KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 16. veebruar 2007 Tallinn Haldusasja number 3-06-234 Haldusasi D.S.i kaebus Kodakondsus- ja

§ 12

lg 1 p 5 alusel tähtajalise elamisloa taotluse, mis registreeriti numbriga 2020698144 ( tl 76-79).

1. KMA 23.01.2006 kirjaga nr 15.3-09/3242 (tl 86) teatati D.S.ile, et tema taotlus nr 2020698144 jäeti VMS § 13 5 lg 1 alusel läbi vaatamata põhjendusega, et kaebajale on keeldutud tähtajalise elamisloa andmisest ning kaebaja ei ole esitatud uusi olulisi tõendeid.
2. 01.02.2006 esitas D.S. Tallinna Halduskohtule kaebuse KMA elamisloa taotluse läbivaatamiseks. kohustamiseks tema KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
3. D.S. taotleb Kodakondsus- ja Migratsiooniameti 23.01.2006 otsuse nr 15.3-09/3242 tühistamist ning KMA kohustamist kaebuse esitaja elamisloa taotlus uuesti läbi vaadata.
4. Kaebuse kohaselt lõppes 2001 aastal kaebuse esitajal elamisloa kehtivusaeg. Elamisloa pikendamise taotlust ei saanud kaebuse esitaja väidetavalt tähtaegselt esitada Murru Vangla administratsiooni süül.
5. Kaebaja on sündinud ja kogu elu elanud Eestis ja ei kavatse Eestist ära minna hoolimata asjaolust, et ta on Vene Föderatsiooni kodanik. Eest Vabariik on kaebuse esitaja jaoks kodumaa. Kõik kaebuse esitaja edasised plaanid on seotud Eestiga. Eestis elab kogu tema perekond - isa, vend, poeg ja asuvad tema ema ja kõikide sugulaste hauad.
7. aastal taotles kaebaja kahel korral elamisluba ja sai kahel korral keelduva vastuse. Kaebuse esitaja on seisukohal, et elamisloata ei saa kaebaja kasutada seadusest tulenevat õigust ennetähtaegseks vabanemiseks. Samuti ei saa kaebaja abielluda, kuna selleks on vaja isikut tõendavat dokumenti, kuid kaebaja pass on kaotanud kehtivuse.
8. Kõik need põhjused märkis ta elamisloa taotluses, kuid KMA ei pidanud neid põhjuseid olulisteks. Kaebuse kohaselt helistas kaebaja KMA-sse ja palus KMA-lt selgitust, milliseid põhjused KMA arvates on mõjuvad põhjused elamisloa saamiseks, kui kaebaja esitatud põhjused ei ole mõjuvad. KMA keeldus selgituse andmisest ja ise ta põhjuseid välja mõelda ei oska ja ei taha. VASTUSTAJA SEISUKOHT
9. KMA vaidleb esitatud kaebusele vastu ja leiab, et vaidlustatud otsus on õiguspärane.
10. Kaebuse esitaja ei ole esitanud uusi olulisi tõendeid, mistõttu elamisloa taotluse läbivaatamata jätmine on õiguspärane. VMS § 135 kohaselt elamisloa taotlus loetakse ilmselgelt põhjendamatuks ja jäetakse sisuliselt läbi vaatamata, kui muuhulgas ilmnevad sama paragrahvi punktis 1 sätestatud asjaolud – välismaalasele on keeldutud välismaalaste seaduse alusel elamisloa andmisest ning taotleja ei ole esitanud uusi olulisi tõendeid, mis ei olnud välismaalasele eelmise taotluse ajal teada.
11. KMA lähtub otsuse tegemisel asjaoludest, mis on haldusorganile menetluse käigus teatavaks saanud. D.S. esitas 18.08.2005 tähtajalise elamisloa taotluse VMS § 12 lg 1 p 5 ehk 2 välislepingu alusel. Samal alusel oli kaebaja poolt esitatud tähtajalise elamisloa taotlus ka eelnevalt 01.07.
12. KMA selgitas 03.11.2005 kirjaga nr 15.3-09/48793, et välismaalase elamisloa taotlus loetakse ilmselgelt põhjendamatuks ja jäetakse sisuliselt läbi vaatamata, kui isikule on keeldutud välismaalaste seaduse või pagulaste seaduse alusel elamisloa andmisest ning taotleja ei ole esitanud uusi olulisi tõendeid, mis ei olnud välismaalasele eelmise taotluse menetlemise ajal teada. KMA palus nimetatud kirjas kaebuse esitajal hiljemalt 02.12.2005 esitada oma arvamuse ja vastuväited eeltoodule. Kaebaja esitas 20.11.2005 selgituse, milles põhjendab elamisloa saamise vajadust asjaoluga, et
13. aastal lõppes D.S.i elamisloa kehtivusaeg, samas kaebaja on sündinud ja kogu elu elanud Eestis ning elamisloa puudumise tõttu ei saa kaebaja kasutada oma õigust kinnipidamisasutusest ennetähtaegseks vabanemiseks. Kaebajal ei ole võimalik Eestist lahkuda, kuna siin elavad tema perekonnaliikmed – isa, vend ja poeg.
14. 20.11.2005 selgituses toodud asjaolusid on KMA hinnanud ka kaebuse esitaja 01.07.2004 esitatud elamisloa taotluse menetluses. KMA on 03.02.2005 tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise otsuses märkinud, et VMS § 12 lg 4 p 5 ja 8 kohaselt ei anta ega pikendata elamisluba välismaalasele, kes on toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või kustutatud või karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud ja keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude toimepanemise eest. VMS § 181 kohaselt ei pea Eestis vanglas viibival välismaalasest kinnipeetaval tingimata olema Eestis viibimiseks sama seaduse § 51 lg 1 sätestatud seaduslikku alust. Seega ei pea välismaalasel olema igal juhul seaduslikku alust Eestis viibimiseks, kui välismaalane viibib Eesti vanglas kinnipeetavana. Kaebuse esitaja viibib karistuse täielikul ärakandmisel kinnipidamisasutuses kuni 18.novembrini
15. VMS § 12 lg 5 alusel võidakse sama seaduse § 12 lg 4 p 5 ja 8 nimetatud välismaalasele erandina anda tähtajaline elamisluba. Erandina tähtajalise elamisloa andmiseks peavad esinema kaalukad asjaolud, mis tingiksid VMS § 12 lg 4 p 5 ja 8 sätestatud keeldumise alusele vaatamata tähtajalise elamisloa andmise. Kaebuse esitaja esitatud tähtajalise elamisloa menetlemisel ei tuvastatud erandlikke asjaolusid, mis tingiksid kaebajale elamisloa andmise. Samuti on 03.02.2005 keeldumisel arvestatud asjaolu, et isik on varem omanud tähtajalist elamisluba, kuid pole raskeid varavastaseid kuritegusid toime pannes talle antud õigushüve väärtustanud.
16. Kaebuse esitaja õigust perekonnaelule ei ole rikutud. Kaebuse esitaja on kaebuses märkinud, et elamisloa puudumise tõttu ei saa kaebaja abielluda, kuna selleks on vaja isikut tõendavat dokumenti. KMA 03.02.2005 otsuses on selgitatud, et kaebuse esitaja ei vaja abiellumiseks elamisluba. Kaebaja on Vene Föderatsiooni kodanik ning seega on tal võimalik sooritada eeltoodud toiming oma kodakondsusjärgse riigi poolt välja antud dokumendiga. Siinkohal tuleb märkida, et asjaolu, et kaebaja pass on kaotanud kehtivuse, ei võta isikult võimalust taotleda uut kodakondsusjärgse riigi dokumenti. Kaebuse esitaja poolt esitatud materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks taotlenud uut isikut tõendavat dokumenti ning et talle oleks nimetatud dokumendi väljastamisest keeldutud. Seega asjaolu, et käesoleval hetkel puudub kaebuse esitajal abiellumiseks vajalik dokument, tuleneb isiku enda tegevusetusest. Samas on vangistusseaduse (VangS) § 181 lg 1 kohaselt kaebuse esitajal õigus taotleda vanglas kinnipidamise kohta õiendit, mis on isikut tõendav dokument isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lg 1 ja § 4 lg 1 tähenduses. Vastavalt VangS § 181 lg 3 võib kinnipeetav vanglas kinnipidamise õiendiga tõendada oma riigis viibimise seaduslikkust ja isikut avalik-õiguslikes ja eraõiguslikes suhetes, sealhulgas perekonnaseisutoimingute ja notariaaltoimingute tegemisel. Lisaks eeltoodule on KMA oma 03.veebruari 2005.a. otsuses asunud seisukohale, et asjaolu, miks kaebaja ei saa elada perekonnaelu, ei tulene elamisloa puudumisest, vaid sellest, et kaebaja on pannud toime tahtlikke kuritegusid ja kannab nende eest vabaduskaotuslikku karistust kinnipidamiskohas. Kaebuse esitaja on ennast ise eraldanud võimalusest elada täisväärtuslikku perekonnaelu. Samas kinnipidamisasutuses viibimine ei tähenda, et isikul 3 oleks era- ja perekonnelu elamine välistatud, kuid seda niivõrd, kuivõrd see on võimalik vanglas viibides.
17. Asjaolu, et kaebuse esitaja soovib elukaaslasega abielluda ja tingimisi enne tähtaega vabaneda karistuse kandmisest, ei ole iseenesest erandlikuks põhjuseks, mis tingiks kaebajale erandina tähtajalise elamisloa andmise. KMA tugineb elamisloa taotluse suhtes otsuse tegemisel andmetele, mida isik on pidanud vajalikuks märkida ning asjaoludele, mis on elamisloa taotluse menetluses tuvastatud. 18.08.2005 esitatud tähtajalise elamisloa taotluses ei ole kaebaja pidanud vajalikuks märkida elukaaslase olemasolu, mistõttu ei saanud ega pidanud KMA elamisloa menetluses eeltoodut hindama.
18. Ennetähtaegne vabanemine ei ole erandlik asjaolu, mis tingiks kaebajale tähtajalise elamisloa andmise KMA 03.02.2005 elamisloa andmisest keeldumise otsuses on käsitletud ennetähtaega karistuse kandmisest vabanemise asjaolusid. Nimetatud otsuses on märgitud, et tingimisi ennetähtaegne vabanemine ei ole kinnipeetava subjektiivne õigus, vaid erand, mida kohus võib kohaldada, kui kinnipeetav vastab karistusseadustiku § 76 sätestatud tingimustele. Ennetähtaegse vabastamise eesmärgiks ei ole kinnipeetavale perekonnaelu võimaldamine, vaid isikule, kelle osas vangistus on oma eesmärgi täitnud, kiirema ühiskonda sulandumise võimaldamine. Samas tuleb märkida, et KMA-s isikusamasuse tuvastamiseks 19.08.2005 täidetud vangla tõendilt nähtub, et kaebuse esitajal avanes võimalus ennetähtaegseks vabanemiseks 17.06.2006, seega tähtajalise elamisloa taotluse menetluses ei olnud haldusorganil kohustust hinnata ennetähtaegse vabanemise võimalusega seonduvat, kuna ennetähtaegse vabanemise tähtaeg ei olnud selleks hetkeks saabunud. Siinkohal on oluline märkida ka asjaolu, et VangS § 76 lg 5, mille kohaselt võis kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastada juhul, kui isikule on antud elamisluba, on alates 01.aprillil 2006.a. kehtetu. Seega kaebuse esitaja ennetähtaegne tingimisi vabanemine ei sõltu elamisloa olemasolust, vaid eelkõige on tegemist kohtu diskretsiooniotsusega.
19. Eeltoodust nähtub, et kaebuse esitaja 18.08.2005 taotluses esitatud asjaolusid on KMA käsitlenud eelmise elamisloa taotluse menetluses ning kaebuse esitaja ei ole esitanud uusi olulisi tõendeid võrreldes
20. aastal esitatud tähtajalise elamisloa taotlusega. KMA leiab, et kaebuse esitaja on 18.08.2005 esitatud elamisloa taotluses Eestis elamise põhjendatuse osas välja toonud samasugused motiivid kui eelmises elamisloa taotluses. KMA 03.02.2005 otsuses on märgitud kaebuse esitaja taotluse sisu ning õiguslikud põhjendused, mille alusel KMA kaebuse esitajale tähtajalise elamisloa andmisest keeldus. Eeltoodust nähtub, et asjaolusid, mis kaebaja hinnangul tingiks talle elamisloa andmise, on juba eelnevalt haldusorgani poolt hinnatud, mistõttu on põhjendatud KMA poolne kaebuse esitaja 18.08.2005 esitatud tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamata jätmine VMS § 135 lg 1 alusel.
21. Kaebuse esitaja märgib esitatud kaebuses, et tal ei ole võimalik Eestist lahkuda ning et kõik edasised plaanid on kaebajal seotud Eestiga. Käesoleva vaidluse esemeks ei ole isiku väljasaatmine. Vastustaja peab vajalikuks rõhutada, et KMA otsusega ei ole otsustatud isikut välja saata. Väljasaatmine on iseseisev toiming, eeldades vastava ettekirjutuse tegemisel uue kaalutletud otsuse tegemist. Asjaolu, et isikule on keeldutud elamisloa andmisest, ei tähenda, et ta ei saaks uut taotlust esitada. Näiteks, kui isik hakkab kinnipidamisasutusest vabanema, siis vältimaks seadusliku aluse puudumist, peaks isik viibimisalust taotlema. Kaebuse esitaja karistusaeg lõpeb karistuse täielikul ärakandmisel
22. Millal ja kas isik soovib viibimisalust taotleda, on taotleja subjektiivne otsus ja kas haldusorgan isiku poolt esitatud taotluse rahuldab või mitte, on haldusorgani diskretsiooniotsus.
23. KMA leiab, et elamisloa andmisest keelduva otsuse tegemisel on järgitud Euroopa Ministrite Komitee 13.09.2000 soovituse Rec

§ 12

lg 1 p 5 alusel tähtajalise elamisloa taotluse, mis registreeriti numbriga 2020698144 (tl 76-79). KMA 23.01.2006 kirjaga nr 15.3-09/3242 (tl 86) teatati D.S.ile, et tema taotlus nr 2020698144 jäeti VMS § 13 5 lg 1 alusel läbi vaatamata, kuna kaebajale on keeldutud tähtajalise elamisloa andmisest ning kaebaja ei ole esitatud uusi olulisi tõendeid. Kaebaja taotleb KMA 23.01.2006 otsuse nr 15.3-09/3242 tühistamist ja KMA kohustamist kaebaja tähtajalise elamisloa taotlust uuesti läbi vaatama. Vastavalt HMS § 43 lg-le 2 on antakse haldusakti andmisest keeldumisel haldusakt. Käesoleval juhul KMA ei keeldunud kaebajale tähtajalise elamisloa andmisest. Taotluse läbi vaatamata jätmise kohta vormistatud dokument ei ole haldusakt. Vastavalt HMS 43 lg 1 p-le 3 lõpeb haldusakti andmise menetlus haldusorgani poolt taotluse läbi vaatamata jätmisega. Seega on tegemist menetlust lõpetava toiminguga, millega haldusorgan ei otsusta isiku õiguste ega kohustuste üle. Vastavalt HMS § 14 lg-le 7 teavitatakse taotlejat taotluse läbi vaatamata jätmisest. Haldusakti andmise taotluse läbi vaatamata jätmist peab kirjalikult põhjendama. Seega, kuna KMA 23.01.2006 kirja nr 15.3-09/3242 näol on tegemist menetlust lõpetava toiminguga, ei saa kohus toimingut tühistada, vaid saab tuvastada toimingu õigusvastasuse. Samas, kuna kaebaja on esitanud ka kohustamistaotluse tema tähtajalise elamisloa taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks, tuleb toimingu õigusvastasuse tuvastamine lugeda hõlmatuks kohustamistaotlusega.

1. Vastavalt 23.02.2006 kehtinud VMS § 135 lg 1 punktile 1 loetakse elamisloa taotlus ilmselgelt põhjendamatuks ja jäetakse sisuliselt läbi vaatamata, kui välismaalasele on keeldutud välismaalaste seaduse või pagulaste seaduse alusel elamisluba andmast ning taotleja ei ole esitanud uusi olulisi tõendeid, mis ei olnud välismaalasele eelmise taotluse menetlemise ajal teada.
2. Asja materjalidest nähtuvalt esitas D.S. 01.07.2004 KMA-le VMS § 12 lg 1 p 5 (elamisloa taotlus põhineb välislepingul) alusel tähtajalise elamisloa taotluse, mis registreeriti ja võeti menetlusse 03.08.2004 numbriga 2011330725 ( tl 87-89). Selle taotluse osas tegi KMA 03.02.2005 otsuse nr 20051031, millega keelduti D.S.ile tähtajalise elamisloa andmisest VMS § 12 lg 4 punktide 5 ja 8, lg 9 punkti 3 ja § 181 ning VMS § 2, § 142 lg 1 alusel (tl 103-105).
3. KMA 03.02.2005 otsuse nr 20051031 punktis 7 on märgitud, et D.S. on oma 01.11.2004 vastuses KMA-le selgitanud, et ta on terve oma elu elanud Eestis ning Venemaa Föderatsiooni kodakondsus on tal vanemate järgi. D.S. leiab, et ta ei kujuta ohtu Eesti Vabariigile, kuna tema kuritegude koosseisu ei kuulunud teod, mis on ohtlikud Eesti Vabariigi majandusele, spionaaž ega diversioon. D.S.i kõik sugulased elavad Eestis ning samuti tema poeg. D.S. soovib oma elukaaslase ja oma lapse emaga M. L. abielluda ning seoses sellega vajab elamisluba. Samuti vajab D.S. elamisluba selleks, et taotleda tingimisi enne tähtaega vabastamist karistuse kandmisest ning lühiajalist väljasõitu.
4. D.S. esitas uuesti 18.08.

§ 12

lg 1 p 5 alusel tähtajalise elamisloa taotluse, mis registreeriti numbriga

1. Vormikohasele taotlusele lisatud selgituses (tl 79) on kaebaja märkinud, et ta taotleb elamisluba seoses sellega, et ta on sündinud Eestis, 5 terve oma elu Eestis elanud ja ei ole kuhugi välja sõitnud, Eestis elab ta isa ja poeg ning ta kavatseb edaspidi elada Eestis.
2. KMA on saatnud kaebajale 03.11.2005 kirja nr 15.3-09/48793 (tl 84), milles on märgitud, et KMA 03.02.2005 otsusega nr 20051031 on D.S.ile keeldutud elamisloa andmisest ning vastavalt VMS § 13 5 lg-le 1 loetakse elamisloa taotlus ilmselgelt põhjendamatuks ja jäetakse sisuliselt läbi vaatamata, kui välismaalasele on keeldutud välismaalaste seaduse või pagulaste seaduse alusel elamisloa andmisest ning taotleja ei ole esitanud uusi olulisi tõendeid, mis ei olnud välismaalasele eelmise taotluse menetlemise ajal teada. Seoses eeltooduga on palutud D.S.il esitada KMA-le oma arvamus ja vastuväited KMA määratud tähtajaks.
3. D.S. on esitanud KMA-le 20.11.2005 dateeritud avalduse, mis on KMA-s registreeritud 23.11.2005 (tl 85), milles on märkinud, et on esitanud elamisloa pikendamise avalduse kõigi eeskirjade kohaselt, aga KMA palub täiendavalt selgitada, miks talle elamisluba. Ta ei saa aru, milliseid selgitusi KMA-le veel vaja on. Ta on sündinud ja kogu elu elanud Eestis. Tal elab Eestis isa, vend ja poeg. Tal oli elamisluba, aga see lõppes 2001.a. Nüüd on tal jäänud seitse kuud tingimisi enne tähtaega vabanemiseni, kui KMA talle elamisluba ei anna, ei saa ta kasutada seaduslikku õigust ennetähtaegseks vabanemiseks.
4. Eeltoodust nähtuvalt on kaebaja nii 01.07.2004 kui ka 18.08.2005 esitanud KMA-le tähtajalise elamisloa taotluse VMS § 12 lg 1 p 5 (elamisloa taotlus põhineb välislepingul) alusel. Mõlemas taotluses on ta põhjendanud taotlust sooviga kasutada õigust kinnipidamisasutusest ennetähtaegseks vabanemiseks ning asjaoludega, et ta on sündinud ja kogu elu elanud Eestis, et tal elab Eestis isa, vend ja poeg. Seega on kaebaja taotlenud mõlemal korral tähtajalist elamisluba selleks, et kasutada õigust karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
5. KMA 03.02.2005 otsuses nr 20051031, millega keelduti kaebajale tähtajalise elamisloa andmisest, on punktis 8 leitud, et VMS § 12 lg 4 p 5 ja 8 kohaselt ei anta ega pikendata elamisluba välismaalasele, kes on toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või kustutatud või karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud ja keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude toimepanemise eest. Sama otsuse punktis 10 on leitud, et VMS § 181 kohaselt ei pea Eestis vanglas viibival välismaalasest kinnipeetaval olema Eestis viibimiseks sama seaduse § 51 lg 1 sätestatud seaduslikku alust. Seega ei pea välismaalasel olema igal juhul seaduslikku alust Eestis viibimiseks, kui välismaalane viibib Eesti vanglas kinnipeetavana. Kaebuse esitaja viibib karistuse täielikul ärakandmisel kinnipidamisasutuses kuni 18.11.2010, millest tulenevalt ei pea D.S.il kuni selle ajani olema tingimata elamisluba. Otsuse punktis 16 on leitud, et elamisluba omamata ei ole D.S.il küll võimalik vabaneda vanglast tingimisi enne tähtaega, kuid tingimisi enne tähtaega vabanemine ei ole kinnipeetava subjektiivne õigus, vaid erand, mida kohus võib kohaldada, kui kinnipeetav vastab karistusseadustiku (KarS) §-s 76 sätestatud tingimustele. Elamisloa taotlemine on D.S.ile ainult ettekääne ennetähtaegse vabastamise taotlemiseks ega vasta sellisena elamisloa taotlemise tegelikule põhjusele. Otsuses on leitud, et võimalus vabaneda vanglast enne tähtaega ei ole selliseks erandlikuks asjaoluks, mis tingiks taotlejale elamisloa andmise.
6. Kuna käesoleva kaebuse esemeks ei ole KMA 03.02.2005 tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise otsus nr 20051031, ei anna kohus hinnangut selle otsuse seaduslikkusele.
7. Riigikohtu halduskolleegium on leidnud 9.05.2006 kohtuotsuses nr 3-3-1-6-06, et elamisloa puudumine saab mõjutada kinnipeetava õiguslikku seisundit kinnipidamiskohas viibimise ajal ja elamisloa taotluse läbivaatamatult tagastamine võib rikkuda välismaalase õigusi. 6
8. VangS § 76 lg 5 sätestas KMA 23.01.2006 kirja nr 15.3-09/3242 koostamise ajal, et välismaalasest kinnipeetava võib tingimisi enne tähtaega vabastada, kui talle on antud elamisluba. Seega sõltus välismaalasest kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus otseselt elamisloast. Välismaalasest kinnipeetava avalduse menetluse tulemus oli ette ära otsustatud, kui kinnipeetaval polnud elamisluba. Seega võis elamisloa andmisest keeldumine ja elamisloa taotluse läbivaatamatult tagastamine teatud tingimustel rikkuda kinnipeetava õigusi või huve.
9. Vastavalt kuni 01.01.2007 kehtinud KarS § 76 lg-le 2 võib esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Vastavalt kuni 27.01.2007 kehtinud justiitsministri 29.11.2000 määrusega nr 56 vastu võetud Kinnipeetava tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise avalduse läbivaatamise korra § 3 lg-st 1 tulenevalt võib kinnipeetav esitada avalduse tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamiseks vangla direktorile kuni kaks kuud enne kuupäeva, millal kohtul tekib õigus otsustada tema tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine. VangS § 76 lg 1 (kuni 01.01.2007 kehtinud redaktsioonis) nägi ette, et vastavalt karistusseadustiku sätetele võib vangla direktor teha kohtule esildise kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
10. Riigikohtu halduskolleegiumi eespool viidatud kohtuotsuses ja ka 16.10.2006 kohtuotsuses nr 3-3-1-53-06 ja 23.10.2006 kohtuotsuses nr 3-3-1-52-06 on leitud, et vangistusest katseajaga tingimisi ennetähtaegse vabanemise nii sätestatud võimalust ei saa käsitada kinnipeetava subjektiivse õigusena. Küll on aga kinnipeetaval vangistusseadusest tulenev subjektiivne õigus taotleda tingimisi ennetähtaega vabastamise avalduse menetlemist vangla direktori poolt.
11. Kaebaja kuulub VS § 12 lg 4 p-s 5 nimetatud isikute hulka ja tulenevalt sama paragrahvi lõikest 5 saab talle anda elamisloa üksnes erandkorras. Erandkorras elamisloa andmisel tuleb kaaluda nii isiku huve kui ka avalikku huvi, mis kinnipeetava puhul tähendab muuhulgas ka seda, et hinnata tuleb tema vabanemisest lähtuvat võimalikku ohtu. Riigikohtu halduskolleegiumi eelviidatud lahenditest nähtuvalt antakse ohu kahtluse korral riigi julgeolekule või avalikule korrale elamisluba tavapäraselt tähtajaga üks aasta.
12. Ämari Vangla kinnipeetava D.S.i isikusamasuse tuvastamise tõendist nähtuvalt D.S.i karistusaeg lõpeb 17.02.2010 ja tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg on 17.06.
13. Seega sai D.S. esitada avalduse tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks 17.04.
14. KMA jättis kaebaja tähtajalise elamisloa taotluse VMS § 135 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata ja teatas kaebajale sellest 23.01.2006 kirjaga nr 15.3-09/
15. Kohus ei nõustu eeltoodut arvestades KMA 23.01.2006 kirjas nr 15.3-09/3242 ja vastustaja kirjalikus seletuses esitatud väitega, et kaebaja ei ole esitanud uusi olulisi asjaolusid võrreldes
16. aastal esitatud elamisloa taotlusega. Esiteks olid asjaolud D.S.i 01.07.2004 esitatud elamisloa taotluse menetlemise aegsete asjaoludega võrreldes muutunud. D.S. sai 17.04.2006 esitada avalduse tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Seega temale tavapärase kestusega (üks aasta) elamisloa andmise korral saanuks ta kasutada võimalust vangla direktorile tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise avalduse esitamiseks. Teiseks oli kaebaja oma KMA-s 23.11.2005 registreeritud avalduses sellele tähelepanu juhtinud, et tal on jäänud seitse kuud tingimisi enne tähtaega vabanemiseni ja KMA-le oli esitatud ka Ämari Vangla kinnipeetava D.S.i isikusamasuse tuvastamise tõend, millest nähtuvalt D.S.i tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg oli 17.06.
17. Kohus leiab, et nimetatud asjaolu tuleb käsitleda uute oluliste tõendite esitamisena. 7 Eeltoodut arvestades leiab kohus, et KMA on jätnud õigusvastaselt D.S.i 18.08.2005 taotluse nr 2020698144 VMS § 13 5 lg 1 alusel läbi vaatamata põhjendusega, et kaebaja 23.11.2005 avalduses ei ole esitatud uusi olulisi tõendeid võrreldes eelmise elamisloa taotlusega.
18. Kaebuse esitaja on esitatud kohustamistaotluse tema tähtajalise elamisloa taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks. Kuna käesoleval juhul ei ole kaebaja 18.08.2005 tähtajalise elamisloa taotlust sisuliselt läbi vaadatud, tuleb teha KMA-le ettekirjutus kaebaja 18.08.2005 tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamiseks.
19. Kuna kohus eeltoodud põhjendustel kaebuse rahuldab, puudub vajadus anda hinnangut kaebuse ülejäänud motiividele. Aili Maasik Kohtunik 8