolu), siis ainuke viis, kuidas PRIA-l on võimalik kindlaks teha maa kasutusõigus, on küsida vastavaid andmeid taotlejatelt endilt. Seda, kas valdajal on õigus asja vallata, peab tõendama valdaja. Haldusmenetluse seaduse § 38 lõike 1 kohaselt on haldusorganil õigus nõuda asja lahendamiseks vajalike tõendite ja andmete esitamist – kohapealse kontrolli käigus küsis PRIA inspektor kaebajalt maa kasutamise õiguslikku alust tõendavaid dokumente ja andmeid. Kui taotleja ei suuda maa kasutamise õiguslikku alust tõendada, siis loeb PRIA, et taotlejal puudus maa kasutusõigus. Käesoleval juhul on samale pinnale toetust taotlenud maa omanik, mistõttu võib järeldada, et maa omanik pole maad rendile andnud või on rendileping üles öeldud. Kui rendileandja on rikkunud põllumajanduslikku rendilepingut, peaks rentnik oma õiguste kaitseks ja tekitatud kahju hüvitamiseks pöörduma kinnisasja omaniku poole. Ühe ja sama maa eest kahele erinevale taotlejale toetuseid ei maksta, isegi mitte juhul, kui küsitakse erinevaid toetuseliike. Toetust võib maa eest küsida ainult üks isik – isik, kes omab maa kasutamiseks õiguslikku alust ja kes maad ka reaalselt harib. Maad saab aga harida reaalselt ainult üks isik korraga, kes toetuste saamise tingimustele vastamiseks peab omama ka maa kasutamiseks õiguslikku alust. Võimatu on olukord, kus üks isik teostab põldudel näiteks ühtse pindalatoetuse saamiseks vajalikke nõudeid ning teine isik teostab samadel põldudel põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendava otsetoetuse saamiseks vajalikke nõudeid, kuna toetatavad tegevused on mõlema toetuse jaoks põllumajanduskultuuri kasvatamise puhul samad (põllumajanduskultuuri külv ja hooldamine (umbrohuvabana hoidmine)). Põllumassiivil nr 63044133917 taotles kaebaja toetuseid põllul nr 6 1,80 ha-le odrale. Kohapealse kontrolli käigus jagati põld nr 6 neljaks lahustükiks (6.1 - 0,11 ha; 6.2 - 0,67 ha; 6.3 0,60 ha; 6.4 - 0,20 ha). Põld nr 6 jagati lahustükkideks, kuna osaliselt ei olnud odrapõllul vili tärganud ning samuti poolitas põldu tee ja kartulipõld. Tee ning taotlejale mittekuuluv kartulipõld ei ole pindalapõhiste toetuste saamiseks toetusõiguslikud pinnad. Kuna tee ja kartulipõld eraldasid odrapõllu osasid üksteisest, tuligi põld nr 6 mõõta lahustükkidena. Põllu nr 6 lahustükil nr 6.4 ei olnud oder tärganud, mistõttu määrati ka selle ala pind eraldi. Kuna 5 nimetatud lahustükil ei kasvanud toetusõiguslikku kultuuri (määruse nr 39 § 3 lg 4), ei ole lahustükk 6.4 põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendava otsetoetuse jaoks toetusõiguslik, kuid on toetusõiguslik ühtse pindalatoetuse jaoks. Taotletud toetuste tingimustele ei vastanud põllu nr 6 lahustükk nr 6.1, kuna nimetatud lahustükk asus füüsiliselt teistest põllu nr 6 lahustükkidest eraldi (tee ja kartulipõllu tõttu) ning selle pindala oli alla 0,3 ha (0,11 ha), mistõttu lahustükk 6.1 ei moodusta kultuurigrupi sees ühtset maa-ala (Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 12 lõiked 2 ja 3, Euroopa Komisjoni 21.04.2004. a määruse 796/2004/EÜ art 2 p 1a). Vastustaja märgib, et kaebuse esitajale on 2006.a eest ühtne pindalatoetus välja makstud 22.12.2006.a ning põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendav otsetoetus 15.01.2007.a. Kohtuistungil selgitas vastustaja esindaja, et vastavalt Puka Vallavalitsuse tõendile oli kaebuse esitajal õigus põldu nr 10 kasutada kuni uue omaniku kinnistusraamatusse kandmiseni, st kuni 10.07.2006.a. Põllul nr 10 kasvas raps, mis koristatakse alles septembris, kuid Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 12 lg 1 sätestab, et kasutusõigus peab olema kogu vegetatsiooniperioodi vältel. Kaebuse esitaja kasutusõigus lõppes juulis. Eelnevatest põhjendustest tulenevalt leiab vastustaja, et Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet on haldusaktid välja andnud põhjendatult ning kaalutletult ning puudub vajadus PRIA-le ettekirjutuse tegemiseks asja uueks läbi vaatamiseks. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet palub jätta rahuldamata Sergei Murašov´i kaebuse PRIA peadirektori 07. detsembri 2006. a käskkirja nr 1-3.1/493 õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes ja osalise tühistamise nõudes ning PRIA-le ettekirjutuse tegemise nõudes. Kaasatud isikute seisukohad Kolmas isik Arno Puskar väitis, et kaebuse esitajal puudub kokkulepe maaomanikuga ning et Sergei Murašovil ei ole Rõngu vallas, Korruse külas Prikasse talus õiguslikku alust põllumassiivil nr 62944591801 põld nr 24 katastritunnusega 69402:004:0024 põldude kasutamiseks. Sergei Murašov tegutseb omavoliliselt, mida tõendab ka tema poolt toime pandud metsavargus 1998.aastal. Kaasatud isik Puka Vallavalitsus märkis, et andis 2003.a kaebuse esitaja ajutisse kasutusse sellel ajal veel erastamata maid ning et Sergei Murašovil oli sealhulgas õigus Puka Vallavalitsusega sõlmitud lepingu alusel kasutada Kolli külas, põllumassiivil nr 63043831006 asuvat 10 hektari suurust maa-ala kuni kinnistusametis maa uue omaniku nimele registreerimiseni. Puka Vallavalitsusel puuduvad andmed Sergei Murašovi ja kinnistusraamatusse kantud uue maaomaniku Allan Vutti kokkulepetest edaspidiseks maakasutuse jätkamiseks. Kinnistusameti andmetel on Allan Vutt müünud osa oma maast Osaühingule Neiveland (kinnistusametis vormistatud kanne 10.07.2006.a). Sergei Murašovi kasutuses olnud maa on jäänud Põlduri maaüksuse (25,34
- ha)koosseisu. Aakre külas asuv Sergei Murašovi ajutises kasutuses olnud ca 17,0 ha maad asus endise Enno tagastataval talumaal. See on omanikule tagastatud. Puka Vallavalitsusel puuduvad andmed õigustatud subjekti ja senise ajutise maa kasutaja kohta. Kohtu põhjendused ja otsus Tegemist on tähtaegse ja lubatava kaebusega, kuid puudub alus kaebuse rahuldamiseks. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 9 lõikest 1 tulenevalt on tähtaegne nii haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kui haldusakti tühistamiseks esitatud taotlused, kuna haldusakti tühistamisnõue hõlmab ka haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemise nõuet, sest 6 tühistamisele saab kuuluda ainult õigusvastane haldusakt. HKMS § 6 lõike 2 punkti 1 kohaselt võib halduskohtus kaebusega taotleda haldusakti tühistamist. HKMS §-de 7 lõike 1 ja 26 lõike 1 punkti 1 koosmõjust tuleneb, et kaebuse sisulisel lahendamisel on halduskohtul õigus tühistada õigusvastane haldusakt, kui haldusaktiga on rikutud kaebuse esitaja õigusi või piiratud tema vabadusi. Esimese astme halduskohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, tutvunud nende kirjalike seisukohtadega, uurinud asjas kogutud kirjalikke tõendeid ja kuulanud ära tunnistaja ütlused, on seisukohal, et vaidlustatud haldusakt ei riku kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ega piira tema vabadusi, mistõttu puudub alus vaidlustatud käskkirja osalise õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja osaliseks tühistamiseks. Vastustaja poolt oli vaidlustatud käskkirjaga peatatud pindalatoetuste väljamaksmine, kuid kaebuse esitamise ajaks oli see tehtud mistõttu puudub kaebuse esitajal põhjendatud huvi kohtult vaidlustatud haldusakti suhtes taotletava konstateeringu saamiseks. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud haldusakt on õiguspärane ja haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemise taotlus ja haldusakti tühistamise taotlus ei ole põhjendatud. Vastustaja märgib õigesti, et vastavalt Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 12 lõike 1 kohaselt võib toetusi taotleda isik, kes kasutab põllumajandusmaad. Kasutab, st omab põllumajandusmaa kasutusõigust ja hoiab maad heades põllumajandus-ja keskkonnatingimustes. Tunnistaja Rein Hendriksoni ütlustega on tõendatud, et põldude nr 24 ja 25 kasutamise osas oli kaebuse esitajal suuline kokkuleppe kaasatud kolmanda isiku Arno Puskari surnud venna Ilmar Puskariga. Arno Puskariga kokkulepet sõlmitud ei ole, mida kinnitab ka kolmas isik ise. Põllumassiivil nr 63043831006 asuv kaebaja põld nr 10 asub kolmel kinnistul, millest ühe, katastritunnusega nr 60802:002:2076 kinnistu omanikuna on 28.04.2006.a kinnistusraamatusse kantud Allan Vutt. Sellest hetkest alates lõppes kaebuse esitaja rendileping Puka Vallavalitsusega nimetatud kinnistu osas, mille tõttu ei olnud kaebuse esitaja õigustatud sellele põllule külvamiseks ja siis toetuse taotlemiseks, motiivil, et kaebuse esitajal on ka külvi koristamise õigus. Ka kaebuse esitaja ise kinnitab kohtuistungil, et külv toimus hiljem, kui omandiõigus maale läks AllanVuttile. Puudub alus vastustaja haldusakti õigusvastaseks tunnistamiseks ja osaliseks tühistamiseks. Kaebus jääb HKMS § 26 lõike 1 punktis 6 sätestatud volitusnormi kohaselt rahuldamata ja menetluskulud HKMS § 92 lõike 1 alusel poolte endi kanda. Roby Koik Kohtunik 7