Eestkostja määramise määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või muu isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus (
lg 1) Käesoleva määruse peale võib
lg 1 kohaselt menetlusosaline esitada määrusekaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale (
Avalduse sisu Avalduse kohaselt alaealise AG´i isa SG suri XXX. , ema OB viibib alates XXX pikaajalisel ravil SA P –E Re K osakonnas. Mõlemad vanemad tarvitasid aastaid ning ei ole täitnud oma vanemakohustusi tütar A suhtes. Lapse tädi BG on A kasvatanud ja tema eest hoolt kandnud, kuna tema oma vanemad pole selleks võimelised. Lähtuvalt eeltoodust ning juhindudes Perekonnaseaduse (PKS) § 92-95, palub avaldaja määrata alaealise AG´i eestkostjaks BG. Puudutatud isikute seisukohad Ärakuulamisel alaealise ema OB avaldas, et ravi lõppes veebruaris ja nüüd on kõik korras ning ta on valmis alustama normaalset elu. Elab koos elukaaslasega tema korteris ning kavatseb tööle minna. Elukaaslane töötab ehitusel. Last on aidanud kasvatada siiani B G . Ärakuulamisel BG avaldas, et on last kavatanud tema sünnist alates ning on lapsesse kiindunud ja soovib olla lapsele eestkostjaks. Teda on aidanud ja toetanud lapse kasvatamisel ka tema täisealised tütred. Alaealisele riigi poolt määratud esindaja ET on seisukohal, et avaldus on esitatud lapse huvides ja põhjendatud. Lapse isa SG suri XXX narkootikumide tarvitamise tühistuste tagajärjel. Lapse ema OB on aastaid kasutanud ning tegi seda ka raseduse ajal. XXX diagnoositi OB XXX. Lapse ema ei ole lapse kasvatamises osalenud. Peale lapse AG´i sündi elasid OB ja AG BG juures. Ema ei suutnud piisavalt lapse eest hoolitseda ning kadus tihti pikkadeks perioodideks, mõnikord koos lapsega. OB on lapse toetuseks paaril korral andnud 500 krooni, muud ülalpidamist pole laps emalt saanud. Lastetoetus laekub O B . Materiaalselt aitavad A ülal pidada BG täisealised tütred. BG töötab OÜ-s osalise tööajaga, töögraafik on koostatud lapse järgi. A kutsub BG´i emaks, tädiks, B . Suhted bioloogilise emaga peaaegu pole, ema külastab last harva. Ema reaalset huvi lapse vastu ei tunne. O B ´l on ka teine algkoolis käiv laps, keda ta samuti pole ise kavatanud ning keda kasvatab isa. BG soovib enda määramist lapse eestkostjaks, et kaitsta lapse huve ning korraldada asjaajamist. B.G muretseb lapse saatuse pärast, arvestades ema tervislikku seisundit ning seniseid eluviise, ta ei soovi, et laps satuks lastekodusse. A ja tädi suhted on väga lähedased ning hoolivad. Tädi on end lapsele pühendanud, ravinud ja hoidnud teda. BG on üles kasvatanud kaks tütart ning tal on piisavalt kogemust lapse kasvatamisel. BG on sisuliselt täitnud vanema kohuseid A sünnist alates, tehes seda vastutustundlikult ja südamega. BGi puhul ei esine PKS § 96 nimetatud eestkostjaks olekut välistavaid asjaolusid. BGi eestkostjaks määramisel jääks lapse senine elukorraldus samaks ning välditaks trauma tekkimist. Isikuomaduste poolest on ta sobiv täitmaks eestkostja ülesandeid. Eestkoste seadmine AGi suhtes on lapse huvides, vajalik asjaajamiseks ja lapse huvide kaitseks. Kohtumääruse põhjendused Kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 550 lg 1 p 1, mille kohaselt hagita menetluses lahendatakse perekonnaasjana alaealisele eestkoste määramine ning p 2, mille kohaselt vanema õiguste määramine lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamine, vaatab kohus asja läbi hagita menetluses. Tallinna Perekonnaseisuametis XXX koostatud sünniakti nr XXXX kohaselt on AG´i vanemateks SG (ik XXX) ja OB (ik XXX). PKS § 92 kohaselt seatakse eestkoste lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste kaitseks lapse üle, kes on ilma jäänud vanemlikust hoolitsusest. PKS § 92 lg 3 alusel võidakse eestkoste ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. Asja materjalidest nähtuvalt on alaealise AG´i isa surma ja ema enda ja lapse eest hoolimatuse tõttu kujunenud olukord, kus laps, alaealine AG, on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest ja olude sunnil elanud oma isa õe BG´i juures, kus ta elab käesoleva ajani. Seega on alaealine olnud alates sünnist vanema hoolitsuseta. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära puudutatud isikud, tutvunud kohtule esitatud kirjalike seisukohtade ja tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Asja kohtuliku arutamise käigus on tõendamist leidnud, et alaealisele AG´ile eestkoste seadmine on vajalik tema kasvatamiseks ning varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Lapse vanemate poolt on jäänud lapsele tagamata elementaarne hoolitsus ja järelevalve ning last on kasvatanud ja tema eest hoolitsenud tema sünnist alates BG. PkS § 95 lg 2 kohaselt isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul ning lg 3 kohaselt eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. BG on avaldanud soovi hakata alaealise AG´i eestkostjaks, milline asjaolu on tõendatud tema kirjaliku avaldusega (tlk 5). Ärakuulamisel kohtus jäi BG avaldatu juurde ja kinnitas, et soovib ja on nõus alaealist kasvatama. AG´i ema OB tunnistas ärakuulamisel samuti, et last on aidanud siiani BG ning ei seadnud kahtluse alla tema isikuomadusi ega võimeid täita vajadusel eestkostja kohustusi. Arvestades eelkõige alaealise lapse huve ning BG´i soovi täita lapse eestkostja ülesandeid ja tema isikuomadusi, asub kohus seisukohale, et alaealise AG´i huvides on jätta ta ka edaspidi elama oma tädi juurde, st keskkonda, mis on kujunenud tema jaoks koduks ja kus tema eest on hoolitsetud sünnist saati. Avalduse lahendamisel arvestab kohus esmajärjekorras lapse huvidega. Kohus on seisukohal, et kuivõrd laps on jäänud isa surma ja ema hoolimatuse tõttu ilma vanemlikust hoolitusest ja tema eest on hoolitsenud ja teda kasvatanud BG, mis on lapsele andnud stabiilsuse ja turvatunde, on lapse huvides käesoleval hetkel määrata tema üle eestkoste. Kohus leiab, et BG, kes on lapse sünnist saati täitnud vanema kohustusi vastutustundlikult ja südamega, on sobilik täitma XXX sündinud AG´i eestkostja ülesandeid. PKS § 97 kohaselt on eestkostja lapse seaduslik esindaja, eestkostja on kohustatud hoolitsema lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest. Kohus peab vajalikuks määrata AG´i eestkostjaks BG, kelle kohustuseks on hoolitseda alaealise kasvatamise ja ülalpidamise eest. Kohus selgitab, et
lg 1 kohaselt kohus määrab alaealisele eestkostja määrusega, lg 3 järgi eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse,
lg 2 järgi kohtumäärus jõustub määruse eestkostjale kättetoimetamise päeval, vastavalt
Kohtumäärus tuleb teha menetlusosalistele teatavaks kohtumääruse kätte toimetamise kaudu (
Liili Lauri Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.