Lisaks seadusest tuleneva ühe lepingupoole õigusele nõuda teiselt lepingupoolelt lepingu täitmist, on pooled fikseerinud lepingu p-s 8, et arvete tasumisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda viivist. Sellest tulenevalt on hageja poolt sama lepingu alusel varem väljastatud arvete tasumisega viivitamise eest väljastatud viivisarved esitatud õigustatult. Arvestades, et ka viivise nõue tuleneb lepingust, on seega hagejal, sarnaselt põhikohustusele, seaduslik õigus nõuda ka viivise tasumise kohustuse täitmist. Oluline on siinjuures veel lisada, et
lg 1 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda viivist kuni kohustuse kohase täitmiseni. Sisuliselt tähendab see, et seadus sätestab hagejale võimaluse nõuda viivist ka seni tasumata arvete eest. Niisiis tuleneb eeltoodust, et kuivõrd kostja ei ole oma kohustust täitnud, tuleb võlgnetavad summad temalt kohtu kaudu välja mõista. Nagu ka eespool toodud, esitas kostja hagejale 09.12.2005 kahju hüvitamise nõude, milles ta väidab, et hageja on pooltevahelist lepingut rikkunud ning valmistanud ebakvaliteetset toodangu, mistõttu tuleb hagejal hüvitada kostjale 919 916,83 kr. Samas ei ole kostja sidunud oma nõuet enese poolt hagejale võlgnetava summaga, vaid on käsitlenud kahju hüvitamise nõuet eraldiseisva kohustusena, mis hageja arvates ei ole õige. Hageja on seisukohal, et kostja poolt arvete tasumisega viivitamise ning kahjunõude vaheline seos ei saa olla juhuslik. Arvestades, et hageja kasutas oma lepingust tulenevat õigust nõuda kostjat arvete tasumisega viivitatud aja eest viivist, on ilmselge, et sellest tulenevalt soovis kostja leida omapoolseid võimalusi raha maksmise kohustusest vabanemiseks. Seda tõendab ainuüksi asjaolu, et kahjunõue esitati ligi viis kuud peale konkreetsete kaubapartiide hageja laost väljaviimist, kusjuures arve tasumise tähtaegadest oli möödunud peaaegu sama pikk periood. Selle põhjal tuleb hageja arvates järeldada, et kostja poolt esitatud kahjunõue on otsitud. Äärmisel juhul saaks kahjunõuet vaadelda heausksena juhul, kui kostja oleks omapoolsed kohustused korrektselt täitnud ning seejärel peale väidetavate puuduste ilmnemist esitanuks ta kauba kvaliteedi puuduste tõttu tekkinud kahju hüvitamise nõude. Praeguses situatsioonis tekib aga hagejal paratamatult kahtlus, et kostja genereeris nõude üksnes seetõttu, et tal enesel oli hageja ees kohustus. Oluline on siinjuures veel lisada, et kostja ei ole esitanud hageja poolt väljastatud arvetele ühtegi pretensiooni. Hageja seisukohalt olnuks mõistlik esitada pretensioon mitte hiljem kui kuu möödumisel arve väljastamisest. Kuna aga kostja seda ei teinud, tuleb lugeda hageja poolt esitatud arved, sealhulgas viivsarved, kostja poolt aktsepteerituks ning kostjal on kohustus need tasuda. Seega asjaolu, t kostja esitas omapoolse kahjunõude, ei puutu otseselt käesolevasse vaidlusse. Kui kostja leiab, et hageja on oma tegevusega talle kahju tekitanud, on tal võimalus esitada oma nõue kohtu kaudu eraldi menetluses või vastuhagina käesolevale nõudele. Hoolimata asjaolust, kas hageja tegelikkuses vastutab kostja väidetava kahju eest või mitte, tuleb siiski hagejale võlgnetav summa kostjalt eespool toodud alustel välja mõista. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja T.S palub
§-de 108 lg 1; 113 lg 1 alusel kostjalt välja mõista põhivõla summas 408 330,95 kr, viivised summas 121 810,80 kr. Kostja vastuväited Kostja esindajad vandeadvokaat L.G ja K.K vaidlevad hagile vastu. Kohustus tekib lepingu nõuetekohase täitmisega. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda. Hageja rikkus kohustust, kuna toodang ei vastanud kvaliteedinõuetele. Üle anti ebakvaliteetne kaup. See on paljasõnaline hageja väide, et kaup riknes hiljem. Hageja kohustus oli kaup korralikult pakendada. Kostja teatas hagejale ebakvaliteetsest toodangust siis, kui kostja sai sellest teada ja saadi seda kontrollida. Kui kaup tagastati, asuti kohe kontrolle teostama. Selgus, et kaup oli ebakvaliteetne. Kostja teavitas hagejat ebakvaliteetsest toodangust mõistliku aja jooksul. Hageja ise tunnistas oma kirjas viga. K AS esitas vastuhagi, mille kohaselt 26.04.2006 sõlmisid hageja ja kostja Teenustöö lepingu nr P-102 (vt põhihagi lisa 1). Lepingu punkti 1 kohaselt kohustus Täitja vastu võtma Tellijalt piima ja töötlema vastu võetud piima teenustöö korras aglomereeritud piimapulbriks (edaspidi nimetatud ka kui “kaup” või lihtsalt “piimapulber”) ja võiks. Vastavalt Lepingu punktile 2 kohustus Tellija üle andma ja Täitja vastu võtma 70 tonni piima päevas. Lepingu punkti 6 kohaselt olid pooled kokku leppinud, et ühe tonni piimapulbri valmistamiseks Täitja poolt kulub 8,7 tonni Tellija poolt tarnitud normaliseeritud (rasvasisaldusega kuni 3,28 %) ja pastöriseeritud piima. Pooled sõlmisid Lepingu koos Lisaga nr 1, milles lepiti kokku omadused, millele Täitja poolt valmistatud piimapulber peab vastama, sh füüsilised omadused nagu välimus, konsistents, maitse ja lõhn. Vastavalt Lepingu Lisale nr 1 pidi piimapulber olema välimuselt valge, nõrga kreemika varjundiga, maitselt pidi piimapulber olema iseloomulik pastöriseeritud piimale, kergelt magus, meeldiv. Konsistentsilt pidi olema ühtlane peen pulber. 05.08.2005 tarnis hageja kostja laost 22 tonni piimpulbrit lõpptarbijale L GMBH (edaspidi nimetatud ka kui “L”) Saksamaal. 05.08.2005 tarniti lõpptarbijale piimapulbrit, mis pärines Täitja poolt toodetud partiidest nr 050192 ja 050194 (Lisa nr 1, lk 3). 22.09.2005 tarnis hageja taas 22 tonni piimapulbrit L-le, kusjuures piimapulber pärines Täitja tootmispartiidest nr 050206, 050208 ja 050210 (Lisa nr 2, lk 3). Hageja osundab, et kauba andis alati üle kostja volitatud esindaja peale seda, kui hageja oli kostjale teatanud (tavapäraselt elektronposti teel), mis auto (reg nr) kaubale järele tuleb. Kauba üleandmine toimus dokumentide paketi (toimikus hagiavalduse Lisa 2) allkirjastamisega kostja volitatud esindaja ja autojuhi poolt. Kuna piimapulber oli üleandmise hetkel alati pakendatud polüpropüleenkottidesse, siis
§-st 25 ja
mõistlikkuse põhimõttest tulenevalt ei olnud autojuhil võimalust ega ka kohustust kontrollida, kas kaup vastab Lepingus kokkulepitud maitseomadustele. Senisest praktikast johtuvalt eeldati, et üleandmisel vastas kaup lepingutingimustele. Hageja eeldas vastavalt TsÜS § 138 ja
Kostja pidi aga eeldama, et pakendid avatakse alles sihtkohas Saksamaal tunduva aja möödudes. Pooled ei seadnud tingimuseks plastikpakendite avamist enne ärasaatmist, mis oleks tänapäeva majanduses absurdne. 05.08.2005 tarnitud kaubast tagastas 07.11.2005 L otse kostjale 5, 025 tonni (toimikus hagiavalduse Lisa nr 12), kuna kohapeal ilmnes, et piimapulber oli rääsunud maitsega. Nimetatud asjaolu tõendab hageja põhihagi vastuse lisadega (vt toimikust Lisa 3 – partiide 050192 ja 050194 ühisdegusteerimise tulemused, kus ilmnes kauba mittevastavus lepingutingimustele ning Lisa 7 – kostjapoolne kauba mittevastavuse omaksvõtt kirjas L-le). Lisaks, osundatud kirjas L-le võttis kostja omaks, et puudused rääsunud maitse näol olid olemas veel mitmel teisel partiil. Kostja selgituste kohaselt oli partiil puuduste tekkimise põhjuseks suure pakkimisnõudluse tõttu pakendliini juhendi mittejärgimine ning selle tagajärjeks oli pakketemperatuuri ületamine – asjaolu, mis on selgelt tingitud Täitja hooletusest kauba pakendamisel. Kostja selgituste kohaselt kaubal, mis pakendatakse ületemperatuuril, tõuseb peroksiiditase, mis põhjustabki vanaksläinud ja rääsunud maitse. Ühisdegusteerimise protokolliga on tõendatud hageja väide, et kaubapartiidel 050192 ja 050194 puudusid Lepingu Lisas 1 kokkulepitud omadused ning kostja puuduste omaksvõtuga ning selgitustega kirjas L-le on tõendatud alljärgnevad asjaolud:
lg 2) ja hea usu põhimõtetega (
ÜS § 138). Kostja esitas pankrotihoiatuse vaid selleks, et sundida hagejat läbirääkimistele nõuete osas, mille oli hagejale esitanud ning tunnistab seda oma kirjas hageja esindajale (vt toimikust põhihagi lisa 17 p 1). Sellisel kujul ei saa kostja tegevust antud vaidluses kuidagi käsitleda heausksena ning koostööaltina hageja suhtes ning seega on kostja tegevus vastuolus tsiviilõiguse üldpõhimõtetega. Kostja on hagejale tekitanud kahju 915 916, 35 krooni ulatuses, mille hüvitamist on tsiviilkohtumenetluse korras hagejal õigus nõuda. Kostja põhjustas kahju Lepingu rikkumisega, st tootis hageja poolt tarnitud toorainest piimapulbrit, mis ei olnud turustatav s.o. hageja jaoks ei ole lepingu eesmärk saavutatud. Piimapulbri puuduste tekkepõhjuseks hindab kostja ise oma hooletust kauba pakendamisel, mis tähendab, et kostja ei saa kuidagi tugineda hageja kaassüüle kahju tekkimisel. Samuti on hageja osundanud, et kahju tekkimine ning kostja poolne lepingutingimustele mittevastava piimapulbri tootmine on omavahel kausaliteedi läbi seotud. Hageja teavitas kostjat piimapulbri mittevastavusest ca 1 kuu jooksul, so aja jooksul, mida mõlemad vaidluspooled peavad mõistlikuks. Seejuures on antud vaidluse käigus kostja käitunud hageja suhtes pahauskselt, ähvardades hagejat väljamõeldistega pankrotimenetluse algatamisest ning esitades tingimusi kauba mittevastavusest teatamiseks, mis on otseselt vastuolus kehtiva õiguse ja mõistlikkuse põhimõttega. Oma seisukohti kinnitame alljärgnevate õiguslike põhjendustega. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist (
), välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta (vastaspool ei ole
vääramatu jõu elementidele tuginenud) või kui kahju ei kuulu muul põhjusel seadusest tulenevalt hüvitamisele. Hüvitatava kahju liigiks on ka saamata jäänud tulu
lg 2, mis tähendab kasu, mida kannatanu oleks saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (
Hageja leiab, et kostja vastutust piiravaid või seadusest tulenevalt kahju hüvitamist välistavaid asjaolusid ei esine. Kostja pidi hagejale üle andma produkti omal riisikol. Kostja pidi kohustuse rikkumisel käesolevat tagajärge sh. tooraine rikkumist, transpordikulu ja saamatajäänud tulu ette nägema. Kostja on rikkunud oma lepingulist kohustust hageja ees, mis seisnes kvaliteetse piimapulbri valmistamises – toote valmistamine hageja poolt tarnitud materjalist, mida hageja saaks vastuvõtmisel turustada. Pooled olid kokku leppinud, et kostja töötleb hageja poolt tarnitud piima ümber meeldiva (tavapäraste omadustega), pastöriseeritud piimaga sarnase maitsega pulbriks, mida seejärel oleks hagejal võimalik turustada. Selle resultaadi pidi kostja saavutama omal riisikol. Vastavalt
§-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmatajätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt
Kooskõlas
Vastavalt
peab kvaliteet vastama lepingule, kvaliteedikokkuleppe puudumisel aga tavaliselt esitatavatele nõuetele. Rääsunud maitset ei olnud pooled lepingutingimuseks seadnud. Mittekvaliteetse piimapulbri valmistamine tähendab lepingu mittetäitmist. Kostja oli teadlik, et piimapulber valmistati selle müügiks Saksamaale. Hageja ei vajanud sellist piimapulbrit, mis ei ole turustatav.
lg 1 p 3 kohaselt on võlausaldajal sellisel juhul õiguskaitsevahendina võimalik nõuda lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamist. Hageja on oma vastuses põhihagile näidanud, et tegemist oli töövõtulepinguga
lg 1 tähenduses, samuti on hageja näidanud, et töövõtu korral lasub kohase täitmise tõendamiskoormus töövõtjal ehk antud juhul Täitjal (vt toimikust põhihagi vastuse punktidest 1.
Vastavalt
§-le 638 on tellija kohustatud töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Riigikohtu tsiviilkolleegium asus
4 vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest ka siis, kui mittevastavus ilmneb hiljem. Riigikohus osundas, et tuleb eristada tavapärasel ülevaatusel avastatavatel puudustel ja varjatud puudustel. Viimaste puhul tuleb lähtuda mõistlikust ajast ja teavitamisega viivitamise vabandatavusest (3-2-1-131-05; p. 13,16,17). Antud juhul anti piimapulbri alal mitteprofessionaalist vedajale üle pakendatud kaupa. Vastavalt TsÜS § 138 ja
Puudused ilmnesid alles Saksamaal ja kostja teavitas neist hagejat nõuetekohaselt ja mõistliku aja jooksul (nii hageja kui kostja poolt aktsepteeritav ca 1 kalendrikuu). Hageja teadis, et kaup saadetakse vahetult tootja poolt Saksamaale, kus teda turustatakse, mis oligi kostja eesmärk. Seepärast pidi kostja eeldama, et lahtipakendamine toimub alles Saksamaal, kus saavad ilmneda ka puudused. Hageja võtab eeltoodu kokku sellega, et Riigikohus on korduvalt rõhutanud tellija vastuvõtukohustust töövõtulepingu täitmisel. Kostja väited, et hageja oleks pidanud varem teatama töö mittevastavusest lepingutingimustele, on asjakohtud, kuna koha peal ei olnud hagejal võimalik veenduda selles, et piimapulber oli rääsunud või kartongitaolise maitsega, seega turustamiseks kõlbmatu. Seega, hageja oli vastavalt kehtivale õigusele kohustatud kauba vastu võtma, välja arvatud juhul, kui tavapärasel vaatlusel oleks ilmnenud, et kaup on täiesti kasutuskõlbmatu. Seda ei olnud võimalik tuvastada ning seega on õiguspärane, et hageja teavitas kostjat kauba mittevastavusest ca 1 kuu peale puuduste tõsikindlat tuvastamist. Arvestades antud konkreetset lepingusuhet ja kauba transportimist kinnises pakendis Saksamaale oli teavitus piisav. Vastavalt
lg-le 1 töövõtja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb pärast seda.
lg 1 kohaselt peab tellija töövõtjat asja mittevastavusest mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-5006 rõhutanud, et
lg 3 puhul tuleb eristada tavapärasel ülevaatamisel avastatavaid puudusi nn varjatud puudustest, s.o lepingutingimustele mittevastavusest, mida ostja ei võinuks avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates. Ka majandustegevuses tegutsev ostja ei pea eeldama, et talle tarnitakse lepingutingimustele mittevastav asi, ning üldjuhul rakendama erakorralisi meetmeid asja lepingutingimustele mittevastavuse tuvastamiseks, mh palkama selleks nt asjatundja. Piimapulbri puhul, mis on pakendatud sisekottidega polüpropüleenkottidesse, ei saa Tellija asja vastuvõtmisel mõistlikult muul moel asja lepingutingimustele vastavuses veenduda, kui kvaliteedisertifikaadile kantud andmetele tuginedes – rääsunud maitse on varjatud puudus. Hageja toonitab veelkord, et analoogia korras on müügilepingu osas rõhutatu kohaldatav ka töövõtulepingu puhul ning seega ei saanud ega pidanudki hageja avastama piimapulbri rääsunud maitset asja vastuvõtmisel, vaid sellest puudusest sai hageja teada alles siis (ning pidigi saama), kui lepingutingimustele mittevastav piimapulber oli tagasi saadetud ning hagejal oli mõistlik võimalus sellega tutvuda. Veelgi ebamõistlikum on kostja väited, mille kohaselt mõistlik aeg, mille jooksul puudusest Täitjat tulnuks teavitada, hakkab kulgema arve esitamise päevast. Selline argument ei tugine ühelegi hagejale teadaolevale õiguslikule alusele ning on eeltoodu valguses meelevaldne. Antud asjas on ilmne ka põhjuslik seos kostja tegevuse ja tekkinud kahju vahel. Riigikohtu tsiviilkolleegium märkis lahendis nr 3-2-1-149-05 p. 13, et põhjuslik seos ei pea
lg 4 järgi olema alati vahetu, st tekkinud kahju ei pea igal juhul olema kohustuse rikkumise vahetu tagajärg. Põhjuslik seos on olemas juhul, kui ilma kostjale etteheidetava teota ei oleks kahju tekkinud (conditio sine qua non reegel). Ilmne on asjaolu, et kui kostja oleks piima ümber töödelnud pulbriks nii, et valmistatud piimapulber vastab kõikidele Lepingus kokku lepitud tingimustele, siis oleks hageja saanud seda edukalt ka Saksamaale turustada ning ei oleks pidanud hüvitama L-le transpordikulusid ning tagastama viimase poolt tasutud kauba hinda. Konkreetsemalt märgib hageja, et kui kostja ei oleks suure pakkimiskoormuse tõttu pakkimisliini juhendit eiranud, ei oleks esile kerkinud asjaolusid, mis põhjustasid hagejale kahju tekkimise (vt punkt 1.6. – kostja võtab omaks asjaolu, et rangete pakkimisliini tööshoidmise tingimuste mittejärgimine oligi rääsunud maitse põhjuseks). Samuti, kuna kostja oli teadlik asjaolust, et piimapulber peab vastama rangetele kvaliteedistandarditele seetõttu, et hageja soovis seda tarnida ostjale Saksamaal, pidi kostja ka sellise kahju tekkimist ette nägema, kuna hea usu (TsÜS § 138,
) ja mõistlikkuse põhimõttest (
) tulenevalt pidi kostjale olema selge, et ebakvaliteetse kauba peab hageja L-lt tagasi võtma ning sellega seonduvad kulud ja tasutud hinna hüvitama. Otsese varalise kahjuna
lg 3 tähenduses on kostjale tasutud piimapulbri ümbertöötlemise hind, rikutud piima väärtus ning L-le hüvitatud transpordikulud. Saamata jäänud tulu
lg 4 tähenduses on kasu (st hinnavahe), mida hageja võis omalt poolt tehtud ettevalmistusi ja senist praktikat arvestades eeldada (vt veel eeltoodut punktis 1.12.) Samuti, eeltoodust johtuvalt on hageja tõendanud, et kahju tekkimise ja kostja mittekohase täitmise vahel on põhjuslik seos. Hageja osundab, et kahju hüvitamine on kooskõlas kahju hüvitamise eesmärgiga üldisemalt.
lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk asetada isik olukorda, mis on võimalik olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu (kostja poolne kohustuse rikkumine, vt eeltoodut) ei oleks esinenud (3-2-1-137-05). Kostja vastutuse eeldus on kohane mittetäitmine. Kostja ei ole tuginenud
Seejuures märgib hageja, et kahju hüvitise suurust ei saa vastavalt kehtivale õigusele mingil juhul piirata või kahju hüvitamist välistada, kuna kostja põhjustas kahju tekkimise raske hooletuse tõttu. Samuti ei ole selles valguses ka iseäranis oluline kohustuse rikkumise tagajärgede ettenägemine (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-90-02 p 7), kuid eeltoodu põhjal on ilmne ka kahju tekkimine kui kohustuse rikkumise võimalik tagajärg. Eelnimetatud lahendis Riigikohus toonitas, et lepingulist kohustust rikkunud pool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või see tekkis raske hooletuse tagajärjel. Sellest tulenevalt ei ole raske hooletuse tõttu põhjustatud kahju hüvitamise välistamine või piiramine võimalik – kahjuhüvitise nõude rahuldamiseks piisab sellest, et kostja tekitas kahju raske hooletuse tagajärjel. Vastavalt § 104 lg-le 4 on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Tsiviilasjas nr 3-2-1-144-05 p 13 Riigikohus toonitas, et rasket hooletust võib sisustada sarnaselt raske ettevaatamatusega ning nõustus seejuures ringkonnakohtuga kolleegiumiga, kes leidis, et: “Vastuses hagile märkis kostja, et hageja autojuht ei rakendanud mahalaadimisel vajalikke ohutusabinõusid ega taganud auto kinnitusrihmadest vabastamisel tõkiskingade olemasolu, käsipiduri kohast rakendamist ja rataste fikseeritud nurga all rooli lukustamist. Nimetatud ohutusabinõude kutsetegevuses autode mahalaadimisel rakendamata jätmine on käsitatav raske ettevaatamatusena üldtingimuste § 3 p 4 mõttes.” (3-2-1-144-05 p 5, lõik 3). Hageja leiab, et eeltoodud käsitlus on kohaldatav ka käesolevas asjas, sest pakkimisliini juhendi range järgimine on vajalik kvaliteetse lõpptulemuse saavutamiseks ning selle järgimatajätmine tähendab käibes vajaliku hoole olulisel määral ignoreerimist. Hageja seisukohta kinnitab veel asjaolu, et nõutava hoolsuse järgimata jätmine oli kostja poolt tegevusetuse osas tahtlik. Kostja võtab selle ise omaks, väites, et pakkimisnõudlus oli nõutava hoolsuse järgimiseks liiga suur, mistõttu tehti nõudluse rahuldamiseks mööndusi kvaliteedikontrolli osas. Hageja jaoks on arusaamatu kostja väide, mille kohaselt vale pakketemperatuur avastati hiljem. Kostja pidi juba pakkimise ajal olema täiesti teadlik asjaolust, et pakkimisliini kasutatakse kvaliteedikontrolli kriteeriume eirates ning seega seati teadlikult ohtu hageja poolt tellitud kauba kvaliteet. Toiduainete valmistamiseks või pakendamiseks ettenähtud seadmete kasutusjuhendi mittejärgimine kujutab endast rasket hooletust ka seetõttu, et sellega seatakse lisaks Tellija varale ohtu nende isikute tervis, kes lõppastmes seda toiduainet tarbivad. Isik, kes tegeleb toiduainete tootmisega oma majandus- ja kutsetegevuses, peaks kandma erilist hoolt selle eest, et toiduained oleks pakitud ja valmistatud kvaliteetselt ning ei kujutaks endast ohtu inimeste tervisele. Hageja toonitab veelkord, et piimapulbrit toodab Täitja omal riisikol (vt vastuhagi punkt 2.5.) Eeltoodut kokku võttes on hageja seisukohal, et tekkinud kahju tuleb 915 916, 83 krooni ulatuses hüvitada. Hageja on kahju tekkimist tõendanud ka kreeditarvetega Lle. Hageja on tõendanud, milles täpselt kahju seisneb. Hageja on osundanud, täpselt millise kostjapoolse kohustuse rikkumisest tulenevalt kahju tekkis ning täpselt millisel viisil kostja oma kohustust rikkus. Hageja on mõistliku aja jooksul kostjat teavitanud. Kahju tekkimise ning kostja tegevuse vahel on tõendatud põhjuslik seos, seejuures tugineme ka asjaolule, et kauba riknemine, st mittevastavus, oli tingitud kostja raskest hooletusest. Samuti ei esine
Kehtib kahju täieliku hüvitamise printsiip. Hüvitamisele kuuluvad isegi tulevikus tehtavad kulutused (RT III, ‘02, 20, 238). Riigikohus lähtub mõistliku tõenäolisuse printsiibist (3-2-1-56-02; ’00, 8, 85). Vastavalt
7, kahju fakti tuvastamise korral võib kohus määrata mõistliku kahju suuruse. Seega, isegi, kui kohus loeb kahju selles ulatuses ebapiisavalt tõendatuks, on kohtul võimalik välja mõista mõistlik hüvitis. K AS palub välja mõista OÜ-lt E AS K kasuks 915 916, 83 krooni. 23.11.2006 AS K täpsustas vastuhagi ning esindaja vandeadvokaat L.G leiab, et hagejal jäi kostja poolt ebakvaliteetse piimapulbri tootmise tagajärjel saamata 600 176,84 kr, millele lisandub Lle hüvitatud transpordikulu 49 519,59 kr. Samuti palub jätta kostja kohtukulud enda kanda ning menetluskulude jaotamisel kohustada kostjat hüvitama hagejale kõik menetluskulud. OÜ E’i esindajad T.S ja M.P-V paluvad jätta vastuhagi rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et pulber oli kostja toodang. Katseprotokollid ei ole objektiivsed. Nende põhjal ei saa järeldada, et toodang ei olnud kvaliteetne. Kaup oleks pidanud olema puudustega üleandmise hetkel. Kaup anti üle tellija valdusesse. See, mis kaubaga edasi juhtus, selle eest ei saa kostja vastutada. Hoiustamisel ja transportimisel on rikutud teatud nõudeid. Kostja ei saa vastutada, et kaup hiljem rääsub. Hageja teatas ebakvaliteetsest toodangust liiga hilja. Hageja sai teada probleemsest kaubast 20.09.2005. Kostjale esitas nõude alles detsembris. Pole järgitud mõistlikku tähtaega. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, teine isik aga maksma selle eest tasu. Teenustöö lepinguga P-102 26.04.2005 ja valmistoodete kirjeldustega loeb kohus tuvastatuks, et hageja kohustus valmistama kostjale võid ja piimapulbrit. Valmistoodang peab vastama näitajatele, mis on toodud Lisas nr 1 ja Lisas nr 2. Lepingu p 8 kohaselt täitja esitas tellijale arve ja aruande iga järgmise nädala esmaspäeval eelmise nädala tootmise kohta. Maksetähtaeg oli 14 päeva arvestatult arve väljasaatmise kuupäevast. Täitjale üleantava piima kvaliteet peab vastama põllumajandusministri 21.10.1999 määrusega nr 28 kehtestatud Piima ja piimapõhiste toodete hügieeninõuete eeskirja nõuetele. Valmistoodang peab vastama näitajatele, mis on toodud Lisas nr 1 ja Lisas nr 2, s.h olema lõhna poolest iseloomulik pastöriseeritud piimale, maitselt kergelt magus ja meeldiv. Samuti pidi piimapulbri pakend omama kokkulepitud kvaliteeti, mistõttu piimapulber pidi olema pakendatud toote säilimist tagaval viisil polüetüleenkilega vooderdatud neljakordsesse paberkotti. Lepingu p 9 järgi hageja ladustas ja hoidis valmistoodangut kuni kostja poolt äraviimiseni. Kostja kohustus valmistoodangu hageja laost ära viima hiljemalt 3 päeva peale teenustöö eest esitatud arve maksetähtaja saabumist. Kohtuistungil leidis tõendamist varasemate poolte vahel sõlmitud teenustöö lepingutega nr P-94 24.12.2004, nr P-101 02.03.2005, R L e-postiga 18.10.2005, 19.08.2005, 26.08.2005,16.09.2005, 22.09.2005, et poolte vahel oli kokku lepitud kauba hageja laost väljaviimine selliselt, et kostja teavitas e-posti teel hagejat, mis auto kaubale järgi tuleb. Kauba üleandmise kohta vormistati saatelehed, millele nii hageja esindaja kui kostja poolt saadetud autojuht alla kirjutasid. Tehtud tööde kohta esitas hageja kostjale arve igal järgmise nädala esmaspäeval, millel kajastus eelmise nädala töö. Seega oli poolte vahel kujunenud tava, mille kohaselt väljastas hageja arved alates kauba valmimisest ning kostja tasus need sõltumatult kauba väljastamise faktist. Arvete tasumine ei sõltunud kauba üleandmisest. Seega kohaldub
Arvega nr 501045 25.
lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval ning
lg 7 sätestab, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Pooled olid lepingus kokku leppinud, et arve tuleb tasuda 14 päeva jooksul. Arvete tasumise ajaks ei olnud veel midagi teada ebakvaliteetse toodangu tagastamisest. Seega oli kostja kohustatud arved tasuma lepingus ettenähtud tähtajal.
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ning § 103 lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
kohaselt on raha maksmise kohustuse rikkumisel vabandatavus välistatud, s.o raha maksmise ees vastutab võlgnik alati ja võlausaldaja võib täitmist alati nõuda.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kostja jättis arved ettenähtud tähtajal tasumata, siis rikkus ta oma lepingulist kohustust.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Teenustöö lepinguga P-102 26.04.2005 loeb kohus tuvastatuks, et arve mittetähtaegsel tasumisel on täitjal õigus nõuda viivist 0,05% päevas iga viivitatud päeva eest. Arve nr 501045 25.07.2005 kohaselt tuli kostjal tasuda 78 119,75 kr 08.08.2005, viivitatud päevade arv 472, 39,06x472=18 436,32 kr. Arve nr 501135 31.07.2005 tuli kostjal tasuda 279 102,45 kr 14.08.2005, viivitatud päevade arv 466, 139,55x466=65 030,30 kr. Arve nr 501136 01.08.2005 kohaselt tuli kostjal tasuda 51 108,75 kr 15.08.2005, viivitatud päevade arv 465, 25,55x465=11 880,75 kr. Kokku 95 347,37 kr. Arvete nrte 501065, 501222, 501328, 501367, 501387, 601188 alusel viivised väljamõistmisele ei kuulu, kuna hageja ei ole esitanud esitatud arvete aluseks olnud arveid, viivise arvestus on puudulik ja seega kontrollimatu Kohus leiab, et vastuhagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Saatelehega nr 2024 05.08.2005, ekspordi dokumentidega loeb kohus tuvastatuks, et hageja laost tarniti 05.08.2005 Saksamaale Lle 22 tonni hageja poolt toodetud piimapulbrit, partiide nr-d 050192 ja
lg 1 sätestab, et töö peab vastama lepingutingimustele ning § 641 lg 2 p 1 sätestab, et töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi.
lg 1 sätestab, et töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda.
lg 1 p 1 sätestab, et tellija võib lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, sõltumata sellest, et ta tööd üle ei vaadanud ja selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud töövõtja tahtluse või raske hooletuse tõttu. Kohus leiab, et kuna piimapulber oli üleandmise hetkel alati pakendatud polüpropüleenkottidesse, siis hagejal ei olnud võimalik kaupa üle vaadata enne selle tagastamist L poolt. Mõistlikkuse põhimõttest tulenevalt ei olnud autojuhil võimalust kontrollida, kas kaup vastab lepingus kokkulepitud tingimustele. Kostja teadis, et pakendid avatakse alles Saksamaal. Pooled ei olnud kokku leppinud, et plastikpakendid avatakse enne ärasaatmist, mis ei oleks olnud mõistlik ega otstarbekas. Antud juhul kauba ülevaatamise kohustus lükkus seoses kauba Saksamaale vedamisega üle kauba lõppsaajale ehk Lle, mistõttu kauba varjatud puudusi sai
L teavitas kauba mittevastavusest teada saades hagejat mõistliku aja jooksul kauba lepingutingimustele mittevastavusest. Kohus nõustub kostjaga, et mõistlik tähtaeg toodangu mittevastavusest teatamiseks on üks kuu ning hageja ei ole teavitanud kostjat toodangu mittevastavusest mõistliku tähtaja jooksul. Kohus leiab, et seoses mittekvaliteetse toodangu valmistamisega tekitas kostja hagejale kahju raske hooletuse tõttu. Pakkimisliini juhendi range järgimine on vajalik kvaliteetse lõpptulemuse saavutamiseks ning selle järgimatajätmine tähendab käibes vajaliku hoole olulisel määral ignoreerimist. Ohtu seati nii tellija vara kui ka toiduainete tarbijad. Seetõttu võib hageja tugineda lepingutingimustele mittevastavusele, sõltumata sellest, et ta tööd kauba vastuvõtmisel üle ei vaadanud ja selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud.
sätestab, et tellija võib nõuda töövõtjalt ka sellise kahju hüvitamist, mis tekkis tööna tehtud asja otstarbele mittevastava kasutamise tõttu, kui kahju tulenes tellija ebapiisavast teavitamisest töövõtja poolt, samuti kahju hüvitamist, mis tekkis asjale selle lepingutingimustele mittevastavuse tõttu. Lepingurikkumise puhul tuleb lähtuda eelkõige kahju positiivsest arvutamisest, s.o lepingurikkumisega tekitatud kahju hüvitamise eesmärgiks on kahjustatud lepingupoole asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui lepingut poleks rikutud. Poolte vahel sõlmitud lepingu sõlmimisel oli kauba edasimüük arvestatav asjaolu. Seega oleks hageja saanud kostja poolt kvaliteetse kauba valmistamisel Llt 5025 kg piimapulbri eest 180 042,43 kr ja 19325 kg piimapulbri eest 686 354,81 kr. Hageja hüvitas Lle veokulud 5025 kg piimapulbri tagastamisel 18 227,59 kr ja 19325 kg tagastamisel 31 292.- kr. Nimetatud tekitatud kahjude suurust tõendavad eelpoolanalüüsitud pretensioonid, kreeditarved, saatelehed, ekspordi dokumendid, katseprotokollid. Seega kokku tekitatud kahju 915 916,83 kr – Ele tasutud piimapulbri ümbertöötlemise hind, rikutud piima väärtus ja Lle hüvitatud transpordikulud. Tagastatud kaup ei vastanud lepingus kokkulepitud omadustele. Kui piimapulber oleks olnud kvaliteetne, ei oleks tellijal kahju tekkinud. Piimapulbri rääsunud maitse on varjatud puudus, mida ei olnud pakendatud kauba üleandmisel tavapärasel hoolsal vaatlusel võimalik kindlaks teha. Mittekvaliteetse pulbri valmistamine tähendab lepingu mittetäitmist. Seega leidis kohtuistungil tõendamist põhjuslik seos kostja tegevuse ja hagejale tekkinud kahju vahel, s.o kui kostja oleks piima ümber töödelnud pulbriks nii, et valmistatud piimapulber vastab kõikidele lepingus kokku lepitud tingimustele, siis oleks hageja saanud seda Saksamaale turustada ning ei oleks pidanud hüvitama Lle transpordikulusid ning tagastama viimase poolt tasutud kauba hinda. Kostja põhjustas kahju tekkimise raske hooletuse tõttu. Kostja vastutust välistavad asjaolud puuduvad. Kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et hageja poolt Llt tagasi võetud kogu kaup oli kvaliteetne. Kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel. Arvega nr 06/027010 loeb kohus tuvastatuks, et tagastatud 19 325 kg piimapulbrist müüs hageja OÜ Agrovarustusele 14.08.2006 13750 kg summas 171 875.- kr. Arvetega 06/025464 ja 06/025687 loeb kohus tuvastatuks, et tagastatud 5025 kg piimapulbrit müüs hageja F GmbH Mle hinnaga 94 354,40 kr. Seega kuulub 866 397,24 kroonist mahaarvamisele 266 229,40 kr, kahju suurus 649 687,43 kr. Tekitatud kahjust ei ole maha arvatud realiseerimata inimtoiduks mittekõlbuliku piimapulbri väärtus, samuti kvaliteetse piimapulbri väärtus, sest katseprotokollid tõendasid, et mitte kogu kaup ei olnud mittekvaliteetne. Seega kahju täpset suurust ei ole võimalik kindlaks teha ning kohus leiab, et õiglane hüvitis on 400 000.- kr. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.