p 4 ja TVK p 7.1.4 näevad ette kinnipeetava kohustuse suhtuda heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse ja pidada korras tema kasutuses olevad ruumid. Vangla poolt välja antud esemete ning kasutuses olevate elu- ja olmeruumide rikkumise eest kannavad kinni peetavad isikud distsiplinaar- ja materiaalset vastutust. Urmas Sall on 02.01.2007.a tutvunud vangla sisekorda reguleerivate õigusaktidega ja on teadlik kinnipeetavatele esitatavatest nõuetest. Urmas Sall rikkus eelnimetatud sätteid oma süülise käitumisega, mis on
64 nõuetekohaselt läbiviidud distsiplinaarmenetluse käigus tõendamist leidnud. Oma õigusvastase käitumisega põhjustas kaebaja Eesti Vabariigile varalise kahju. Lavatsi lukk oli rikutud sedavõrd, et see tuli mehhaaniliselt maha lõikamise teel eemaldada ja uuega asendada. Asendamise kulu on uue luku hind ca 600 krooni ja luku sarjastamise hind ca 200 krooni, kokku ca 800 krooni.
lg 3 kohaselt võetakse karistuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärki. Arvestades kaebaja üldist suhtumist õiguskorda ning asjaolu, et varasemad korduvad distsiplinaarkaristused ei ole teda mõjutanud õiguskuulekalt käituma, samuti varalist kahju, pidas vangla direktor vajalikuks
lg 1 p 4 alusel kohaldada kaebaja mõjutamiseks distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamist. Võttes arvesse, et kaebaja tunnistas oma süüd ning ilmutas kahetsust, pidas direktor piisavaks karistuseks kartserisse paigutamist lühemaks ajaks, s.o 8 päevaks. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud käskkirja tühistamiseks puudub alus. Kõnealune haldusakt on antud pädeva haldusorgani poolt kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas ning vastab vorminõuetele. Direktori otsus on kaalutletud ja määratud karistus on proportsioonis üleastumise raskusega.
alusel võib kinnipeetavale vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kohaldada distsiplinaarkaristusena noomitust; ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamise; töölt eemaldamist kuni 1 kuuks või paigutada kartserisse kuni 45 ööpäevaks. Vangla sisekorraeeskirja § 7 lg 2 p 1 kohaselt kuuluvad kartseri sisustusse päevaks ülestõstetavad ja seina külge lukustatavad kõvad lavatsid. Seega on seadusandja ette näinud, et kartseris tõstetakse lavatsid päevaks üles ning lukustatakse seina külge. TVK p 5.8 on reguleeritud kartseris viibivate kinnipeetavate isikute päevakava, mille kohaselt toimub hommikul lavatsite sulgemine ja voodivarustuse äraandmine ning peale õhtus loendust lavatsite avamine ning voodivarustuse kätteandmine. Selline regulatsioon on kooskõlas kinnipeetava õiguskuulekale teele suunamisega, kuna kartserisse paigutamise eesmärgiks ei 2 ole pakkuda kinni peetavale isikule mugavat äraolemist, vaid aega oma käitumise üle järelemõtlemiseks. Kinni peetava isiku füüsiline seisund kartserisse paigutamisel kajastatakse vangla arsti poolt välja antavas õiendis, milles märgitakse võimalikud vastunäidustused, mis välistaksid kinni peetava isiku kartserisse paigutamise. Urmas Salli puhul sellised vastunäidustused puudusid. Tartu Vangla psühhiaatri Hanna Sova selgituste kohaselt on Urmas Sallile määratud ravi antidepressandiga Citalopram, mille kõrvaltoimeks võib olla ärevuse suurenemine ravi alustamisel või ravimi annuse suurendamisel. Selle kõrvaltoime vähendamiseks määratakse mingiks perioodiks rahustava toimega ravimeid nt Xanax. U.Sallile määrati Xanax tablettidena tavalises annuses, mis ei tekita unisust, samuti ei kaasne selle raviga patsiendi unevajaduse suurenemine võrreldes tavapärasega. Seega on vastustaja seisukohal, et U.Salli nõudmine kasutada kartseris lavatsit päevakavas ettenähtud ajast kauem on põhjendamatud ja paljasõnalised, otsitud vabandused on toodud ettekäändeks endale kartseris teistest soodsamate tingimuste nõudmiseks. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, ära kuulanud menetlusosaliste seisukohad ning uurinud asjas kogutud kirjalikke tõendeid leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele ja seda alljärgnevatel põhjustel. Vaidlust ei ole selles, et lavatsilukk oli rikutud. Kaebaja seletas, et peale rahustava ravimi võtmist tuli tal uni ning seepärast proovis ta avada lavatsit, mis oli seina külge kinni lukustatud. See tal ei õnnestunud, kuid lavatsi lukk läks katki. Kaebaja vaidlustab ülanimetatud teo eest tema karistamise distsiplinaarkorras. Ta õigustab oma käitumist vajadusega päevasel ajal magada. Seetõttu palub ta kohtul vaidlustatud käskkiri tühistada. Kohus leiab, et sooviga või vajadusega päevasel ajal kartseris magada, ei saa õigustada TVK ja SVKE rikkumist. Rahustava toimega ravimite määramine U.Sallile ei toonud kaasa arsti ettekirjutusel tema päevakava või –režiimi muutmist. Kui U.Sall seda tõepoolest vajas, oli tal õigus selles küsimuses pöörduda arsti poole, kuid ta pole seda teinud, vaid omavolitses kartseris. Vangla sisekorraeeskirja § 7 lg 2 p 1 sätestab, et kartseri sisustusse kuuluvad päevaks ülestõstetavad ja seina külge lukustatavad kõvad lavatsid. Seega on seadusega fikseeritud, et kartseris tõstetakse lavatsid päevaks üles ning lukustatakse seina külge. TVK p-ga 5.8 on reguleeritud kartseris viibivate kinnipeetavate isikute päevakava, mille kohaselt toimub hommikul lavatsite sulgemine ja voodivarustuse äraandmine ning peale õhtus loendust lavatsite avamine ning voodivarustuse kätteandmine. Õige on vastustaja seisukoht, et selline regilatsioon on kooskõlas kinnipeetava õiguskuulekale teele suunamisega, kuna kartserisse paigutamise eesmärgiks ei ole pakkuda kinni peetavale isikule mugavat äraolemist, vaid aega oma käitumise üle järelemõtlemiseks.
p 4 ja TVK p 7.1.4 näevad ette kinnipeetava kohustuse suhtuda heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse.
alusel süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada järgmisi distsiplinaarkaristusi: noomitus; ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine; töölt eemaldamine kuni üheks kuuks või kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. U.Sallile 3 määrati distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine 8-ks ööpäevaks.
lg 3 kohaselt võetakse karistuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärki. Kaebajat on varem korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, kuid ta jätkab siiski rikkumisi, ta ei ole oma käitumist parandanud ja seega on määratud karistus kartserisse paigutamine ja selle määr kooskõlas karistuse täideviimise eesmärgiga. Vaidlustatud käskkirja andmisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärke proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. ning Distsiplinaarkaristuse määramisel on täidetud
Seega puudub alus U.Salli kaebuse rahuldamiseks. Eeltoodu alusel ning juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6, jätab kohus U.Salli kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Tamara Hristoforova Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.