3-06-1303/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruaril 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-1303 Haldusasi M.K.´i kaebus. Resolutsioon
2. Tagastada kaebus selle esitajale läbivaatamatult (HKMS § 11 lg 3, lg 4 ja lg 3¹ p 5).
3. Saata määruse ärakiri kaebuse esitajale. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates, lisades määruskaebusele Tallinna Halduskohtu poolt tagastatud dokumendid (HKMS § 11 lg 8). Edasikaebamise kord
4. M.K. on kohtule esitanud kaebuse järgmises sõnastuses: „Taotlen õigusega kas kindlustushüvitist või vanaduspensioni lisana korduvat töövõimekaotuse pensioni EL pensioniea tõusul 70 a-ni. Palun lahendada positiivselt kindlustushüvis ja puuete sügavus või töövõimekaotuse % vanaduspensioni lisana“.
5. Kohtu kogutud materjalidest nähtuvalt on 01.04.2000 M.K.´ile määratud vanaduspension, mille määramist pole kaebuse esitaja vaidlustanud ja Tallinna Pensioniameti Rapla osakond on 30.03.2006 otsusega nr 44587/2 jätnud rahuldamata M.K.´i 22.03.2006 avalduse töövõimetuspensioni määramiseks (tl 22) põhjusel, et M.K.´il vanaduspensionärina ei ole õigust saada töövõimetuspensioni.
6. Kohus jättis kaebuse
7. novembri 2006 määrusega käiguta, kuna kaebus ei vastanud HKMS § 10 nõuetele. 3.
8. Kohus selgitas, et Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 6 kohaselt isikule, kellel on õigus mitmele riiklikule pensionile, määratakse üks riiklik pension tema valikul. Kohus märkis määruses, et kohtu poolt täiendavate tõendite kogumise tulemusena on selgunud, et alates 01.04.2000 on M.K.´ile määratud vanaduspension, mille määramist pole kaebuse esitaja vaidlustanud. 3.
9. Kohus juhtis määruses kaebuse esitaja tähelepanu asjaolule, et HKMS § 10 lg 1 p 3 kohaselt peab kaebaja oma kaebuses märkima selgelt väljendatud taotluse vastavalt HKMS §le
10. 1
11. Kaebuse esitaja 29.11.2006 kaebuse täienduses on kaebaja märkinud, et kaebajale on alates 01.04.2000 omavoliliselt määratud vanaduspension, mida kaebaja ise ei ole valinud, siis tuleb see üle vaadata ja määrata õige pension vastavalt nüüd Rapla alluvusse (tl 123). Seega ei esitanud kaebaja selgelt väljendatud taotlust tema suhtes tehtud kehtivate pensioniotsuste suhtes, mistõttu ei ole kaebust selles osas võimalik menetleda. Vastavalt HKMS § 11 lg-le 3 tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse esitaja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud. Seega kuulub kaebus pensioni puudutavas osas tagastamisele HKMS § 11 lg 3 alusel.
12. Lisaks esitas kaebuse esitaja kaebuse täpsustuses taotluse Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja endiselt kohtunikult Ardi Suvalovilt altkäemaksu nõude esitamise eest kaebuse esitaja kasuks 300 000 (kolmsada tuhat) Eesti krooni välja mõistmiseks. Kohus leiab, et nimetatud taotluse osas tuleb kaebus HKMS § 11 lg 4 alusel tagastada, kuna selle lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kuna kohus ei ole haldusorgan ning kohtunikud ei täida avalik-õiguslikke haldusülesandeid, vaid teostavad õigusemõistmise funktsiooni seaduste ja oma sisemise veendumuse alusel, ei ole võimalik kohtuniku toiminguid halduskohtus vaidlustada. Kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist võib isik nõuda üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo (Riigivastutuse seaduse § 15). Selleks, et taotleda RVastS § 15 alusel kohtumenetluse käigus tekitatud kahju hüvitamist, peab altkäemaksu nõudmine kui kuritegu olema tuvastatud jõustunud kohtuotsuses. Kohtule teadaolevalt ei ole käesolevaks ajaks jõustunud kohtuotsust, mis kinnitaks Ardi Suvalov´i poolt M.K.´ilt altkäemaksu nõudmist. Ka esitatakse RVastS § 17 lg 1 alusel taotlus kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamiseks Justiitsministeeriumile mitte halduskohtule.
13. Kaebuse esitaja esitas kaebuse täpsustuses taotluse ka Tallinna Linnavalitsuselt Tallinna Naftabaasis ohutusnõuetele mittevastavate mahutite ekspluateerimisega kaebuse esitajale tervisekahjustuse tekitamise eest kaebuse esitaja kasuks 300 000 (kolmsada tuhat) Eesti krooni välja mõistmiseks. Kohus leiab, et nimetatud taotluse osas tuleb kaebus HKMS § 11 lg 3¹ p 5 alusel tagastada. Kaebusele lisatud Mererajooni Rahvakohtu 25.05.1989.a. otsusest nr 2-1034/89 nähtub, et M.K. töötas 28.03.1988 Tallinnas Elamumajanduse Autobaasis varustusosakonna juhatajana. Väidetavalt valas Tallinna Elamumajanduse Autobaasi töötaja M.K.´i tööülesannete käigus üle industriaalõliga, mille tagajärjel tekkisid tal mitmed tervisehäired. Eeltoodust tulenevalt esitas M.K. 1989 aastal kohtuse hagi Tallinna Elamumajanduse Autobaasi vastu kahju hüvitamise nõudes (tl 11). Mererajooni Rahvakohtu 25.05.1989.a. otsusega nr 2-1034/89 jäeti M.K. hagi rahuldamata, kuna industriaalõliga mürgistus ei olnud tõendatud. Järgnevalt esitas M.K. Tallinna Linnakohtusse hagi A. N.´i vastu (isik, kes väidetavalt valas M.K.´i üle industriaalõliga). Samas asjas määratud kohtumeditsiinilise ekspertiisi aktis aastast 31.12.1991 nr 1845 oldi seisukohal, et õli sattumine kaebuse esitaja kehale ja riietusele ei ole M.K.´il haigusi põhjustanud. Tallinna Linnakohtu 10.03.1992 otsusega nr 2-465 jäeti M.K. hagi A. N.i vastu rahuldamata põhjusel, et ei ole leidnud tõendamist kostja süü hageja tervise halvenemises 28.03.1988 aastal. Eesti Vabariigi Ülemkohtu tsiviilasjade kohtukolleegium jättis Tallinna Linnakohtu 10.03.1992 otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata (tl 10). Kuna kohtumeditsiinilise ekspertiisi 31.12.1991 aktiga nr 1845 on tuvastatud, et M.K.´il il esinevad haigestumised ei ole etiopatogeeniliselt seoses industriaalõli II-20A sattumisega riietele ega katmata kehaosadele ning nimetatud seisukohale tuginedes on jõustunud kohtuotsustes jäetud kaebuse esitaja kahju hüvitamise hagid tervisekahjustuse tekitamises 2 seoses 28.03.1988 sündmusega rahuldamata, siis ei saa kaebuse esitajal olla käesoleva taotlusega ilmselgelt halduskohtusse pöördumise õigust. Aili Maasik Kohtunik 3