KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 23. aprill 2007 Tallinn Haldusasja number 3- 06- 2389 Haldusasi A.N.’i kaebus Tallinna Vang
§ 46
- lause kohaselt kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti, kannab kinnipeetav vangla riietust. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib vangla direktor lubada kanda kinnipeetaval isikliku riietust, kui kinnipeetav kindlustab oma kuludega riietuse puhastuse, korrashoiu ning reeglipärase vahetuse. Nimetatud sätetest tuleneb, et üldreeglina peabki kinnipeetav kandma vangla riietust, millest vangla direktor võib kõrvale kalduda teatud tingimuste täitmisel, seega on tegemist vangla direktori kaalutlusega. Ka Tallinna Vangla kodukorra punkt 3.1 annab vanglale aluse väljastada vanglasse saabunud kinnipeetavatele vangla riideesemeid ja jalatseid. Eeltoodust tulenevalt ei ole isiklike riiete kandmine vanglas kinnipeetava subjektiivne õigus.
- Tallinna Vangla direktori 12.07.2006 käskkirjas nr 46 „Kinnipeetavatele isikliku riietuse kandmise lubamine“ on punkti 1.5 kohaselt lubatud kanda isiklikku riietust eelvangistushoonetesse paigutatud kinnipeetavatel, kes ootavad pärast kohtuotsuse jõustumist ärasaatmist teise vanglasse karistuse kandmiseks. A.N.ile määratud kehtiv kriminaalkaristus jõustus 25.09.
- A.N. paiknes kaebuses esiletoodud kuupäeval 07.11.2006 II eelvangistushoone kambris
- Alates Tallinna Vanglasse saabumisest 30.01.2006 kuni käesoleva ajani on A.N. asunud II eelvangistushoone kambrites 402 ja 404, lisaks kartseris ja pikaajalisel kokkusaamisel. Seega A.N. ei kuulu nende eelvangistushoonetes paiknevate kinnipeetavate hulka, kes ootavad pärast kohtuotsuse jõustumist ärasaatmist teise vanglasse. Seega ei olnud kaebuses toodud ajal talle lubatud ka isiklikud riided.
- Samalaadne kaebus haldusasjas nr 3-06-704, milles kinnipeetav on vaidlustanud vangla riietuse kandmise, on kohtuliku kontrolli läbinud nii I astmes kui ka II astmes. Tallinna Halduskohtu 08.08.2006 otsuses nimetatud haldusasjas asuti seisukohale, et ilmselgelt ei olnud vangla riietuse kandmise kohustuse panemine kinnipeetavale inimväärikust alandav ning sellise toimingu tagajärjel kahju tekkimist ei nähtu. Samuti on otsuses leitud, et kaebus tuleb lisaks sellele, et nõue on sisuliselt põhjendamatu, rahuldamata jätta ka põhjendatud huvi puudumise tõttu. Kohus nõustus Tallinna Vangla seisukohaga, et
§ 46
lg 1 järgi on kinnipeetavale vangla riietuse kandmise kohustuse panemiseks seaduslik alus ning ka sama paragrahvi lg 2 jätab vangla direktorile loa andmisel isikliku riietuse kasutamise osas otsustusvabaduse. Seega on ka kohus nentinud, et isiklike riiete kandmise lubamine on vaadeldav konkreetsele kinnipeetavale antava erilise õigusena. Tallinna Ringkonnakohtu 01.02.2007 otsuses samas haldusasjas (3-06-704) jäeti kinnipeetava apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu ja vastustajaga, et kaebuse esitajal vanglas isiklike riiete kandmise mittelubamine ei olnud õigusvastane. Samuti leiti, et vangla riietuse kandmine ei riku kinnipeetava väärikust. KOHTU SEISUKOHT
- Halduskohus leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
- Kaebuse kohaselt rikuti sellega, et Tallinna Vangla ei võimaldanud kaebajale kohtuistungi 2 ajaks 07.11.2006 tema isiklikku riietust, kaebaja au ja inimväärikust.
- Riigikohtu halduskolleegium on
- märtsi 2006 otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-2-06 leidnud, et inimväärika kohtlemise nõue laieneb ka kinnipeetavatele. Kuigi kuriteo toimepannud isik peab kandma karistust ning sellega seoses kohaldatakse tema suhtes seaduse alusel põhiõiguste ja -vabaduste piiranguid, ei anna see õigustust sekkuda isiku põhiõigustesse enam, kui see tuleneb otse seadusest. 14.
§ 46
lg 1 sätestab, et kinnipeetav kannab vangla riietust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega on kinnipeetavale vangla riietuse kandmise kohustuse panemiseks olemas seaduslik alus.
§ 46
lg 2 kohaselt võib vangla direktor lubada kinnipeetaval kanda isiklikku riietust, kui kinnipeetav kindlustab oma kuludega riietuse puhastuse, korrashoiu ning reeglipärase vahetuse. Nimetatud sättest tulenevalt on isikliku riietuse puhtuse, korrashoiu ja reeglipärase vahetamise kindlustamine need eeldused, mille täitmisel saab vangla direktor asuda otsustama isikliku riietuse kandmise lubamist. Tegemist ei ole tingimustega, mille täitmise korral peaks kinnipeetavale isikliku riietuse kandmist igal juhul võimaldama. Seaduses ei ole täpsustatud, millises vormis peaks vangla direktor kinnipeetavale isikliku riietuse kandmiseks loa andma. Samuti ei täpsusta seadus, millistest kaalutlustest peaks vangla direktor sellise loa andmisel juhinduma. Seega on jäetud vangla direktorile selles küsimuses avar otsustusvabadus. 15. Tallinna Vangla direktor on andnud
§ 46
lg 2 kohaldamiseks välja 12.07.2006 käskkirjaga nr 46 „Kinnipeetavatele isikliku riietuse kandmise lubamine“. Nimetatud käskkirjaga nr 46 on lubatud kanda isiklikku riietust käskkirjas märgitud Tallinna Vanglas viibivatel kinnipeetavatel: vangistusosakonna esimesse, teise, kolmandasse ja neljandasse sektsiooni paigutatud kinnipeetavatel (p 1); tervishoiuosakonna majandussektsiooni paigutatud kinnipeetavatel (p 2); kartserihoonesse paigutatud (v.a distsiplinaarkaristuse kandmise aeg) kinnipeetavatel (p 3); täitmisplaani alusel Tallinna Vanglasse seoses kohtuistungi toimumisega või menetlustoimingutega paigutatud kinnipeetavatel (p 4) ja eelvangistushoonetesse paigutatud kinnipeetavatel, kes ootavad pärast kohtuotsuse jõustumist ärasaatmist teise vanglasse (p 5). Kaebuse esitaja ei ole väitnud, et ta kuulus vaidlusalusel ajal 07.11.2006 Tallinna Vangla direktori 12.07.2006 käskkirjas nr 46 märgitud kinnipeetavate hulka, kellel oli õigus kanda isiklikke riideid.
- Kohtuistungil selgitas kaebaja, et ta on sellest käskkirjast teadlik alates selle väljaandmisest. Ta ei nõustunud selle käskkirjaga ja teavitas sellest vangla kontaktisikut ja teisi vangla ametnikke, muul moel kaebaja nimetatud käskkirja vaidlustanud ei ole. Seega on tegemist kehtiva haldusaktiga. Haldusakti kehtivus tähendab seda, et aktis sisalduv regulatsioon omab õiguslikku jõudu. Vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 lg-le 2 on kehtiva haldusakti resolutiivosa kohustuslik igaühele, seega ka kaebuse esitajale. Eeltoodut arvestades on asjakohatud ka kaebuse argumendid vaidlustatud toimingu motiveerimatusest.
- Kaebuse esitaja on Euroopa vanglareeglistikule osutades leidnud, et kinnipeetava viimisel väljapoole vanglat tuleb talle tagada võimalus kanda isiklikke riideid, et oleks välistatud riiete alusel isiku staatuse tuvastamine. Kohus leiab, et käesoleva kaebuse kontekstis on see argument asjakohatu. Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovituse Rec
(2006)liikmesriikidele Euroopa vanglareeglistiku kohta punkti 20.4 kohaselt, kui vangil on luba viibida väljaspool vanglat, ei nõuta temalt vanglariiete kandmist, mille järgi teda võiks samastada. Käesoleval juhul ei viibinud kaebuse esitaja ei lühiajalisel väljasõidul ega lühiajalisel väljaviimisel, seega ei olnud olukorras, kus vangil on luba viibida väljaspool vanglat, vaid ta toimetati saatemeeskonna valve all vanglast kohtusse. Kinnipeetava toimetamisel kohtuistungile tuuakse kinnipeetav saatemeeskonna valve all vanglast sõidukiga kohtu ukse ette ning toimetatakse saatemeeskonna valve all kohtusaali, vältides kinnipeetava 3 kokkupuutumist teiste isikutega. Kinnipeetava kaebuse arutamisel kohtuistungil on nii kinnipeetavat vanglast kohtuistungile toimetavatele isikutele kui kohtule ja teistele menetlusosalistele teada, et tegemist on kinnipeetavaga.
- Kaebaja leiab, et temale 07.11.2006 kohtuistungil isiklike riiete kandmise mittevõimaldamisega rikkus Tallinna Vangla Põhiseaduse §-e 17 ja 18 ning Tallinna Vangla toiming on kaebaja au riivav ja inimväärikust alandav. Põhiseaduse § 17 sätestab, et kellegi au ega head nime ei tohi teotada. Seega, kuna kaebaja ei ole väitnud, et vaidlustatud toiminguga oleks tema au teotatud, on kaebaja väide Tallinna Vangla poolt Põhiseaduse §-i 17 rikkumisest asjakohatu. Lisaks märgib kohus, et Riigikohtu tsiviilkolleegium on
- juuni 2002 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-63-02 (RT III 2002, 19, 229) selgitanud, et isiku au on võimalik teotada tegelikkusele mittevastavate andmete avaldamisega ja/või väärtusotsustusega./…./Väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on Eesti kultuuriruumis halvustava tähendusega. Seega ei ole vaidlustatud toiming ka oma olemuselt käsitletav kaebaja au teotamisena. Põhiseaduse § 18 esimesest lausest tuleneb, et kedagi ei tohi väärikust alandavalt kohelda. Kohus leiab, et kaebaja väide, et vangla riiete kandmine kohtuistungil rikub kaebuse esitaja inimväärikust, ei ole põhistatud. Kohus nõustub Tallinna Ringkonnakohtu 01.02.2007 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-06-704 väljendatud seisukohaga, et vangla riietuse kandmine iseenesest ei riku kinnipeetava väärikust. Kuigi inimväärikuse tagamisel tuleb arvestada subjektiivseid mõjusid, ei saa inimväärikuse põhimõttega vastuolus olevaks lugeda mistahes haldusakti või toimingut, mille adressaat leiab, et sellega rikutakse tema väärikust. Väärikust alandavaks saab lugeda üksnes sellist toimingut, mis kahjustab isiku olukorda ebaproportsionaalselt taotletava legitiimse eesmärgiga või mis toob kaasa isiku põhiõiguste moonutamise. Euroopa Inimõiguste Kohtu 29.04.2003 otsuses kohtuasjas Nazarenko vs Ukraina märkis kohus punktis 139, et kuigi kohtu arvates võib nõuet, et kinnipeetavad kannaksid vangla riietust, pidada isikupuutumatuse piiranguks, põhineb see nõue kahtlemata õigustatud eesmärgil kaitsta avalikku turvalisust ja ennetada avaliku korra rikkumisi ning kuritegusid. See seisukoht on kohtu arvates kohane ka käesoleva asja lahendamisel.
- Kaebuse esitaja ei ole kaebuses leidnud, et vangla riietuse kvaliteet oleks inimväärikust alandav. Kaebaja on leidnud, et see riietus ei vasta ilmastikutingimustele. Kohtuistungil selgitas vastustaja, et riietus mis kinnipeetavatele väljastatakse on ilmastikule vastav – püksid, T-särk, paksemast materjalist dress, jope. Dress on paksust puuvilla-polüestri segust, tumesinine, rinnal oranž triip. Riietus on korralik, vangla sai riietuse kätte
- aastal. Riideid vahetatakse kord nädalas, saunapäeval. Kaebaja selgituste kohaselt on ta vangla poolt väljastatud jopest keeldunud, seega on ta ise pannud ennast olukorda, kus tal on võimalus hinnata vangla riietust ilmastikutingimustele mittevastavaks. Sellest aga ei tulene, et Tallinna Vangla rikuks kaebaja inimväärikust.
- Kohus leiab eeltoodut arvestades, et Tallinna Vangla vaidlustatud toiming on õiguspärane. Aili Maasik Kohtunik 4