Obsah (5)

§ 45§ 54§ 1§ 4§ 6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 11. aprill 2007 Tallinn Haldusasja number 3-06-214 Haldusasi S. V. (endine A.) kaebus Konku

) § 54 ja täiskasvanute koolituse seaduse (TäKS) § 13 lg 5 alusel tööalase koolituse võimaldamiseks EL õiguse edasijõudnute programmis Euroopa Kolledžis Brüsselis 2006 kevadsemestril Konkurentsiameti vahendite arvelt. Kaebaja palus võimaldada talle õppepuhkust kolme kuu ulatuses järgmistel ajaperioodidel: 6.02.12.02.2006; 20.02.2006; 23.02.2006; 27.02.-20.05.2006 ametipalga säilitamisega (tl 6).

1. Konkurentsiameti peadirektori Peeter Tammistu 21.12.2005 resolutsioonilehel on märgitud, et lähtudes S.Prii poolt koostatud analüüsist, ei pea sobivaks S.A.i avalduses toodud ajal ja tingimustel õppepuhkuse andmist (tl 47). 1 KAEBAJA SEISUKOHT
2. Kaebuse esitaja taotleb Konkurentsiameti toimingu, mis seisnes kaebaja

§-is 54 ettenähtud õppepuhkusele mitte lubamises, õigusvastaseks tunnistamist ja Konkurentsiameti direktorile ettekirjutuse tegemist kohustada kaebajat lubama viivitamata kolmekuulisele õppepuhkusele tema 08.12.2005 avalduse alusel. 4. Kaebuse esitaja leiab, et toimingu sooritamisest keeldumisega on kaebaja suhtes rikutud haridusseaduse §-s 2 lg 3 sätestatud igaühe õigust pidevõppeks ning riigiametnike suhtes seda õigust konkretiseerivat

§-ga 54 antud õigust õppepuhkusele, arvestades lisaks veel seda, et

§ 45

lg 1 kohaselt on kaebajal ametnikuna õigus avaliku teenistuse seaduses sätestatud puhkusele. 5.

§ 54

järgi antakse riigiametnikule üks kord viie aasta jooksul kuni kolmeks kuuks õppepuhkust tööalaseks enesetäiendamiseks ametipalga säilitamisega täiskasvanute koolituse seaduses kehtestatud korras. Konstateeriv sõnastus ei anna võimalust valida käitumisvarianti, seega kaalutlusõigust kohaldada. Normi tuleb rakendada alati, kui esinevad õigusnormi hüpoteesis kirjeldatud elulised asjaolud, valides dispositsioonis märgitud võimaliku, vajaliku või keelatud käitumise liigi - kas siis ühe neist (juhul kui on tegemist alternatiivse dispositsiooniga) või siis mõlemad/kõik neist samaaegselt (juhul kui on tegemist keerulise dispositsiooniga). 6.

§ 54hüpoteesi kohaselt peab tegu olema avalikus teenistuses oleva riigiametnikuga.

Kas sel ametnikul tekib

§ 54

dispositsioonis kirjeldatud käitumise võimalus avalikus teenistuses oleku esimesel aastal või pärast viieaastast töötamist, seadusandja ei täpsusta. Järelikult tuleb asuda seisukohale, et üksnes sel juhul, kui riigiametnikul on avaliku teenistuse staaži vähem kui viis aastat, on

§-st 54 tuleneva õppepuhkuse võimaldamise aeg läbirääkimiste objektiks tööandjaga. Kui riigiametnik on olnud avalikus teenistuses üle viie aasta, siis tuleb lähtuda konstateerivast sõnastusest, millele viitab sõna „antakse“

§ 54

dispositsioonis ning tööandjal ei ole võimalik keelduda dispositsioonis kirjeldatud vajalikust käitumisest, s.o õppepuhkuse andmisest tööalaseks enesetäiendamiseks ametipalga säilitamisega täiskasvanute koolituse seaduses kehtestatud korras. Kui seadusandja oleks tahtnud anda ruumi kaalutlusõigusele, siis oleks ta kasutanud sõnaühendit „võib anda ... õppepuhkust ...“. Et aga seadusandja seda ei teinud, selles väljendub tema tahe kaalutlusõiguse kohaldamise võimatusest juhul, kui riigiametnik on olnud avalikus teenistuses üle viie aasta. Sel juhul tuleb käituda dispositsioonis antud viisil, juhul kui esinevad

§ 54hüpoteesis kirjeldatud elulised asjaolud.

7. Arvestades seda, et kaebajal on avaliku teenistuse staaži Konkurentsiametis üle kuue aasta, kokku aga veel rohkemgi, ning et kaebaja esitas 08.12.2005 avalduse õppepuhkuse saamiseks tööalaseks enesetäiendamiseks Brüsselis asuva Euroopa Kolledži programmis 2006 kevadsessioonil ((Brussel’s based College of Europe, the Spring-2006 edition of its Brussels based Advanced Community Law Training (ACLT) Programme)), oleks Konkurentsiameti peadirektor pidanud käituma

§-s 54 märgitud viisil, vormistades õppepuhkuse kaebaja avalduses märgitud ajal või andes korralduse see vormistada mõnele Konkurentsiameti ametnikule, kirjutades ise alla puhkusele lubamise käskkirjale. Tulenevalt muuhulgas Konkurentsiameti põhimäärusest oleks see kõik olnud peadirektori pädevus. Kuna peadirektor seda ei teinud, jättis ta sooritamata toimingu, milleks ta oli kohustatud. Peadirektori põhjendused selleks pole arvestatavad ning neist aimub materiaalõiguse ebaõige tõlgendamine, sellest ka

§-i 54 kohaldamata jätmine olukorras, kus selle sätte kohaselt tulnuks toimida. 2 8. Kaebaja leiab, et esinesid elulised asjaolud, mille esinemise tõttu oleks tulnud kohaldada

§-i 54 ning õppepuhkust anda. Esiteks, kaebaja tööalase enesetäiendamise vajaduse olemasolu seoses õigusnõuniku tööülesannete täitmisega. Kõnelusest peadirektoriga 2005.aasta sügisel selgus, et seoses Konkurentsiameti uute töösuundadega on vajalik kokkuvõtete tegemine konkurentsialaste mõistete ja Euroopa Liidu (EL) konkurentsiõiguse tõlgenduste kohta ning selles valdkonnas osakondade ametnike nõustamine. Ainet selliste kokkuvõtete tegemiseks on võimalik saada erinevatest allikatest – EL Komisjoni ja EL Kohtu (ECJ) otsustest, aga ka väliskoolitustel ja konverentsidel käinud isikutelt, nende kaasatoodud materjalidest ning teoreetilistest käsitlustest, kus leidub sageli viiteid konkreetsetele pretsedentidele. Selleks et korraldada peadirektori poolt vajalikuks peetud kokkuvõtete tegemist konkurentsialaste mõistete ja Euroopa Liidu konkurentsiõiguse tõlgendamise vallas, palus kaebaja peadirektorile esitatud avalduses informatsiooni sellest, kes Konkurentsiameti ametnikest ja millistest (sh millisel teemal) väliskoolitustest on osa võtnud. Et aga peadirektor ei pidanud sellist moodust teabe hankimiseks vajalikuks, kuid õigusnõuniku tööülesanded selles vallas tahtsid täitmist, jäi üle hakata ise kiiresti otsima võimalusi väliskoolitustel osalemiseks, selleks et olla kursis Euroopa Liidu õiguspoliitika ja õiguse rakendamise kõige värskemate suundadega, sest pärast Eesti astumist Euroopa Liitu on teatavasti Euroopa Liidu (pretsedendi)õigus Eesti õiguse allikaks. Ning on ju elukestev õpe kui oluline vahend konkurentsivõime tõstmiseks ja säilitamiseks tööjõuturul põhimõttena sisse kirjutatud ka Eesti arengustrateegiatesse. Teiseks, tööalase täiendõppe võimalikkus, arvestades kaebaja arvamist selles kõrgetasemelises koolituses osalejate ringi ning kaebaja valmisolekut kanda ise koolituskulud. Tänu peadirektori edastatud teabele sai kaebaja teada professionaalse enesetäiendamise võimalusest Brüsselis asuva Euroopa Kolledži programmis 2006 kevadsessioonil ((Brussel’s based College of Europe, the Spring-2006 edition of its Brussels based Advanced Community Law Training (ACLT) Programme)). Kaebaja edastas kirja sooviga asuda õppima nende pakutud programmis 2006.aasta kevadsemestril. Juba järgmisel päeval (08.12.2005) kinnitati e-kirjaga, et kaebaja on osutatud programmist 2006. aasta kevadsemestril osavõtjaks registreeritud, paludes kanda 5250.- Eurot e-kirjas märgitud arvele. Kaebajale teadmata põhjustel ei edastanud seda 08.12.2005 e-kirja Konkurentsiameti server kaebajale ligi kolme nädala jooksul, s.o kuni 30.12.2005, mil kaebajal oli viimast korda ligipääs oma e-kirjakasti. Nimetatud kirja sai kaebaja kätte alles 17.01.2006, mil pärast vastuseta jäänud e-kirju kaebaja Konkurentsiameti e-aadressile võttis Brussel’s based College of Europe kaebajaga ühendust telefonitsi ja edastas kogu varasema korrespondentsi, mis Konkurentsiameti server kaebaja ekirjakasti edastamata jättis, kaebaja isiklikele e-aadressidele. Olles viimase paari-kolme aasta jooksul kulutanud oma õpingutele TÜ EuroCollege’s juba üksnes õppemaksuna 37 000EEK, rääkimata sõidu- ja elamiskuludest õppesessioonidel Tartus, samuti aga ligi 40 000EEK inglise keele õppele International Language Service (ILS) keelekoolis, ei pidanud kaebaja sellise tipptasemel koolituse eest ülalnimetatud koolitustasu maksmist kalliks ka n.ö oma taskust. Soodsamaid lahendusi otsides küsis kaebaja ka oma tööandja – Konkurentsiameti – võimalusi koolituskulude katmisel, olles alati valmis ise kulusid katma juhul kui Konkurentsiamet selleks võimalusi ei näe. Kogu kaebaja ettevalmistuse tööalase enesetäiendamise organiseerimisel peatas peadirektori meelemuutus. Arvestatavaid põhjusi

§ 54

mittekohaldamiseks, s.o oma keeldumisele kaebajale õppepuhkust anda pole peadirektor esitanud. Sellest tulenevalt pidi kaebaja edasi lükkama oma osalemise Brüsselis asuva Euroopa Kolledži programmis

1. aasta kevadsessioonil. Kolmandaks, arvestades hiljem selgunut, s.o seda, et Konkurentsiamet ei vajagi õigusnõunikke, sest kavatseb need koondada, on täiesti mittearvestatav Sirje Prii koostatud arvamus-kokkuvõttes pakutud õppepuhkuse andmisest keeldumise põhjus - õigusnõuniku võimatus viibida töölt eemal mitu kuud. Kaebaja sai teada õigusnõunike ametikohtade koondamisest alles pärast kaebajapoolset kohtueelse kokkuleppe pakkumist, kus kaebaja 3 viitas õppepuhkuse andmisest keeldumise põhjendamatusele, mistõttu ta on sunnitud esitama kaebuse halduskohtusse. Alles siis anti käskkiri õigusnõunike ametikohtade koondamise kohta, katsena tagantjärele põhjendada oma ebaseaduslikku keeldumist. Lisaks on õigusselguse printsiipi eirav viidata keeldumise põhjusena Konkurentsiameti ametniku, kellel puudub otsustuspädevus ametnike teenistussuhete peatamise küsimuses, koostatud kokkuvõttele. Seega on viitamine Sirje Prii koostatud kokkuvõttele asjakohatu ning põhjendustena tulevad kõne alla üksnes peadirektori, kes on Konkurentsiameti põhimääruse kohaselt ainupädev teenistusküsimustes otsuseid tegema, enese allkirjastatud tekst. Eeltoodud põhjendustel on peadirektori keeldumine õppepuhkuse andmisest ebaseaduslik, sest põhjendused pole arvestatavad – kui õigusnõuniku eemalviibimine pole soovitud, siis miks ta koondatakse?!
2. Kaebaja leiab, et

§ 54

hüpoteesist ei tulene, et tööalane enesetäiendamine peaks lähtuma üksnes selle tööandja (riigiasutuse) huvidest ja vajadustest antud ajahetkel.

§ 54

on üks mitmetest riigiteenistujale ette nähtud soodustustest, mis on mõeldud selleks, et motiveerida avalikku teenistusse riigiametis astuma võimalikult kvaliteetset tööjõudu – sest avaliku teenistuse tõhususe eelduseks on ikka elukestvat õpet harrastavad riigiametnikud. Ja nii polegi selles midagi halba, kui avalikku teenistusse astumise üheks motiiviks on elukestva enesetäiendamise võimalus, et oma tööjõu kvaliteeti säilitada/tõsta/mitmekesistada. Just selliselt motiveeritud isikute potentsiaali riigi kasuks pööramist võiski seadusandja silmas pidada sellise õigusliku mudeli -

§ 54- seadustamisel.

10. Kaebuse kohaselt on kaebaja põhjendatud huvi kohtuliku tõlgenduse saamiseks

§ 54kohaldamisest.

Alates 1.03.2006 ei ole kaebaja enam teenistussuhtes Konkurentsiametiga, aga ta plaanib jätkata avalikku teenistus mõnes teises riigiametis. Kaebaja on oma osaluse Brüsselis asuva Euroopa Kolledži programmis ((Brussel’s based College of Europe, the Spring-2006 edition of its Brussels based Advanced Community Law Training (ACLT) Programme)) vaid edasi lükanud, mitte üles öelnud, ning ta planeerib paluda selleks õppepuhkust tulevasest riigiametist. Põhjendatud huvi seondub ka hilisema kaebuse esitamisega riigivastutuse seaduse alusel kahju sissenõudmiseks. 17.11.2006 kohtule esitatud teates (tl 147) leiab kaebaja, et tema põhjendatud huvi lahendi saamiseks käesolevas haldusasjas tuleneb asjaolust, et Konkurentsiameti peadirektori poolt kaebajale õigusvastaselt kolme kuu ulatuses keskmise palga säilitamisega õppepuhkuse andmata jätmise tõttu jäi kaebajal saamata kolme kuu keskmine palk 21 589 krooni, mille kaebaja kavatseb sisse nõuda riigivastutuse seaduse alusel. VASTUSTAJA SEISUKOHT 11. Konkurentsiamet on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. 12.

§ 54

kohaselt antakse riigiametnikule üks kord viie aasta jooksul kuni kolmeks kuuks õppepuhkust tööalaseks enesetäiendamiseks ametipalga säilitamisega täiskasvanute koolituse seaduses sätestatud korras. TäKS § 3 lg-e 3 kohaselt võimaldab tööalane koolitus kutse-, ameti- ja/või erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamist ja täiendamist, samuti ümberõpet kas töökohas või koolitusasutuses.

1. Kaebaja esitas Konkurentsiameti peadirektorile avalduse vaidlusaluse õppepuhkuse saamiseks 08.12.2005 sooviga võimaldada talle õppepuhkust tööalaseks enesetäiendamiseks ametipalga säilitamisega järgmistel ajaperioodidel: 6.02-12.02.2006 (7 kalendripäeva); 20.02.2006 (1 kalendripäev); 23.02.2006 (1 kalendripäev); 27.02-20.05.2006 (82 4 kalendripäeva), seega kokku 91 kalendripäeva osavõtuks Euroopa Liidu õiguse edasijõudnute programmis Euroopa Kolledžis Brüsselis
2. aasta kevadsemestril Konkurentsiameti vahendite arvelt. Kaebaja esitas avalduses ka soovi säilitada kaebaja ametipalk. Kuna Konkurentsiametil vastavad vahendid puudusid, siis oli kaebaja nõus nimetatud täiendkoolituse eest tasuma omadest vahenditest, esitades sellekohase avalduse 05.01.
3. Kuna kaebaja teatas ette oma soovist jääda põhitööst kõrvale nüüd juba vähem kui üks kuu, jäi Konkurentsiameti peadirektori otsus samaks - mitte võimaldada kaebajale seekordse avalduse baasil taotletud õppepuhkust kolmeks kuuks. Samuti oli kaebaja esitatud avaldusest näha, et kõnealune koolitus toimub laupäeviti ja seega ei olnud vajalik ja põhjendatud võimaldada kaebajale kolmekuulist õppepuhkust selleks, et kaebaja saanuks osaleda õppetööl mis toimub ainult laupäeviti. Ei saa lugeda põhjendatuks ametniku täielikku töölt vabastamist õppepuhkuse eesmärgil

§ 54mõistes, kui koolitused toimuvad ainult laupäeviti.

1. Kaebaja esitatud avalduse rahuldamise esitatud ajal ja tingimustel tegi Konkurentsiameti peadirektorile võimatuks see, et kaebaja avalduse rahuldamise korral oleks kaebaja tegelik eemalviibimine Konkurentsiameti tööst olnud kokku koos korralise puhkuse perioodiga 5 (viis) kuud järjest. Kaebaja 17.11.2005 esitatud puhkuseavalduses soovitud ja kinnitatud ajaperioodid ja kaebaja 08.12.2005 esitatud õppepuhkusele lubamise avalduses soovitud ajaperioodid hõlmasid: korraline puhkus – 01.02.2006 – 03.02.2006 (33 kalendripäeva), soovitud õppepuhkus – 06.02.2006 – 12.02.2006; korraline puhkus – 13.02.2006 – 17.02.2006 ( 5 kalendripäeva), soovitud õppepuhkus – 20.02.2006; korraline puhkus – 21.02.2006 – 22.02.2006 ( 2 kalendripäeva), soovitud õppepuhkus – 23.02.2006; 27.02.2006 – 20.05.
3. Konkurentsiameti peadirektor vaatas kaebaja 08.12.2005 esitatud avalduse läbi ja otsustas 21.12.2005, et ei pea võimalikuks kaebaja avalduses toodud ajavahemikul ja tingimustel õppepuhkuse andmist. Samale seisukohale jäi Konkurentsiameti peadirektor ka Kaebaja 05.01.2006 esitatud avalduse läbivaatamisel. Konkurentsiameti peadirektori otsus oli tingitud just konkreetsetest elulistest asjaoludest. Kui kaebaja oleks Konkurentsiameti peadirektorit informeerinud oma soovist asuda pikaajalisele täiendõppele pikema perioodi ette kui kaebaja tegi seda antud juhul, siis oleks Konkurentsiameti peadirektor saanud ümber korraldada Konkurentsiameti senise töökorralduse ja vajadusel leidnud ametniku, kes oleks kaebajat tema äraolekul asendanud. Konkurentsiameti ametkond on väga väikesearvuline arvestades Konkurentsiameti suurt töömahtu ja vastutusrikast tööd. Sellest johtuvalt on Konkurentsiameti juhtkond kohustatud puhkuste ja koolituste planeerimisel arvestama kõigi ametnikega, et ei tekiks olukorda kus tööülesannete täitmine võiks olla põhjendamatult ohtu seatud. Seetõttu pannakse Konkurentsiameti puhkuste ja koolituste graafikud paika aastase intervalliga. Konkurentsiameti peadirektor teeb oma otsustusi lähtuvalt kogu Konkurentsiameti huvidest ja otsustab erinevate Konkurentsiametis töötavate ametnike koolituste vajadused lähtuvalt nende tööülesannetest ja kvalifikatsioonist, et teostada efektiivset konkurentsiseaduse alast järelevalvet.
4. Konkurentsiameti peadirektor leidis, et kuigi kaebaja poolt esitatud avalduses nimetatud koolitus oli huvipakkuv, ei olnud antud ajahetkel võimalik kaebajat nimetatud täiendõppele saata. Konkurentsiametis olid sellel ajahetkel käimas läbirääkimised struktuuri muudatuste asjus ja ei olnud veel kindel, milline saab olema Konkurentsiameti uus koosseis. Konkurentsiamet edastas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile 19.12.2005 kinnitamiseks uue struktuurimuudatuste plaani ja ootas ministeeriumi seisukohta. Seega oleks kaebajal olnud peale Konkurentsiameti uue koosseisu kinnitamist võimalus taotleda uuesti

§ 54

järgi sätestatud õppepuhkust ja Konkurentsiameti peadirektor oleks saanud nüüd juba lähtuvalt Konkurentsiameti uue kinnitatud koosseisu põhjal otsustada, milliseid 5 teadmisi peaks vastaval ametikohal töötav ametnik omama ja millistel koolitustel peab vastaval ametikohal töötav ametnik osalema, et anda oma töös maksimaalne panus.

1. Kuigi Konkurentsiametis kaotati struktuurimuudatuste käigus kahe õigusnõuniku ja ühe nõuniku ametikohad, ei tähendanud see seda, et vastavatel ametikohtadel töötanud ametnikud oleksid kaotanud oma tööülesanded. Ametikohad küll kaotati, tööülesanded muutusid, aga olemasolevaid ametnikke oli Konkurentsiametil vaja nimetada teistele ametikohtadele, et Konkurentsiameti tööd veel tõhusamini korraldada ja konkurentsiseaduse järelevalvet parandada. Kaebaja ei soovinud pärast Konkurentsiameti uue struktuuri kinnitamist ja tema ametikoha koondamist jätkata tööd Konkurentsiametis, keeldudes ainukesena Konkurentsiametis töötanud ametnikest, kelle ametikoht koondati, vastu võtmast temale pakutud osakonna nõuniku ametikohta. Seega ei tööta kaebaja alates 01.03.2006 Konkurentsiametis ja kaebaja esitatud nõue on nüüdseks kaotanud oma aktuaalsuse, sest teda ei saa enam Konkurentsiametist õppe- ega mistahes muule puhkusele ei viivitamatult ega hiljem lubada.
2. Kaebaja viitas oma kaebuses veel asjaolule, et õppepuhkust vajas ta seoses õigusnõuniku tööülesannete täitmisega.
3. aasta sügisel käivitati Konkurentsiametis õigusnõunikele uued töösuunad ja seoses sellega pakuti kaebaja üheks tööülesandeks Konkurentsiameti järelevalveosakondade poolt nende töös vajalikuks osutunud Euroopa Kohtu otsuste lühikokkuvõtete tegemist. Nimetatud tööülesande täitmisest kaebaja keeldus, esitades sellekohase avalduse Konkurentsiameti peadirektorile 16.11.
5. Lisaks on kaebaja Konkurentsiametis töötatud ajaperioodil saanud väga suurel hulgal erinevaid Konkurentsiameti töös vajalikuks osutunud täiendkoolitusi.: 23-45 päeva aastas. Lisaks on kaebajale võimaldatud õppepuhkust magistriõppeks 2003.aastal kokku 70 kalendripäeva, kuigi magistritöö jäi kaitsmata, võimaldades talle ka täiendkoolitust 23 päeva.
6. Samuti oli Kaebaja poolt välja valitud koolitusprogramm Brüsselis asuva Euroopa Kolledži programmis (Brussel`s based College of Europe, the Spring-2006 edition of its Brussels based Advanced Community Law Training (ACLT) Programme) liialt üldine õigusalane täiendkoolitus, mis ei olnud otseselt seotud konkurentsialase koolitussuunaga.
7. aasta koolitusprioriteetides ei olnud ette nähtud EL õiguse (sealhulgas konkurentsialase) koolitusi, vaid põhirõhk on pööratud menetlusõigust puudutavatele erinevatele koolitustele (väärteo-, kriminaal- ja haldusmenetlus).
8. Konkurentsiameti peadirektori hinnangul on arvestades kaebaja haridust, täiendkoolitusi ja tööpraktikat kõrge kvalifikatsiooniga ametikohtadel võimatu nii lühikese etteteatamistähtajaga võimaldada ülipikaajaliselt - 5 kuud - töölt eemalviibimist. Arvestades kõiki eelnimetatud asjaolusid ei näinud Konkurentsiameti peadirektor võimalust antud ajahetkel kaebaja avalduse rahuldamiseks.
9. Konkurentsiamet on seisukohal, et kuigi

§ 54

sätestab, et riigiametnikule antakse üks kord viie aasta jooksul kuni kolmeks kuuks õppepuhkust tööalaseks enesetäiendamiseks ametipalga säilitamisega täiskasvanute koolituse seaduses sätestatud korras, jääb juhile kaalutlusõigus otsustamiseks konkreetse koolituse vajalikkuse suhtes konkreetsele ametnikule, arvestades eelkõige asutuse aasta koolituskava ja -prioriteete. Vastasel juhul oleks seadusandja kasutanud sõnaühendit ”...peab andma...” või „...antakse viivitamatult“ sõnaühendi ”...antakse...” asemel. Juhul, kui tõlgendada seaduses kasutatud sõnaühendit ”...antakse...” kohustusena, siis annaks see võimaluse kõikidele ametnikele, kes kuuluvad avaliku teenistuse seaduse rakendusalasse, iseseisvalt otsustada lühikese ajaperioodi jooksul töölt kolmeks kuuks lahkumise, ilma, et neil oleks mingit vajadust seda oma tööandjaga arutada. Seetõttu on mõistlik arvata, et seadusandja ei ole ette näinud, et tööandja on 6 kohustatud taolise pikaajalise koolituse võimaldama kõigile töötajatele nende enda nõutud tingimustel ja ajal, vaid lähtutakse ikka ameti prioriteetidest ja vajadustest, et riigis vajalik töö saaks selleks mõistlikult vajalike vahenditega tehtud.

1. Vastavalt täiskasvanute koolituse seadusele antakse tööalases koolituses osalemiseks õppepuhkust teenistuja avalduse ja koolitusasutuse teatise alusel. TäKS § 8 lg 9 kohaselt peab teenistuja tööandjale esitama koolitusasutuse poolt antud teatise õppe toimimise aja ja sisu kohta. Kaebaja lisas Konkurentsiameti peadirektorile esitatud avaldusele ainult Euroopa Kolledži peadirektori üldise konkreetsetele isikutele mittesuunatud kirja vastava programmi toimumise kohta ja brošüüri programmi kirjeldusega. Samuti esitas kaebaja koos avaldusega Konkurentsiameti peadirektorile kirja Euroopa Kolledži peadirektorile koos lisadega (osalemisavaldus, CV, soovitus). Samas ei olnud avaldusega kaasas ühtegi dokumenti, mis oleks koolitusasutuse poolt tõendanud või kinnitanud kaebaja tegelikku osalemist nimetatud programmis. Seega ei olnud kaebaja avaldusele Konkurentsiameti peadirektorile lisatud seaduses nõutud koolitusasutuse teatist kaebaja osalemise kohta vastavas koolituses, mistõttu puudus ka formaalne alus lubada kaebajat sellele koolitusele.
2. Vastavalt Konkurentsiameti põhimääruse §-le 20 juhib peadirektor ameti tööd peadirektori asetäitja ja osakonnajuhatajate kaudu, otsustab ja korraldab ameti pädevusse kuuluvate ülesannete täitmise, vastutab ameti tegevuse tulemuste eest ning tagab ameti ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise. Peadirektor annab kooskõlas õigusaktidega sõltumatult ja iseseisvalt haldusakte ja täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seaduse või muude õigusaktidega. Tulenevalt Konkurentsiameti põhimäärusest ja muudest õigusaktidest on Konkurentsiameti peadirektoril õigus võtta vastu kaalutletud otsustusi lähtuvalt Konkurentsiameti nii hetke- kui perspektiivsetest vajadustest ning prioriteetidest ja võimalustest. Konkurentsiameti seisukoht jääb antud küsimuses endiseks, et igasugused töölt eemalviibimised koolituse eesmärgil, olgu need siis pikaajalised või lühiajalised, tuleb enne kooskõlastada ameti/ettevõtte juhiga, kes vastavalt vajadusele ja võimalustele otsuste tegemisel ka kaalutlusõigust kohaldab.
3. Kaebaja osalemist koolitustel ei ole keelatud, vaid teda keelduti lubamast ühele konkreetsele koolitusele tema enda poolt pakutud tingimustel ja ajal. Konkurentsiamet on kaebuse esitajale oma keeldumist igati põhjendanud nii kirjalikult kui suuliselt, kuid kaebaja ei ole neid põhjendusi lugenud tema jaoks piisavalt põhistatuks. KOHTU PÕHJENDUSED
4. Kaebuse esitaja taotleb Konkurentsiameti toimingu, mis seisnes kaebaja

§-is 54 ettenähtud õppepuhkusele mitte lubamises, õigusvastaseks tunnistamist ja Konkurentsiameti peadirektorile ettekirjutuse tegemist kohustada kaebajat lubama viivitamata kolmekuulisele õppepuhkusele tema 08.12.2005 avalduse alusel. Vaidlustatud toimingu õigusvastasuse kohtuotsusega tuvastamine ei pane haldusele kohustust tegutseda kaebaja soovitud viisil ning sellise eesmärgi saavutamine on võimalik üksnes kohustamiskaebuse esitamisega. Kui kaebuse esitaja leiab, et Konkurentsiameti toiming on õigusvastane ja rikub tema õigusi, siis saab kaebuse esitaja esitada halduskohtule kaebuse, mille tulemuseks on õiguserikkumise kõrvaldamine, so vastustaja kohustamine kaebuse esitaja seadusest tuleneva nõudeõiguse rahuldamiseks andma haldusakti või tegema toimingut. Käesoleval juhul ongi kaebaja esitanud kohustamiskaebuse ning kohus leiab, et kaebaja taotlus tuvastada Konkurentsiameti poolt kaebaja

§-is 54 ettenähtud õppepuhkusele mitte lubamise toimingu õigusvastasus tuleb lugeda hõlmatuks kohustamistaotlusega teha Konkurentsiameti peadirektorile ettekirjutus, millega kohustataks lubama kaebajat tema 08.12.2005 avalduse alusel kolmekuulisele õppepuhkusele. 7 27. Kohus leiab ka, et kaebajal puudub põhjendatud huvi kohustamisnõudest eraldi Konkurentsiameti toimingu, mis seisnes kaebaja

§-is 54 ettenähtud õppepuhkusele mitte lubamises tema 08.12.2005 avalduse alusel, õigusvastasuse tuvastamiseks ja seda järgmistel põhjustel. Vastavalt

§-ile 54 antakse riigiametnikule üks kord viie aasta jooksul kuni kolmeks kuuks õppepuhkust tööalaseks enesetäiendamiseks ametipalga säilitamisega täiskasvanute koolituse seaduses kehtestatud korras. Sellest sättest ei tulene riigiametnikule kolme kuu ametipalga nõude õigust ilma tööalaseks enesetäiendamiseks õppepuhkust tegelikkuses kasutamata, seega ei saa kaebaja põhjendatud huviks Konkurentsiameti toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks olla riigivastutuse seaduse alusel kolme kuu keskmise palga nõude esitamine temale õppepuhkuse andmata jätmise tõttu. Kaebuse kohaselt on kaebaja põhjendatud huvi ka selles, et saada kohtulik tõlgendus

§-i 54 kohaldamisest, kuna kaebaja ei ole alates 01.03.2006 enam teenistussuhtes Konkurentsiametiga, aga ta plaanib jätkata avalikku teenistust mõnes teises riigiametis ning ta planeerib paluda õppepuhkust tulevasest riigiametist. Esiteks märgib kohus, et halduskohtu omaette eesmärgiks ei ole õigusakti sätetele tõlgenduse andmine. Halduskohtu ülesanne on lahendada õiguslik vaidlus. Teiseks leiab kohus, et kaebaja seisukoht, et

§-i 54 hüpoteesist ei tulene, et tööalane enesetäiendamine peaks lähtuma üksnes selle tööandja (riigiasutuse) huvidest ja vajadustest antud ajahetkel, on ekslik. Vastavalt

§ 1

lg-le 1 on avalik teenistus töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses.

§ 4

lg 1 kohaselt on avalik teenistuja isik, kes teeb palgalist tööd riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. Vastavalt

§ 6

lg-le 1 on ametnik ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt jagunevad ametnikud riigiametnikeks ja kohaliku omavalitsuse ametnikeks. Seega seostab avaliku teenistuse seadus riigiametniku palgalise töö tegemisega konkreetses riigi ametiasutuses ning

§-s 54 sätestatud õppepuhkust antakse tööalaseks enesetäiendamiseks.

§-i 54 eesmärgiks ei ole riigiametnikele üldise elukestva õppe võimaldamine, nagu kaebaja on kaebuses ekslikult leidnud. 28. Riigikohtu halduskolleegiumi 06.03.2001 otsuses nr 3-3-1-2-01 on leitud, et vastavalt HKMS § 6 lg. 2 p-le 2 võib kaebusega nõuda sooritamata toimingu sooritamist. Kohus peab sellise kaebuse rahuldama, kui on tuvastatud järgmised asjaolud: vastustaja on kohustatud sooritama toimingu; kaebuse esitajal on õigus nõuda toimingut vastustajalt; toimingut ei ole vaatamata kaebaja taotlusele veel sooritatud; ei esine muid põhjendatud vastuväiteid, millest tulenevalt õigus toimingule võiks olla ära langenud. Haldusasjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja ei tööta alates 01.03.2006 Konkurentsiametis. Seega ei ole kaebaja Konkurentsiameti koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud isik, kellel oleks õigus saada

§ 54alusel õppepuhkust tööalaseks enesetäiendamiseks.

Eeltoodust tulenevalt puudub õiguslik alus Konkurentsiameti peadirektorile ettekirjutuse tegemiseks, millega kohustataks lubama kaebajat tema 08.12.2005 avalduse alusel kolmekuulisele õppepuhkusele. Eeltoodut arvestades on kaebus alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Aili Maasik Kohtunik 8