3-07-62/5

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-62 Otsuse kuupäev 02.05.2007 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Aleksei Lõsak´i kaebus Tartu Vangla 22.12.2006 käskkirja nr 14/1640 tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 12.04.2007 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Aleksei Lõsak Vastustaja Tartu Vangla esindaja Eva Panksepp Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud Tartu Vangla direktori 22.12.2006 käskkirjaga nr 1-4/1640 karistati Aleksei Lõsak’it Tartu Vangla kodukorra p 3.1; 7.1.1; 7.1.2 ja 13.4 nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega 10 ööpäevaks. Käskkirja järgi ei allunud vahistatu A.Lõsak 27.11.2006 kell 9.30 kambrist 1224 jalutuskäigule minnes vanglaametniku korduvatele seaduslikele korraldustele panna käed selja taha. Sellega segas vanglaametniku tööd, eirates vanglaametniku seaduslikke korraldusi ning takistades oma allumatusega jalutuskäigu toimingu teostamist järgmistele kambritele. A.Lõsak esitas kaebuse Tartu Halduskohtusse 08.01.2007, taotledes asja lahendamist ja süüdlaste karistamist. Kohus jättis A.Lõsaki kaebuse käiguta kaebuse ebaselguse tõttu kohtumäärustega 09.01.2007 ja teistkordselt 01.02.2007.a 1 Kaebuse põhjendused Kaebuse esitaja Aleksei Lõsak taotleb Tartu Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamist ja Tartu Vangla direktori 22.12.2006 käskkirja nr 1-4/1640 tühistamist. Kaebuse esitaja märgib, et 27.11.2006.a keelati tal jalutuskäigule minek, kuna ta ei täitnud vanglaametniku korraldust, mis oli antud talle arusaamatus keeles, samuti karistati teda ka kartserisse paigutamisega kümneks ööpäevaks. Aleksei Lõsak leiab, et Vangistusseaduse § 55 alusel on tal õigus päevas 1 tund jalutada ning Tartu Vangla on teda karistanud korralduse mittetäitmise eest kaks korda. A. Lõsak leiab, et Tartu Vangla on sellega rikkunud inimõigusi ning soovib enda õigeksmõistmist ja süüdlaste karistamist, sest kahe karistuse määramisega tekitati talle moraalset kahju ja tema isiklikku toimikusse lisandus veel üks karistus. Kartserisse paigutamist loeb ta teiseks karistuseks. Kaebuse esitaja palub karistus, mis talle lisandus isiklikku toimikusse, tühistada. Vastustaja vastuväited Vastustaja palub jätta Aleksei Lõsak`i kaebus rahuldamata. Vahistatu Aleksei Lõsakile määrati distsiplinaarkaristus Tartu Vangla direktori 22.12.2006 a käskkirjaga nr 1-4/1640 vanglaametniku korralduste eiramise ning töö segamise eest. Distsiplinaarkaristuse määramisel võttis vangla direktor kaalutlustena arvesse asjaolud, et vahistatu oli tutvunud Tartu Vangla kodukorraga ning seega teadlik vanglas kehtivast korrast. Raskendava asjaoluna karistuse määramisel võttis direktor arvesse vahistatu A.Lõsak`ile hiljuti toimepandud distsipliinirikkumiste eest määratud kahte distsiplinaarkaristust ning asjaolu, et kinnipeetav pani toime distsipliinirikkumise katseajal (eelnev distsiplinaarkaristus oli määratud 24.10.2006 kuuekuulise katseajaga). Vahistatu A.Lõsaki väide, et distsipliinirikkumise tõi endaga kaasa asjaolu, et korraldus „käed seljale“, mida ta eiras ei olnud keelebarjääri tõttu talle arusaadav, ei ole tõsiseltvõetav. Vangla sellise seisukoha tingib asjaolu, et kaebaja viibib vanglas 4 korda ning hetkel temaga tegeleva inspektor-kontaktisiku Natalja Haljaste kinnitusel valdab A.Lõsak eesti keelt rahuldavalt ja on võimeline eesti keelest aru saama ning ka selles keeles ennast väljendama. Sellest järeldub, et A.Lõsak on pahatahtlikult manipuleerinud vanglaametnikega, kes ei ole tema keeleoskusest teadlikud, eirates seda ära kasutades teadlikult korraldusi ja segades sellega igapäevast töörutiini. Nähtub, et kergemad distsiplinaarkaristused ei olnud vahistatu A.Lõsakit õiguskuulekale käitumisele suunamisel avaldanud vangla direktori poolt soovitud mõju ning seega kartserisse paigutamine oli antud juhul viimane vangla direktori käsutuses olev abinõu. Tartu Vangla leiab, et olenemata rikkumise madalast ohuastmest on A.Lõsaki pahatahtliku teadliku distsipliinirikkumise eest karistamine 10 ööpäevase kartseriga proportsionaalne toimepandud teoga. 2 Vahistatute distsiplinaarkaristuste loetelu on toodud Vangistusseaduse §

1. Loetelust tulenevalt ei ole jalutuskäigu katkestamine distsiplinaarkaristus ning seega väide, et A.Lõsak`i karistati ühe distsipliinirikkumise eest kaks korda, ei vasta tõele. A.Lõsak`i jalutuskäigu katkestamine oli eelkõige vajalik vanglas kehtiva distsipliini tagamiseks ning vahistatu poolse distsipliinirikkumise lõpetamiseks. Jalutamine kinnipeetavatele ei ole kohustuslik. Kohtu põhjendused ja otsus Kohus, ära kuulanud protsessiosaliste seletused ja läbi vaadanud toimiku materjalid, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Nähtuvalt A.Lõsaki avaldustest kohtule, samuti kohtuistungil antud seletustest, on kaebuse esitaja eesmärgiks karistuse, millega määrati talle 10 ööpäeva kartserit, tühistamine. Seega soovib kaebaja Tartu Vangla direktori 22.12.2006 käskkirja nr 14/1640 tühistamist. A.Lõsak esitas esimese kaebuse kohtusse 08.01.
2. Vaidlustatud käskkiri on kaebajale allkirja vastu teatavaks tehtud 29.12.
3. Taotlus, kus on välja toodud, et ta soovib kartserisse paigutamise karistuse tühistamist, on esitatud kohtusse 30.01.
4. Seega, arvestades nii esialgset kaebuse esitamise aega, kui ka 30.01.2007 esitatud kaebuse taotluse täpsustust, on tühistamiskaebus esitatud halduskohtusse tähtaegselt. Antud kaebuse puhul vajab lahendamist küsimus, kas kaebuse esitajat on vastustaja poolt 27.11.2006 toimepandud rikkumise puhul karistatud kahel korral või mitte. Kaebuse esitaja ei taotle käskkirja tühistamist mitte seetõttu, et ta ei pannud rikkumist toime, vaid just seetõttu, et loeb end karistatuks ühe rikkumise eest kahel korral – jalutuskäigule mittelubamine ja kartserisse paigutamine. Kaebuse esitaja selgitas kohtus, et ta ei oleks kaebust kohtusse esitanud, kui vastustaja oleks piirdunud ainult jalutuskäigu mitte võimaldamisega 27.11.2006.a. Kohus on seisukohal, et kaebaja arusaam, et teda on distsiplinaarkorras karistatud ühe üleastumise eest kahe karistusega ehk kahel korral, ei tulene seadusest ja on ekslik. A.Lõsak on karistuse määramise ajal viibinud Tartu Vanglas vahistatu staatuses. Vahistatute distsiplinaarkaristuste loetelu on toodud Vangistusseaduse §-s
5. Selle kohaselt võib vahistatut karistada distsiplinaarkorras vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest noomitusega, isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse keelamisega kuni kaheks kuuks ning kartserisse paigutamisega kuni 30 ööpäevaks. Kaebajat on vangla direktori käskkirjaga karistatud 27.11.2006 toimepandud rikkumise eest ühel korral kartserisse paigutamisega, mis on distsiplinaarkaristuseks Vangistusseaduse § 100 järgi. Jalutuskäigu katkestamine või selle mitte võimaldamine ei ole Vangistusseaduse § 100 kohaselt distsiplinaarkaristus, seega on põhjendamatu kaebaja väide, et teda on ühe teo eest karistatud kahe karistusega. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et vanglaametniku poolt 27.11.2006 jalutuskäigu katkestamine olukorras, kus vahistatu keeldus jalutuskäigule minnes käsi selja taha panemast, toimus vanglas kehtiva distsipliini ja julgeoleku tagamiseks. Vangistusseaduse 3 § 67 kohaselt on kinnipeetavad julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele, mitte takistama vanglaametnike kohustuste täitmist ega häirima teisi kinnipeetavaid ja muid isikuid. Nimetatud kohustus kehtib Vangistusseaduse § 103 järgi ka vahistatu suhtes. Tartu Vangla kodukorra p 1.1 kohaselt sätestab kodukord nii vabadusekaotuse kui eelvangistuse kandmise tingimused, seega kehtivad kodukorras kehtestatud kohustused ka vahistatute suhtes. Tartu Vangla kodukorra p
6. 1 sätestab, et kinni peetavad isikud liiguvad vangla territooriumil peaspetsialist – korrapidaja loal koos saatjaga, hoides käed selja taga. Kaebuse esitaja oli kodukorraga ja selles kehtestatud tingimustega tutvunud, vastustaja selgituste kohaselt viibib A.Lõsak vanglas neljandat korda, samuti valdab eesti keelt rahuldavalt. Et kaebaja teatud osas saab eesti keelest aru, selgus ka kohtuistungi käigus. Seega ei saa tõeseks lugeda kaebaja väidet, et ta ei saanud vanglaametniku korraldusest aru eesti keele mitteoskamise tõttu. Arvestades eeltoodut jätab kohus kaebuse rahuldamata. Vaidlustatud käskkiri on motiveeritud, selles on välja toodud karistamise faktiline ja õiguslik alus, distsiplinaarkaristuse otsustus on kaalutletud ja õiguspärane, mistõttu puudub kohtul alus selle tühistamiseks. Eda Muts kohtunik 4