3-07-369/1

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2007.a. Tallinnas Haldusasja number 3-07-369 Haldusasi I.I.´i kaebus Loksa Linnavolikogu 02.02.2007 istungi mittetoimumise tuvastamiseks ja Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsuse nr 12 „Loksa Linnavolikogu aseesimehele I.I.ile umbusalduse avaldamine“ ning Loksa Linnavolikogu 09.02.2006 otsuse (kaebusele lisatud Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 istungi protokollist nr 4 nähtuvalt on tegemist 2007.aasta otsusega) nr 16 „Loksa Linnavolikogu majanduskomisjoni aseesimehele I.I.ile umbusalduse avaldamine“ tühisuse tuvastamiseks. RESOLUTSIOON Tagastada läbivaatamatult I.I.´i kaebus halduskohtu pädevuse puudumise tõttu (HKMS § 11 lg 4). Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates, lisades määruskaebusele Tallinna Halduskohtu poolt tagastatud dokumendid. ASJAOLUD:
2. I.I. esitas 19.02.2007 Tallinna Halduskohtule kaebuse Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsuse nr 12 tühisuse tuvastamiseks. Kaebuses esitas kaebaja ka taotlused tuvastada, et 02.02.2007 ei ole toimunud Loksa Linnavolikogu istungit ning tuvastada Loksa Linnavolikogu 09.02.2006 otsuse (kaebusele lisatud Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 istungi protokollist nr 4 nähtuvalt on tegemist 2007.aasta otsusega) nr 16 „Loksa Linnavolikogu majanduskomisjoni aseesimehele I.I.´ile umbusalduse avaldamine“ tühisus.
3. I.I. märgib kaebuses, et Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsusega nr 12 on rikutud tema õigust olla Loksa linnavolikogu aseesimees, seega on tal põhjendatud huvi pöörduda kaebusega halduskohtusse. KOHTU PÕHJENDUSED: 1
4. Kohus leiab, et I.I.´i kaebuse menetlusse võtmisest tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 4 alusel keelduda.
5. HKMS § 3 lg 2 kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik - õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus on ette näinud teistsuguse menetluskorra. Tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) §-st 16, § 17 lg-st 1 ja § 22 lg 1 punktidest 14 ja 20 saab volikogu eseesimeheks ja volikogu komisjoni aseesimeheks olla volikogu liige. Samuti sätestab Loksa Linnavolikogu 22.märtsi 2006 määrusega nr 5 kinnitatud Loksa linna põhimääruse § 12 lg 1 ja Loksa Linnavolikogu 7.detsembri 2006 määrusega nr 29 kinnitatud Loksa linna põhimääruse § 13 lg 1, et volikogu aseesimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel. Seega, kuna kaebuse kohaselt on kaebuses vaidlustatud Loksa Linnavolikogu 02.02.2007 istungil algatatud umbusaldusavalduse menetlemisel Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 istungil vastu võetud Loksa Linnavolikogu otsusega nr 12 rikutud I.I.´i õigust olla volikogu aseesimees, on kaebus esitatud I.I.´i kui linnavolikogu liikme väidetavalt rikutud õiguste kaitseks. Loksa Linnavolikogu 22.märtsi 2006 määrusega nr 5 kinnitatud Loksa linna põhimääruse § 13 lg 2 ja Loksa Linnavolikogu 7.detsembri 2006 määrusega nr 29 kinnitatud Loksa linna põhimääruse § 14 lg 2 sätestavad, et volikogu komisjoni esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel. Seega on volikogu tegevusest tekkinud haldusorgani sisene vaidlus – ühelt poolt volikogu liikme kui kollegiaalse organi ühe osa ning teiselt poolt volikogu osade liikmete kui kollegiaalse organi teise osa vahel. Selline vaidlus ei kuulu lahendamisele halduskohtus, vaid tuleb üldjuhul lahendada kohases haldusmenetluses. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium on oma 14.10.2004 määruses nr 2-3/1060/2004 märkinud järgmist: „Halduskohus lahendab volikogu ja volikoguväliste isikute vahelisi vaidlusi, samuti volikogu vaidlusi oma liikmega tingimusel, et volikogu üksikakt või toiming puudutab liiget isiklikult, mitte aga kollegiaalse haldusorgani liikmena. Volikogu tööd reguleerivatest õigusaktidest volikogu esimehele ega liikmele tulenevad õigused ja pädevused ei ole talle antud isiklikes huvides, vaid kohaliku omavalitsusüksuse elanike esindamiseks.“ Samas lahendis on ringkonnakohtu halduskolleegium leidnud, et volikogu esimehe suhtes umbusalduse avaldamise protseduurist välja kasvanud vaidlusi Vabariigi Valimiskomisjoniga lahendab Riigikohus.
6. HKMS § 7 lg l märgitud igaühe kaebeõigus on füüsiliste isikute ja juriidiliste isikute õigus. Siin peetakse silmas üksikisiku õigust saada kaitset avaliku võimu kandja õigusvastase tegevuse eest. Samuti on võimalik halduskohtus lahendada erinevate avaliku võimu kandjate vahelisi vaidlusi. See säte ei hõlma aga vaidlusi, mis tekivad avaliku võimu kandja siseselt tema organite või nende erinevate osade vahel. Tallinna Ringkonnakohus on oma 02.04.2003 määruses nr 2-3/424/03 leidnud, et linnavolikogu liikme ja linnavolikogu vahelise vaidluse lahendamine oleks halduskohtus võimalik näiteks teenistusalastes küsimustes (palk, puhkused jne), kuna selleks ei ole ette nähtud teistsugust menetluskorda. Kui vaidlus ei puuduta taolisi linnavolikogu liikme isiklikke huve ja subjektiivseid õigusi, vaid ametialaseid probleeme (käesoleval juhul võimuküsimust), ei ole vaidluse lahendamine halduskohtus kehtiva seaduse kohaselt võimalik. Kaebuse esitaja ei ole kaebuses leidnud, et kaebuses vaidlustatud Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsused nr 12 ja nr 16 rikuksid tema isiklikke huve ja subjektiivseid õigusi.
7. Volikogu sisest vaidlust on kaebajal võimalik lahendada volikogu tegevust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras. Kui kaebaja leiab, et volikogu tegevus ei olnud kooskõlas seadusega, saab ta taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud otsuste uuesti läbivaatamist KOKS-is ja Loksa valla põhimääruses sätestatud korras või pöörduda taotlusega 2 maavanema poole, et viimane teostaks kohaliku omavalitsuse tegevuse üle järelevalvet seadusega sätestatud korras (KOKS § 66 lg l ja VVS § 85 ).
8. Vastavalt HKMS § 84 lg 4 p-le 2 tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub seetõttu, et kaebajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Kaebaja on kaebuselt tasunud 19.02.2007 riigilõivu 80,00 krooni. Vastavalt Riigilõivuseaduse § 12 lg-le 1 on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tagastamise nõue aegub kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. Riigilõivu tagastamiseks tuleb esitada riigilõivu võtnud asutusele Vabariigi Valitsuse 11.04.2001.a. määrusega nr 140 kinnitatud „Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise korras“ sätestatud nõuetele vastav avaldus. Aili Maasik Kohtunik 3