2-04-1846/2

2-04-1846 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Merike Varusk Otsuse avalikult

1. oktoober 2006 kell 15:00, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-04-1846 Tsiviilasi xxx aktsiaseltsi hagi xxx vastu võlgnevuse nõudes Menetlusosalised ja nende Hageja xxx aktsiaselts (registrikood xxx; asukoht xxx); hageja seaduslik esindaja juhatuse liige Mati Tatar; hageja lepinguline esindaja Andrias Palmits (OÜ Collect; Jõe 3, Tallinn 10151); kostja xxx (isikukood xxx; elukoht xxx). esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
2. september 2006 Istungil osalenud isikud hageja seaduslik esindaja juhatuse liige Mati Tatar ja hageja lepinguline esindaja Andrias Palmits; kostja xxx. RESOLUTSIOON
3. Hagi rahuldada.
4. Mõista välja xxx xxx aktsiaseltsi kasuks võlgnevus 15 831 (viisteist tuhat kaheksasada kolmkümmend üks) krooni. Menetluskulude jaotus Mõista välja xxx xxx aktsiaseltsi kasuks kohtukulude katteks 1 400 (üks tuhat nelisada) krooni. Edasikaebamise kord 1 2-04-1846 Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. I Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt on hagejal aktsiaseltsil xxx (edaspidi xxxAS) tekkinud nõue kostja vastu tulenevalt asjaolust, et kostja tarbis hageja omandis oleva katlamaja ja katlamajaga ühenduses oleva keskküttesüsteemi vahendusel kostja omandis olevas korteris, xxx, soojusenergiat (kütteteenust). Hageja on omandanud 02.09.2002 esialgselt võlausaldajalt aktsiaseltsilt xxx(edaspidi AS xxx) Saue vallas Laagri alevikus aadressil xxx asuva ehitise olulise osa, milles paikneb katlamaja, samuti Saue vallas Laagri alevikus asuva maa all ja maa peal paikneva kaugkütte võrgu, ehk küttetorustiku. Hageja omandis oleva katlamaja kaudu tarbib soojusenergiat ka aadressil xxx asuv maja, milles elab kostja. Hageja leiab, et on omandanud esialgselt võlausaldajalt õigused ja kohustused kostja varustamiseks soojusenergiaga ettevõtte (käitise) müügilepinguga. Nimetatud lepingust tuleneb ka asjaolu, et esialgne võlausaldaja varustas soojusenergiaga kostjat. Esialgne võlausaldaja on kinnitanud, et kostja tasus talle tarbitud teenuse eest. Hageja on arvestanud soojusenergia müügist saadavat tasu esialgse võlausaldaja AS-i xxx poolt väljatöötatud metoodika alusel. AS xxx on esitanud kostjale perioodil august 2001.a kuni mai 2002.a igakuiselt arveid summas 662.65 krooni. Arvestades kostja eluruumi suurust, milleks on kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt 50,2 m2, leitakse soojusenergia ruutmeetri hind järgmiselt: kostjale esitatud arvete summa 664.64 krooni jagada kostja eluruumi suurusega 50,2 m2 = 13.20 krooni/m
5. Hageja on jätkanud kostjale soojusenergia eest arvete esitamist sama tariifi alusel. Käibemaksuseaduse (KMS) § 15 lg 2 kohaselt maksustatakse füüsilise isiku tarbeks müüdav soojusenergia käibemaksuga, mille määraks on 5%. Hageja esitatud tariif 13.20 krooni sisaldab käibemaksu 5%. Käibemaksuta tariif on (käibemaksuga hind 13.20 krooni jagada (1+(käibemaks 5% : 100)) 12.57 krooni. Hageja poolt kohtule esitatud arvetest tulenevalt ei ole topelt maksustamist toimunud, arveid on esitatud summas 662.64 krooni või vähem. Hageja nõuab kostjalt soojusenergia tasumist perioodi eest september 2002.a kuni oktoober 2004.a, mil kostja on teenust kasutanud. Kostja ei ole soojusenergia eest tasunud alates 2002.a septembrist, kokku summas 14 561.20 krooni eest. Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 94 nõuab hageja kostjalt viivist 7 % aastas, kokku 1 269.80 krooni. Kokku võlgneb kostja hagejale 15 831 krooni. II Kostja vastuväited Kostja on esitanud kirjaliku vastuväite. Kostja leiab, et kuna xxx AS ei olnud temaga lepingut sõlminud ja siis loomulikult ta ei maksnud. III Kohtuistung 2 2-04-1846 19.09.2006 toimunud kohtuistungil jäi hageja hagi juurde ja palus selle rahuldada. Hageja lepinguline esindaja leidis, et kuna kostja esitas kohtuistungil lepingu, mis on sõlmitud hageja õiguseelnejaga, siis tuleneb hageja nõue kostja vastu eelnimetatud lepingust. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja esitas kohtuistungil tema ja AS xxx vahel sõlmitud lepingu asja juurde. Kostja leidis, et kuna eelnimetatud lepingu kohaselt tuli kõik muudatused lepingus teha kirjalikult, mõlema poole poolt allakirjutatult, siis seetõttu kostja talle esitaud arvete alusel ei tasunudki. IV Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 76 sätestab, et Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 6 lg 1 kohaselt võivad tsiviilõigused ja – kohustused üle minna ühelt isikult teisele (õigusjärglus), kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud. TsÜS § 6 lg 2 kohaselt on õigusjärgluse aluseks tehing või seadus. Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja xxx AS omandas AS-lt xxxx õigused ja kohustused kostja varustamiseks soojusenergiaga 02.09.2002 ettevõtte (käitise) müügilepingu alusel (tl 41-51). Müügilepinguga omandas hageja õiguse ja kohustuse varustada soojusenergiaga ka xxx elamut (tl 42, 127), milles asub kostjale kuuluv korter (tl 4). Kuna elamul puudus soojusmõõtur, arvestati soojakulu elamule arvestuslikult. Pärast müügilepingu sõlmimises jätkas hageja AS xxx poolt teostatud soojuse arvestust mõõturiteta majades hinnaga 13.20 krooni ruutmeetri kohta. Toodud arvestuse aluseks oli 31.10.2000 Energiaturu Inspektsiooni poolt kooskõlastatud müügihind (tl 52). Hageja arvestas eelnimetatud suuruses tasu soojuse eest kuni 2004.a septembrini, mil majja paigutati soojamõõtur. Kostja ei tasunud alates 2002.a septembrist soojuse eest. Hageja andmetel puudus AS xxx ja kostja vahel sõlmitud korteri haldamise leping, kuid 19.09.2006 esitas kostja kirjaliku lepingu kohtule, millest tulenevalt hageja leiab, et AS xxx ja kostja vahel sõlmitud leping on vastavalt hageja ja AS xxx vahel sõlmitud müügilepingule üle võetud. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus soojuse eest summas 14 561.20 krooni ja viivis 1 269.80 krooni, kokku 15 831 krooni. Kostja vaidleb hagile vastu, väites, et kuna poolte vahel ei ole sõlmitud kirjalikku lepingut, siis ta soojuse eest maksma ei pea. Kostja leiab, et kuna AS-ga xxx sõlmitud lepingu kohaselt tuli kõik muudatused lepingus teha kirjalikult, mõlema poole poolt allakirjutatult, siis ei ole leping hageja suhtes kehtiv ja seetõttu kostja hageja poolt esitatud arveid ei tasunud. Vastavalt ettevõtte (käitise) müügilepingu (tl 41-51) punktile 1.1.
6. ja 1.1.
7. on hageja omandanud Saue vallas Laagri alevikus xxx asuva ehitise koos Saue vallas Laagri alevikus asuva maa all ja maa peal isoleeritud ning maa peal paikneva kaugkütte ja sooja varustuse võrku (torustik) koos raudbetoon künadega, ligikaudse pikkusega 7 kilomeetrit. Vastavalt lepingu punktile 2.1.
8. müüs, tootis ja jaotas müüja müüdava ettevõtte kaudu Saue vallas 3 2-04-1846 Laagri alevikus oma kaugkütte võrgupiirkonnas asuvatele tarbijatele soojusenergiat ja tarbevee võrgupiirkonnas asuvatele tarbijatele vett. Kohus leiab, et asjaolu, et hageja omandas õiguse varustada kostjat soojusenergiaga on tõendatud 02.09.2002 ettevõtte (käitise) müügilepinguga (tl 41-51). Asjaolu, et hageja varustas soojusenergiaga ka elamut, milles asub kostjale kuuluv korter, tõendab väljavõte Laagri aleviku kaugküttevõrgu plaanist (tl 120, 127). Kohus leiab, et kuna AS xxx on 02.09.2002 ettevõtte (käitise) müügilepingu alusel võõrandanud soojamajandusega tegeleva osa xxx AS-le, siis on xxx AS AS-i xxx singulaarne õigusjärglane. Seega läksid AS xxx tsiviilõigused ja -kohustused üle xxx AS-le. Hageja on hagi esitamisel olnud seisukohal, et poolte vahel puudub kirjalik leping. Ka kostja on vastuväitena hagile välja toonud asjaolu, et poolte vahel puudus kirjalik leping. 19.09.2006 toimunud kohtuistungil esitas kostja tõendina asja juurde tema ja AS xxx vahel sõlmitud korteri haldamise lepingu (tl 176-178), mille punkti 5.2.
9. kohaselt vahendas AS xx kostjale soojusenergia, s.h sooja vee teenust. Kohus leiab, et kuigi kostja esitatud leping on alla kirjutamata kostja poolt (tl 178), on tegemist lepinguga, mille olemasolu kostja ise tunnistab (tl 180), siis ei oma tähtsust asjaolu, et kostja valduses olnud lepingu eksemplar on allkirjastamata. Hageja esindaja leidis kohtuistungil (tl 181), et tulenevalt müügilepingu punktist 4.4.
10. on kostja ja AS xxx vahel sõlmitud leping üle läinud hagejale. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna vastavalt müügilepingu punktile 4.4.
11. (tl 44) on hagejale üle läinud kõik tarbijatega sõlmitud lepingud, siis tuleneb hageja õigus kostjale osutatud soojusenergia eest tasu nõuda AS xxx ja kostja vahel 28.09.1995 sõlmitud lepingust. Kostja 19.09.2006 toimunud kohtuistungil antud selgituste kohaselt sulges ta radiaatorid, keerates kraanid kinni (tl 180). Kostja väidetel ei tarbinud ta sooja vett, kuna lõikas saega sooja vee ühenduse ära (tl 180). Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et temale kuuluv korter oleks maja üldisest küttesüsteemist välja lülitatud. Kostja väide, et ta sulges radiaatorid, keerates kraanid kinni, on kostja paljasõnaline väide ja ei ole millegagi tõendatud. Samuti ei ole tõendatud kostja väide, et ta lõikas saega sooja vee ühenduse ära. Kostja korteriomand asub paljukorterilises elamus, kus kostjal tuleb arvestada ka teiste kaasomanike huvidega. Käesoleval juhul oleks kaasomanike õiguste rikkumine kostja poolt ilma vastava loata kütteja veesüsteemi rikkumine, selle omavolilise väljalülitamise näol. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et talle oleks antud luba sooja vee ühenduse lõpetamiseks. Hageja on arvestanud soojusenergia müügist saadavat tasu esialgse võlausaldaja AS-i xxx poolt väljatöötatud metoodika alusel. AS xxx on esitanud kostjale perioodil august 2001.a kuni mai 2002.a igakuiselt arveid summas 662.65 krooni. Arvestades kostja eluruumi suurust, milleks on kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt 50,2 m2, on hageja leidnud soojusenergia ruutmeetri hinna järgmiselt: kostjale esitatud arvete summa 664.64 krooni on jagatud kostja eluruumi suurusega 50,2 m2 = 13.20 krooni/m
12. Tulenevalt KMS § 15 lg 2 sisaldab hageja esitatud tariif 13.20 krooni käibemaksu 5%. Hageja esitatud soojusenergia hinna arvestusmetoodikale ei ole kostja vastu vaielnud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna kostja ei ole arvestusmetoodikale vastu vaielnud ning hageja on nimetatud arvestuse tegemisel lähtunud AS Koveki poolt kasutatud arvestusmetoodikast ja Energiaturu Inspektsiooni (tl 52) poolt kooskõlastatud soojusenergia müügihinnast, siis on hageja esitatud võlgnevuse arvestus põhjendatud ja kostjalt kuulub väljamõistmisele hageja poolt arvestatud võlgnevus summas 14 561.20 krooni. Hageja nõuab kostjalt soojusenergia tasumist perioodi eest september 2002.a kuni oktoober 2004.a, mil kostja on teenust kasutanud. Kostja ei ole soojusenergia eest tasunud alates 2002.a septembrist 14 561.20 krooni eest. Hageja palub tulenevalt VÕS § 94 välja mõista kostja 4 2-04-1846 võlgnevuselt viivist 7 % aastas, summas 1 269.80 krooni. Kohus leiab, et hageja taotlus viivise väljamõistmiseks on põhjendatud ja seaduspärane ning kuna kostja ei ole viivise arvestusele vastu vaielnud, tuleb kostjalt välja mõista viivis hageja poolt taotletud suuruses. Kostja on palunud hagejalt välja mõista kohtukuludena kostja õigusabikulud summas 1 400 krooni. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 toimub enne 01.01.2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuete kohaselt. Tulenevalt TsMS § 60 lg 1 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioon) mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulude võrdeliselt rahuldatud nõude suurusega. Kohus leiab, et kostja poolt tehtud tasutud riigilõiv summas 1 400 krooni on vajalik ja põhjendatud kohtukulu ning seetõttu tuleb nimetatud summa hageja kasuks välja mõista. Muud poolte nõuded ja vastuväited ning esitatud tõendid ei ole asjakohased. Merike Varusk Kohtunik 5