Obsah (8)

§ 63§ 57§ 54§ 1§ 7§ 20§ 10§ 8

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-134 Otsuse kuupäev 2. mai 2007.a Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Konsensus-Laomaailm AS kaebus Rahvusarhiivi riigia

) § 57 lg 1 ple 1 väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetlusena. Riigihangete registris avalikustati 05.01.2007.a väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluse teade, mille kohaselt ostab Rahvusarhiiv lükandriiuleid Valga ja LääneViru Maa-ariividesse. Lükandriiulitega sisustatakse kaks hoidlat Valga Maa-arhiivis ja kaks hoidlat Lääne-Viru Maa-arhiivis üldpinnaga kuni 600 m2. Pakkumismenetluse teates on pakkumismenetluse valikut põhjendatud asjaoluga, et Rahvusarhiiv kasutab Riigikogu Kantseleilt renditud hoidlapindasid Tallinnas, Lossi plats 1A ning kuna kasutatavad ruumid 1 on tehniliselt äärmiselt halvas seisukorras, kavatseb Riigikogu Kantselei need kapitaalselt remontida. Seda saab teha üksnes siis, kui hoidlates asuvad 700 000 avalikku arhivaali on ümber paigutatud. Arhivaalide ümberpaigutamine peab olema lõppenud 30.04.2007.a. Avalike arhivaalide ümberpaigutamine saab toimuda ainult avalikust arhiivist avalikku arhiivi, st riiulilt riiulile. Rahvusarhiivil on vaba hoidlapind Valga Maa-arhiivis ja Rakveres, aga puuduvad arhiiviriiulid, mistõttu on vaja sisustada ca 600 m2 hoidlapinda lükandriiulitega. Pakkumisteate kohaselt on Rahvusarhiivi poolt valitud pakkujateks Laadur OÜ, Metkall OÜ ja OÜ Timali. Konsensus-Laomaailm AS leidis 06.01.2007.a riigihangete registrist ülalnimetatud pakkumisteate ning esitas 09.01.2007.a Riigihangete Ametile vaidlustuse, milles palus

iga vastuolus oleva pakkumismenetluse kehtetuks tunnistada. Riigihangete Amet jättis 09.01.2007.a otsusega nr 6-07/033584 vaidlustuse

§ 63lg 4 p 3 alusel läbi vaatamata.

Rahvusarhiivi riigiarhivaari 11.01.2007.a käskkirja nr 5 "Väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluse riigihanke viitenumbriga 033584 "Arhiiviriiulite ostmine" pakkumise edukaks tunnistamine“ kohaselt tunnistati edukaks pakkumiseks Metkall OÜ pakkumine, kui madalama hinnaga pakkumine. Konsensus-Laomaailm AS ei nõustunud Rahvusarhiivi käskkirjadega nr 1 ja 5 ning esitas 18.01.2007.a kaebuse Tartu Halduskohtule Rahvusarhiivi riigiarhivaari 04.01.2007.a käskkirja nr 1 ja 11.01.2007.a käskkirja nr 5 tühistamiseks. Kaebuse põhjendused ja taotlused 2. Kaebuse esitaja on seisukohal, et nii vastustaja käskkiri nr 1 kui ka käskkiri nr 5 on õigusvastased, rikuvad õigusriigi ning võrdse kohtlemise põhimõtteid, hea ja efektiivse halduse (haldust teostatakse Põhiseaduse § 3 lg 1 alusel) põhimõtet ning kaebuse esitaja ettevõtlusvabadust ja kahjustavad majanduslikke huve. Kaebuse esitaja kui Eesti turul üks suuremaid ning kindlasti ka kvaliteetsemate arhiiviriiulite müüjaid soovib samuti arhiiviriiulite pakkumismenetlusest osa võtta, kuid vastustaja korraldas ebaseaduslikult väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluse ning ei esitanud talle pakkumise kutse dokumente, mistõttu kaebuse esitaja ei saanud pakkumismenetlusest osa võtta. Kaebuse esitaja arvates ei olnud käesoleval juhtumil võimalik korraldada väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetlust. Kaebuse esitaja on seisukohal, et käesoleval juhtumil on vastustaja käskkiri nr 1 õigusvastane, kuna vastustajal ei olnud

§ 57

lg 1 p 1 alusel õigust kasutada väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetlust.

§ 54

lg 1 sätestab, et ostja peab kasutama avatud pakkumismenetlust ning teiste pakkumismenetluste kasutamine on lubatud vaid

-is sätestatud juhtudel. Avatud pakkumismenetlusest kutsub ostja

§ 54

lg 2 alusel pakkumise kutse avaldamisega pakkumismenetlusest osa võtma kõiki huvitatud isikuid. Seega peab ostja kasutama üldreeglina just avatud pakkumismenetlust ning teiste pakkumismenetluste kasutamine on erandlik ja võimalik üksnes

-is sätestatud juhtumitel, kuna just avatud pakkumismenetluse korraldamisel on võimalik tegelikult tagada riigihangete korraldamise eesmärgi täitumine (

§ 1

ning

§ 7lg 2).

Käesoleval juhtumil on käskkirja nr 1 kohaselt vastustaja otsustanud tulenevalt väidetavast ajalisest piirangust korraldada

§ 57

lg 1 p 1 alusel arhiiviriiulite soetamiseks väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluse.

§ 57

lg 2 kohaselt on 2 väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluse eripäraks see, et ostja võib väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluse korral pidada läbirääkimisi nii paljude pakkujatega, kui ta seda ise otstarbekaks peab ning sama paragrahvi 3. lõike kohaselt valib väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluse korral ostja isikud, kellele ta esitab üheaegselt pakkumise kutse dokumendid. Võrreldes teiste pakkumismenetluste liikidega on väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluses avalikud huvid, mida riigihangete korraldamisel tuleb järgida, kõige suuremal määral riivatud, mistõttu seadusandja on pidanud sellise pakkumismenetluse korraldamise võimalikuks üksnes äärmiselt erandlikel juhtudel. Tulenevalt

§ 54

lg 1, 57 lg 1 p 1 grammatilisest ning teleoloogilisest tõlgendusest võib väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluse korraldada üksnes ettenägematute sündmuste tõttu, päästmaks inimeste elu ja tervist, vältimaks olulises väärtuses vara kahjustamist, keskkonnakahjustuse leviku tõkestamiseks või riigikaitselistel eesmärkidel ning lisatingimusena peab

§ 57

lg 1 p 1 kohaselt olema muu pakkumismenetluse kasutamine ajalise piiratuse tõttu võimatu.

§ 57

lg 1 p-s 1 on toodud ammendav loetelu juhtumitest, mil on võimalik korraldada väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetlus ning teistel eesmärkidel või motiividel sellise pakkumismenetluse korraldamine ei ole võimalik. Kaebuse esitaja arvates ei ole arhiiviriiulite soetamise korral täidetud mitte ükski

§ 57

lg 1 p-s 1 nimetatud pakkumismenetluse korraldamise eesmärk, kuna arhiiviriiuleid on võimalik teist liiki pakkumismenetluse teel soetada. Arhiiviriiulite soetamise korral ei ole võimalik sedastada, et riigihanke kiire teostamine on

§ 57

lg 1 p 1 mõttes vajalik, päästmaks inimeste elu, tervist või nende vara olulises väärtuses kahjustamist, keskkonnakahjustuse leviku tõkestamiseks või riigikaitselistel eesmärkidel. Kaebuse esitaja arvates ei ole täidetud ka

§ 57

lg-s 1 nimetatud lisatingimus, mille kohaselt saab väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluse korraldada üksnes siis, kui teiste pakkumismenetluste kasutamine on ajalise piiratuse tõttu võimatu. Asjaolu, et Riigikogu Kantselei soovib vastustajale renditud ruumides korraldada kapitaalremonti, ei ole

§ 57

lg 1 p 1 mõttes ettenägematu asjaolu ning ei välista teiste pakkumismenetluste (eelkõige avatud pakkumismenetluse) korraldamist. Kaebuse esitaja on veendunud, et vastustaja oli Riigikogu Kantselei soovist ka varem teadlik, mistõttu vastustaja ei saa oma tegevusetust õigustada huvitatud isikute õiguste piiramise ning avalike huvide kahjustamisega, korraldades arhiiviriiulite soetamiseks pakkumismenetluse, mille korraldamise õigust sellise kauba soetamiseks vastustajal

§ 57lg 1 p 1 alusel ei ole.

Seega on käskkiri nr 1 materiaalselt õigusvastane, kuna vastustajal ei olnud

§ 57

lg 1 p 1 alusel õigust korraldada arhiiviriiulite soetamiseks väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetlust.

§ 1

lg 2 ning haldusmenetluse seadustiku (HMS) § 55 lg 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. Tulenevalt põhiseaduses sätestatud õigusriigi ning hea halduse põhimõttest, peavad haldusaktid olema motiveeritud ja kaalutletud. HMS § 56 lg 1 sätestab, et kirjalik haldusakt peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. HMS § 56 lg 2 sätestab, et haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Lisaks sätestab HMS § 56 lg 3, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Riigikohtu 17.05.2005.a kohtuotsuse nr 3-3-1-16-05 punktis 17 on Riigikohus sedastanud, et haldusakti põhjendamise nõude üheks eesmärgiks on tagada akti kontrollitavus. 3 Kaebuse esitaja on seisukohal, et vastustaja käskkiri nr 1 on nii faktiliselt kui ka õiguslikult täielikult motiveerimata. Käskkirjast nr 1 ei selgu, milliste faktilistel asjaoludel ning eesmärkidel käskkiri nr 1 antakse. Käskkirjas puudub HMS § 57 lg 1 alusel nõutav vaidlustamisviide. Käskkirjas ei ole motiveeritud, milles seisnevad ning kust tulenevad ajalised piirangud ning sellest tulenev vajadus korraldada

§ 57lg 1 p-s 1 nimetatud riigihange.

Vastustaja käskkiri nr 1 ei nimeta mitte mingisugust ajalist piirangut, mille jooksul peab vastustaja Riigikogu Kantseleilt renditud ruumidest arhivaalid teistesse hoidlatesse ümber paigutama. Arvestades hilisemas pakkumismenetluse teates esitatud põhjendust, et Riigikogu Kantselei kavatseb renditud ruumides teostada 2007.a jooksul kapitaalremonti, leiab kaebuse esitaja, et pakkumismenetluse teates märgitud rendipinna vabastamise tähtaeg 30.04.2007.a on vastustaja oletus. Liiatigi on kaebuse esitaja seisukohal, et

§ 57

lg 1 p-s 1 nimetatud pakkumismenetlust ei saa motiveerida asjaoluga, et rendileandja soovib teostada rendile antud ruumides kapitaalremonti. Kahtlemata on pakkumismenetluse liigi valiku küsimus vastustaja kaalutlusõigusel põhinev otsustus. Käskkirjast nr 1 ei selgu, millistel kaalutlustel korraldatakse arhiiviriiulite soetamiseks

§ 57lg 1 p-s 1 nimetatud riigihanke pakkumismenetlus.

Kaebuse esitaja seisukohti toetab ka Riigikohus, sedastades kohtuotsuse nr 3-3-1-5-06 punktis 15, et hankemenetluse kujundamisel peab ostja teostama oma sellekohast diskretsioonivolitust õiguspäraselt, sealhulgas arvestama diskretsiooni piire ja eesmärke. Ostja tegevus hankemenetluses ei tohi olla meelevaldne. Lisaks pakkumismenetluse liigi valikule on kaebuse esitaja arvates

§ 57

lg 3 alusel diskretsiooniline otsustus ka isikute valik, kellele ostja edastab pakkumise kutse dokumendid. Kaebuse esitaja arvates on vastustaja teostanud käskkirja nr 1 andmisel diskretsioonivolitust meelevaldselt ning

§ 57

lg 1 p 1 alusel korraldanud arhiiviriiulite soetamiseks pakkumismenetluse, mille korraldamise õigust tal

§ 57lg l p l alusel ei ole.

Käskkirjast ei selgu, miks või mille alusel on pakkumise kutse esitatud just Laadur OÜ-le, Metkall OÜ-le ja Timali OÜ-le. Kaebuse esitaja arvates peaks haldusakt sisaldama isikuid, kellele

§ 57lg 3 alusel ostja pakkumise kutse edastab.

Käskkirjast nr 1 ei selgu ka asjaolu, millistel põhjendustel on vastustaja eelistanud pakkumise kutse esitada eelpool nimetatud isikutele. Käskkiri nr 1 ei sisalda ka viidet mõnele muule dokumendile, millest nähtuks haldusakti põhjendused. Seega on vastustaja teostanud kaalutlusõigust meelevaldselt, käskkiri nr 1 ei ole kontrollitav ning on nii faktiliselt kui ka õiguslikult õigusvastane.

§ 1

kohaselt on riigihangete korraldamise eesmärgiks muu hulgas konkurentsi edendamine, riigihangete läbipaistvuse tagamine ja pakkumismenetluses osalejate võrdne kohtlemine.

§ 7

lg 2 alusel on pakkumismenetluse korraldamise eesmärk ostja rahaliste vahendite säästlik ja ratsionaalne kasutamine ning hankelepingu sõlmimine. Arvestades, et vastustaja on riigiasutus, mis kasutab avaliku teenuse osutaja leidmisel avalikkuselt kogutud ressursse, siis on kaebuse esitaja arvates vastustaja poolt

§ 57

lg 1 p-s 1 nimetatud riigihanke ebaseadusliku korraldamisega oluliselt kahjustatud pakkumismenetluse peamist eesmärki — kasutada ostja rahalisi vahendeid säästlikult ja ratsionaalselt. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetlus on kõige läbipaistmatum pakkumismenetlus, mistõttu seadusandja on sellise pakkumismenetluse korraldamist pidanud võimalikuks erandjuhtumitel, kuna avalikkuselt kaasatud rahaliste vahendite kasutamise üle on antud liiki pakkumismenetluses kõige väiksem kontroll. Samuti on sellist liiki pakkumismenetluses ka muude riigihangete korraldamise eesmärkide riivamise oht kõige suurem. 4 Riigikohus on kohtulahendi nr 3-3-1-5-06 p-s 16 sedastanud, et Riigikohtu halduskolleegium leidis

1. detsembri 2005.a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-59-05 (p 17), et avaliku ressursi eraõigusliku isiku kasutusse andmise lepingu sõlmimine peab toimuma kohases menetluses, mis tagab ühetaolise kohtlemise, avalikkuse ja läbipaistvuse ning proportsionaalsuse. Riigikohtu halduskolleegium jättis
2. juuni 2004.a määrusega haldusasjas nr 3-3-1-26-04 (p 10) muutmata ringkonnakohtu määruse, milles kohus leidis, et kui linna vara kasutusse saamisest on huvitatud mitu isikut ja õigusaktid ei määratle täpselt, keda neist tuleb eelistada, tuleb küsimus lahendada avaliku õiguse põhimõtetest lähtuvalt, arvestades diskretsioonireegleid, avalikku huvi, võrdse kohtlemise põhimõtet jne. Samasugusele seisukohale asus ka Riigikohtu erikogu
3. detsembri 2001.a otsustes haldusasjades nr 3-3-18-01 (p 16) ja nr 3-3-1-15-01 (p 14). Kuigi antud juhul ei ole tegemist linnavara ega avaliku ressursi kasutusse andmisega, vaid linna poolt teenuste tellimisega, tuleb ka käesoleva hanke läbiviimisel viidatud põhimõtetega arvestada. Seega on kaebuse esitaja veendunud, et vastustaja käskkiri nr 1 on vastuolus riigihangete korraldamise eesmärgiga ning riivab oluliselt avalikke huve. Kaebuse esitaja taotleb ka vastustaja käskkirja nr 5 tühistamist alljärgnevatel õiguslikel põhjendustel. Vastustaja käskkirja nr 5 kohaselt tunnistati edukaks Metkall OÜ poolt esitatud pakkumine, kuna see oli madalaima hinnaga pakkumine. Kui halduskohus rahuldab kaebuse esitaja käskkirja nr 1 tühistamiskaebuse, siis sisuliselt puudus vastustajal alus käskkirja nr 5 andmiseks, sest käskkirja nr 1 tühistamisega muutub väljakuulutamata läbirääkimistega pakkumismenetlus algusest peale tühiseks. Tühise pakkumismenetluse käigus antud haldusakt, millega kuulutatakse tühises pakkumismenetluses esitatud pakkumine edukaks, on samuti tühine algusest peale. Vastustaja käskkirjas nr 5 ei ole vastustaja põhjendanud, millistest kaalutlustest on ta käskkirja nr 5 andmisel lähtunud. Käskkirjast nr 5 ei nähtu, kui suured olid teiste pakkujate pakkumised ning kui suur oli edukaks tunnistatud pakkumise tegija Metkall OÜ pakkumine. Samuti ei nähtu käskkirjast nr 5 kaalutlused, miks ning millistest argumentidest lähtudes on just kõige odavam pakkumine edukaks tunnistatud. Pakkumise edukaks tunnistamise otsus on kaalutlusotsus, mille teostamisel peab haldusorgan HMS § 57 lg 3 alusel eriti tähelepanelikult järgima avalikke huve, diskretsioonireegleid ja võrdse kohtlemise põhimõtet. Haldusakti põhjendatuse nõue aitab tagada kontrolli haldusakti õiguspärasuse üle. Käesoleval juhtumil on vastustaja jätnud käskkirja nr 5 täielikult motiveerimata, mistõttu vastustaja rikkus oluliselt haldusakti põhjendamise nõuet. Kaebuse esitaja seisukohti toetab ka Riigikohus, sedastades kohtuotsuses nr 3-3-1-5-06, et ostja tegevus riigihankemenetluses ei tohi olla meelevaldne. Kaebuse esitaja on seisukohal, et vastustaja on meelevaldselt kasutanud väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetlust ning pakkumismenetluses meelevaldselt kuulutanud edukaks Metkall OÜ pakkumise. Kaebuse esitaja hinnangul on vastustaja vääralt märkinud ka käskkirja nr 5 õigusliku aluse. Käskkirja nr 5 andmise õiguslikuks aluseks märgitud õigusnormidest ei tulene vastustaja õigust tunnistada Metkall OÜ pakkumine edukaks. Seega ei ole käskkiri nr 5 õiguslikult motiveeritud ning kaebuse esitajal puudub võimalus kontrollida käskkirja nr 5 õiguspärasust. 5 Käskkirjast ei nähtu ka viide mõnele muule dokumendile, kust oleks nähtavad haldusakti andmise faktilised ning õiguslikud põhjendused. Lisaks eeltoodule puudub käskkirjas nr 5 HMS § 57 lg 1 alusel nõutav vaidlustamisviide. Seega on käskkiri nr 5 faktiliselt motiveerimata ning nii formaalselt kui ka materiaalselt õigusvastane. Kaebuse esitaja palub kohtul tühistada Rahvusarhiivi riigiarhivaari 04.01.2007.a käskkiri nr 1 ja 11.01.2007.a käskkiri nr
4. Vastustaja seisukohad
5. Vastustaja Rahvusarhiiv ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu. Konsensus-Laomaailm AS on esitatud kaebuse rajanud oletustele ja arvamustele, millel tegeliku faktoloogiaga arhiiviriiulite ostmiseks riigihangete seaduse § 57 lg 1 p 1 kohaselt puudub seos. Konsensus-Laomaailm AS ei tea ega peagi teadma Rahvusarhiivi, Riigikogu Kantselei ja Riigikantselei seesmist töökorraldust, eelarves ja arengukavades sätestatut. Niisiis, kaebuse esitaja arvamus, et Rahvusarhiivil ei olnud õigust kasutada

§ 57

lg 1 p 1 alusel väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetlust, on väär ja eksitav, seda alljärgnevast tulenevalt. Riigiarhiiv alustas tegevust Riigikantselei alluvuses endise kubermangu-valitsuse arhiivi ruumides Toompeal

1. aprillil
2. Juba sellest ajast on olnud selge, et kasutatavad ruumid ei ole arhiivile sobilikud. Ometi ei olnud kuni käesoleva ajani arhiivi ruumiprobleemile lahendust leitud. Seega on nii Rahvusarhiiv kui ka Riigikogu Kantselei olnud pikka aega teadlikud Lossi plats 1A ruumide remondi vajadustest ja täielikust sobimatusest arhiivihoidlateks. Paraku ei ole seni olnud võimalust (eelarvelisi vahendeid) probleem lahendada. Alles
3. aasta riigieelarve seaduse eelnõu menetlemise käigus Riigikogus osutus Rahvusarhiivil võimalikuks enne seaduseelnõu kolmandat lugemist esitada täiendav eelarveliste vahendite taotlus ca 700 000 avaliku arhivaali ümberpaigutamiseks Rahvusarhiivi vabadele hoidlapindadele. Riigiarhiivis säilitatavatest avalikest arhivaalidest moodustab see ca 20%. Vastavasisulise kirjaliku taotluse esitas Rahvusarhiiv Riigikogu rahanduskomisjonile, Riigikantseleile ja Riigikogu Kantseleile
4. novembril 2006.a.
5. aasta riigieelarve seadus võeti Riigikogus vastu
6. detsembril 2006.a. Pärast seda leppisid Rahvusarhiiv ja Riigikogu Kantselei kokku, et Rahvusarhiiv vabastab Lossi plats 1A ruumid
7. aprilliks 2007.a. Lossi plats 1A arhivaalide ümberpaigutamine on kajastatud ka Riigikantselei uuendatavas arengukavas (2007-2010) meede 2 „Arhivaalide kogumine ja säilitamine ning neile juurdepääsu kindlustamine" all „Rahvusarhiivi Tallinnas Lossi plats 1 asuvate arhivaalide ümberpaigutamine". Seega, kaebuse esitaja veendumus, et „vastustaja ei saa oma tegevusetust õigustada huvitatud isikute õiguste piiramise ning avalike huvide kahjustamisega", on väär, tugineb ainult oletustel, mitte faktidel. Kuna Rahvusarhiiv ja Riigikogu Kantselei leppisid kokku konkreetse rendipindadelt lahkumise aja, on kaebuse esitaja väide, et „rendipinna vabastamise tähtaeg 30.04.2007.a on vastustaja oletus", täiesti väär ja eksitav. 6 Riigi Teatajas ilmus
8. aasta Riigieelarve seadus
9. detsembril 2006.a (RT I, 29.12.2006, 62, 465). Alles pärast 2007.aasta riigieelarve seaduse Riigi Teatajas ilmumist tekkis Rahvusarhiivil õigus käivitada rendipindadelt lahkumisega seotud riiulite ostmise riigihange, kuna riigiasutusel on keelatud võtta kohustusi, omamata selleks eelarvelisi vahendeid. Kaebuse esitaja arvamus, et arhiiviriiulite soetamise korral ei ole täidetud mitte ükski

§ 57lg 1 p 1 nimetatud pakkumismenetluse korraldamise eesmärk, ei vasta tõele.

Väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetlust kasutati selleks, et ennetada olulises väärtuses vara kahjustamist. Tänapäevased arhivaalide säilitustingimused näevad ette arhivaalide hoidmise arhiivikarpides arhiiviriiulitel. Avalikud arhivaalid on vastavalt arhiiviseaduse § 5 lg 2 osa rahvuslikust kultuuripärandist ja valdaja vastutab arhivaalide säilimise eest (§ 38 lg 4).

§ 57

lg 1 p l alusel läbi viidud pakkumismenetlus on kooskõlas riigihangete seadusega, kuna muude pakkumismenetluste kasutamine ei olnud ajalise piiratuse tõttu võimalik.

§ 57

lg 4 kohaselt ostja ei pea väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluse korral arvestama

§-des 18, 19, 25 ja 38, § 39 lõigetes 2-5, §-des 40 ja 42, § 43 lõigetes 2-5, §-des 44-46, 48-50, 52 ja 53 sätestatud nõudeid. Avatud pakkumismenetluse kasutamine ei võimaldaks arhiiviriiulite ostmist ja paigaldamist sellise aja jooksul, et 30. aprilliks 2007.a saaks Rahvusarhiiv avalikud arhivaalid Lossi plats l hoidlatest ümber paigutada. Kaebuse esitaja ei saa teada riigihankemenetluse käigus ostja ja ostja poolt valitud pakkujate vahel peetud läbirääkimiste sisu. Läbirääkimised võimaldasid täpsustada kõik sõlmitava hankelepingu tingimused sellisel moel, et pärast eduka pakkuja väljaselgitamist osutus võimalikuks koheselt hankeleping sõlmida, mis andis märgatava ajalise kokkuhoiu. Pakkumismenetluse peamist eesmärki - kasutada ostja rahalisi vahendeid säästlikult ja ratsionaalselt - ei ole kahjustatud, kuna ostja kutsus pakkumismenetluses osalema kolm pakkujat, tagades piisava konkurentsi. Samas annab

§ 57

kohaselt läbi viidud hankemenetlus ostjale õiguse pidada läbirääkimisi nii paljude pakkujatega, kui ta seda ise otstarbekaks peab. Seda õigust ostja ka kasutas. Hankemenetluses osalenutele olid kõik ostja poolt tehtud otsused üheselt mõistetavad ja selged, kaasa arvatud pakkumise edukaks tunnistamise alus - madalaim hind. Pakkumise edukaks tunnistamise alusena on hinnakriteerium selgelt kõige objektiivsem ja läbipaistvam, mille alusel pakkumine edukaks tunnistada. Edukaks tunnistatud pakkuja, Metkall OÜ ja Rahvusarhiivi vahel sõlmiti hankeleping 12. jaanuaril 2007.a. 18. jaanuaril 2007.a esitas Rahvusarhiiv vastavalt

§ 20lg 1 Riigihangete registrile riigihanke deklaratsiooni.

Kaebusest ei ole võimalik aru saada, milles konkreetselt on kaebuse esitaja õigusi rikutud. Kaebuses on mainitud mitmeid põhiõigusi ja vabadusi, kuid ei selgu, mil moel on vaidlustatud haldusaktidega kaebuse esitaja õigusi rikutud või vabadusi piiratud. Viidatud PS § 3 lg 1 sätestab, et riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusarhiiv on hanke läbiviimisel järginud

sätteid ja hea ning efektiivse halduse põhimõtet.

§ 1

lg 1 ja § 6 näevad ette pakkumismenetluses osalejate võrdse kohtlemise - seda põhimõtet ei ole Rahvusarhiiv rikkunud. Kaebuse esitaja ei ole pakkumismenetluses osaleja. 7 Eraõigusliku juriidilise isiku majanduslike huvide võimalik kahjustamine ei ole tõendatud ja ei ole aluseks haldusaktide tühistamisele. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 7 lg 1 alusel võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kuna kaebuse esitaja õigusi rikutud ja vabadusi piiratud ei ole, siis puudub tal alus halduskohtusse kaebuse esitamiseks.

§ 1

lg 2 kohaselt peavad riigihanke pakkumismenetluses antavad haldusaktid vastama lisaks

tulenevatele vorminõuetele haldusmenetluse seaduse vorminõuetele. HMS §55 haldusakti vorm näeb ette, et haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav, reeglina kirjalikus vormis, selles peab olema akti andnud haldusorgani nimetus, haldusorgani juhi nimi ja allkiri, haldusakti väljaandmise aeg ning muud õigusaktiga ettenähtud andmed -mõlema riigiarhivaari käskkirja puhul on HMS- sest tulenevad vorminõuded täidetud. HMS § 56 sätestab nõuded haldusakti sisule ja seda tulenevalt

§ 1lg 2 antud juhul ei kohaldata.

Lisaks HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjendusel, et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Vastustaja leiab, et käskkiri nr 1 on halduse siseakt, mis ei ole suunatud ühelegi konkreetsele isikule väljaspool haldust, vaid täidab üksnes sisekorralduslikku funktsiooni – määratleb korraldatava riigihanke menetlustüübi ning hanke eest vastutava isiku. Vaidlustuse keskmes oleva riigihange algas riigihanke teate avaldamisega registris ning alles riigihange kui selline on suunatud õiguste ja kohustuste tekitamisele isikute ringile, kes võivad olla potentsiaalsed pakkujad olenevalt kasutatavast riigihankemenetluse tüübist. Kaebaja ei ole riigihanke teadet vaidlustanud. Kaebuse esitaja viide kaalutlusõigusele ja muudele HMS-sega haldusmenetlust reguleerivatele sätetele on asjakohatu kuna Riigikohtu lahendis (3-3-1-58-06) on selgelt öeldud, et riigihangete pakkumismenetlus ei ole haldusmenetlus HMS § 2 lg 2 tähenduses. Riigihankemenetlus on küll avalik-õiguslik, kuid haldusmenetluse seadus sellele üldiselt ei laiene. HMS § 112 lg 2 kohaselt eriseadusega reguleeritud haldusmenetlusele kohaldatakse HMS-st juhul, kui seda näeb ette eriseadus.

§ 1

lg 2 näeb ette, et riigihanke pakkumismenetluses antavad haldusaktid peavad vastama HMS vorminõuetele. Eeltoodud põhjendustel puudub alus kaevatavate käskkirjade tühistamiseks. Käskkirjad on vastu võetud tegelikke asjaolusid arvestades järgides riigihangete seadust ja haldusmenetluse seadust. Eeltoodust tulenevalt palub vastustaja jätta kaebus rahuldamata. Kaasatud isiku seisukoht

1. Kaasatud isik Metkall OÜ ei nõustu kaebusega ning vaidleb sellele vastu. OÜ Metkall on seisukohal, et kaebusest ei nähtu haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemisel kaebuse esitaja põhjendatud huvi. Selgusetuks jääb, kuidas on kaebuse esitaja vastustaja tegevuse tõttu kahju kandnud ning kuidas on vaidlustatud käskkirjadega piiratud kaebaja ettevõtlusvabadust, sest seda ei ole kõneallolevate haldusaktidega mingilgi moel ära võetud. Samuti ei ole kaebaja piisava põhjalikkusega näidanud, millistel põhjustel kahjustavad käskkirjad tema majanduslikke huve. 8 Kaebaja tugineb oletustele ja oma väidete põhjenduseks asjakohaseid tõendeid omamata saavad kaebaja seisukohad olla kujundatud ainult emotsionaalselt pinnalt. Menetlusosalisena ei tohiks kaebaja oma õigusi kuritarvitada ega kohut lihtsalt eksiteele viia. Kolmas isik rõhutab, et hankelepingu sõlmimine kui juriidiline fakt on juba aset leidnud ning pooled on astunud tsiviilõiguslikku suhtesse ja seetõttu ei ole võimalik ära hoida nn olemasoleva õigusliku olustiku muutumist. Kuna kaebuse esitaja taotlusest ei selgu saavutada tahetud eesmärk ja olukorda silmas pidades on võimatu samast pakkumismenetlusest ka uuesti osa võtta, siis on alust arvata, et kaebuse esitaja on olukorrast otsinud vaid olematu kahju hüvitamist. Tegemist on olukorraga, kus nii vastustaja kui ka kolmanda isiku huvid nii eraldi kui koos vaadatuna kaaluvad selgelt üles kaebuse esitaja võimalike õiguste rikkumise. Eeltoodust lähtuvalt seab kolmas isik kahtluse alla antud asjas kaebaja osalemise huvitatud isikuna, kelle õigusi oleks rikutud ja vabadusi piiratud ning sellest tuleneva kaebeõiguse. Ühtlasi palub kolmas isik protsessi käigu ja otsuse langetamise juures arvestada, et kolmanda isiku tegevuse võimalikul peatamisel halveneb tema majanduslik seisund, mille tõttu võivad saada kahjustada kolmanda isiku võlausaldajate ja töötajate õiguspärased huvid. Kohtu põhjendused ja otsus
2. Menetlusõiguse kohaselt on tegemist lubatava ja tähtaegselt esitatud kaebusega. HKMS § 4 lõike 1 kohaselt on haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks. Haldusaktiks käesoleva seadustiku mõttes on ka haldusleping. Haldusleping on avalik-õiguslikke suhteid reguleeriv leping. Kuna Rahvusarhiivi 04.01.2007.a käskkiri nr 1 (tl 11) reguleerib käskkirja kohaselt riigihanke eest vastutava isiku ja riigihanke pakkumiste hindamise komisjoni määramisega seonduvat, on menetlusõiguslikult tegemist avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud käskkirjaga. HKMS § 6 lõike 2 punkti 1 kohaselt võib kaebuse või protestiga halduskohtus taotleda haldusakti või selle osa tühistamist. Seega on kaebus lubatav mõlema vaidlusaluse käskkirja suhtes, kuna Rahvusarhiivi 11.01.2007.a käskkirja nr 5 (tl 22) esemeks on OÜ Metkall pakkumise edukaks tunnistamise küsimus. HKMS § 9 lõige 1 sätestab, et kaebuse haldusakti tühistamiseks võib halduskohtule esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates, kui seadus ei sätesta teisiti. Seega on 11.01.2007.a käskkirjast kaebuse tähtaegsust arvestades faksi teel 17.01.2007.a (tl 2) Tartu Halduskohtule esitatud kaebus tähtaegne.
3. Kohus, kuulanud ära poolte esindajate seisukohad kohtuistungil, uurinud asjas kogutud kirjalikke tõendeid, on tõendite kogumis hindamisel seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. HKMS § 7 lõike 1 sätestab, kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse avalikõigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. HKMS § 26 lõike 1 punkt 1 sätestab, et kaebuse või protesti sisulisel lahendamisel on halduskohtul õigus tühistada õigusvastane haldusakt kas täielikult või osaliselt ning teha võimaluse korral 9 ettekirjutus haldusakti tagasitäitmise kohta, näidates ära selle läbiviimise viisi. HKMS §-de 7 lõike 1 ja 26 lõike 1 punkti 1 koosmõjust tuleneb seega, et halduskohtu pädevuses on tühistada ainult selline haldusakt, mis rikub kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud käskkirjad ei riku kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi, mistõttu puudub alus nende tühistamiseks. Vastustaja käskkirja nr 1 õiguslik alus tuleneb

§ 10

lõikest 1, mille kohaselt on vastustaja pädevuses pakkumismenetluse korraldajana riigihanke eest vastutava isiku määramine. Käskkirja punktis 1 ongi määratud ametnik, kes on vastutavaks isikuks

-i mõttes ja käskkirja punktis 2 on vastutavale isikule tehtud ettekirjutus pakkumismenetluse liigi osas.

§ 8

lõikest 1 tulenevalt ei saa käskkiri nr 1 rikkuda kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ega piirata tema vabadusi, kuna kaebuse esitaja ei saa olla ega ole käskkirja nr 1 adressaadiks. Käskkirja nr 1 andmise ajaks ei olnud pakkumismenetlus veel alanud, tegemist on haldusorgani tööjaotust korraldava käskkirjaga. Nimelt sätestab

§ 8

lõige 1, et pakkumismenetluse alguseks on pakkumise kutse, ideekonkursi kutse või väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluse teate esitamine registrile. Seega tuleb nõustuda vastustaja käsitlusega, et käskkiri nr 1 on halduse siseakt, mis ei vasta HMS § 51 lõikes 1 sätestatud haldusakti materiaalõiguslikele tunnustele.

§ 8

lõikest 1 tulenevalt ei saa aga pakkumise kutsele, ideekonkursi kutsele või väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluse teatele eelnenud haldusorgani korraldavat laadi toimingud või käskkirjad kuuluda tühistamisele halduskohtu poolt. Neil faktilistel asjaoludel ei saa kohus nõustuda kaebuse esitaja väidetega, et vastustaja on rikkunud või piiranud ettevõtlusvabadust, õigust heale haldusele kui õigusriigi printsiipi, ning eiranud haldusakti vormi ja motiveerimise nõudeid, sest hankemenetluse liiki sisuliselt rakendav riigihange ei olnud käskkirja nr 1 andmise ajaks veel alanud. Haldusorgani juht oli oma alluvale pelgalt andnud ettekirjutuse tegutsemiseks algava riigihanke raames. Vastustaja on õigesti osundanud, et kaebuse esitaja ei ole pidanud vajalikuks Riigihangete registrile edastatud teadet vaidlustada. Hankemenetluse liigi valiku puhul on tegemist kaalutlusotsusega, mida saab HKMS § 19 lõikes 6 sätestatud asjaoludel halduskohtus vaidlustada. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluses osalemisest huvitatud isik võib seega hankemenetluse liigi valiku vaidlustada, esitades kaebuse vääralt valitud hankemenetlust algatava dokumendi (teate) peale.

§ 57

lõike 1 punkt 1 sätestab, et ostja võib kasutada väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetlust, kui riigihanke kiire teostamine on vajalik ettenägematute sündmuste tõttu, et päästa inimese elu ja tervist või olulises väärtuses vara või ennetada inimese elu ja tervise või olulises väärtuses vara kahjustamist, tõkestada keskkonnakahjustuse levikut, või see on vajalik lähtuvalt riigikaitselistest vajadustest ning muude pakkumismenetluste kasutamine ei ole ajalise piiratuse tõttu võimalik. Vastustaja motiveerib hanke ligi valikut vajadusega päästa olulises väärtuses vara, seega ei saa kohus nõustuda kaebuse esitaja väitega, et vastustaja kaalutlused on õigusvastased, sest aastaid kestnud arhivaalide hoidmine selleks mittesobivates tingimustes ja selle olukorra lahenemiseks võimaluse avanemine ning senises asupaigas planeeritav kapitaalremont, mis seadis olulised ajalised piirangud, on käsitletav ettenägematu sündmusega

§ 57lõike 1 punkti 1 mõttes.

Seega ei ole käskkiri nr 1 õigusvastane kaalutlusõiguse kohaldamise aspektist, kuna vastustaja on kohtumenetluses ammendavalt selgitanud oma käitumise motiive, kusjuures kohtul puudub alus kahelda vastavas ajalises piiratuses, kuna vastava ajalise terminina on nimetatud 30.04.2007.a. 10 Kuna kohus on seisukohal, et käskkiri nr 1 on õiguspärane, ei saa kaebuse esitaja poolt välja toodud motiividel kuuluda tühistamisele ka käskkiri nr 5 ( (tl 22). Viimati nimetatud käskkiri tugineb hankemenetlusele, mille osas ei ole kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi rikutud ega kaebuse esitaja subjektiivsete õiguste rikkumist tuvastatud selleks pädeva organi poolt, mille tõttu ei saa kaebuse esitaja õigusi rikkuda selle hankemenetluse parima pakkumise tuvastamiseks antud haldusakt. Haldusakti tühistamiseks puudub nii faktiline kui õiguslik alus. Puudub alus ka haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks, sest ühelt poolt on tegemist õiguspärase haldusaktiga, teiselt poolt ei ole kaebuse esitajal aga põhjendatud huvi vaidlustatud haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemise taotlemiseks, kuna ta ei ole välja toonud vastavat huvi, mis oleks käsitletav põhjendatud huvina HKMS § 7 lõike 1 teise lause mõttes. 7. HKMS § 92 lõige 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Osundatud õiguslikul alusel jäävad kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda. HKMS § 92 lõikes 10 sätestatud volitusnormi tõlgendades, jätab kohus ka vastustaja menetluskulud esimese astme halduskohtus tema enda kanda, kuna tegemist on riigiasutusega, kes peaks oma tegevuse ja haldusakti õiguspärasust kohtus suutma põhjendada ja kaitsta ilma välise õigusabi kasutamiseta. Osundatud faktilisel ja õiguslikel alusel jäävad poolt menetluskulud nende endi kanda, kolmas isik ei ole aga taotlenud menetluskulude hüvitamist. Roby Koik Kohtunik 11