3-06-2227 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 17. mai 2007 Tartu Haldusasja number 3-06-2227 Haldusasi E.T. i kaebus V

) § 28 lg 2 p 3 kohaselt tagatakse kehtestatud planeeringuga tutvumine detailplaneeringu puhul planeeritava maa-ala kohalikus omavalitsuses. Vihula Vallavalitsuse ehitusnõuniku ütluste kohaselt käis kaebuse esitaja varem detailplaneeringuga tutvumas.

§ 26

lg 1 kohaselt vaidlustatakse planeeringu kehtestamine ühe kuu jooksul arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest. Seega tuleks antud asjas menetlus lõpetada. 2

1. Kolmandad isikud H.V. ja X OÜ vaidlesid kaebusele vastu ning leidsid, et menetlus tuleks lõpetada kaebuse esitamise tähtaja rikkumise tõttu. Vastuväidete kohaselt oli detailplaneeringu avalik väljapanek ning kehtestamine avalikult teatavaks tehtud juba 2004 aprillis. Vihula vallavanem on 03.02.2004 kirjaga nr 7-2.12/338 teavitanud naabreid Võsul X asuva kuuri lammutuskavatsusest. Ehitise omanikud teavitasid detailplaneeringust, selle alusel välja antud ehitusloast ja peatselt algavast lammutustegevusest kaebuse esitajat isiklikult 2006 suve lõpul. Lammutustegevus toimus ajavahemikul 10.10.2006-14.10.
2. Kaebuse esitaja käis isiklikult kohapeal tegevust vaatamas ja talle esitati tutvumiseks nii detailplaneering kui ka selle alusel välja antud ehitusluba. Kaebuse esitaja on 12.10.2006 esitanud vallavalitsusele ja vallavolikogule avaldused detailplaneeringu ja ehitusloa tühistamiseks. Avaldusi kirjutades pidi ta olema teadlik vaidlustatud haldusaktidest kui ka väidetavast oma õiguste rikkumisest. MÄÄRUSE PÕHJENDUSED
3. Tartu Halduskohus jättis
4. märtsi 2007 määrusega taotluse tähtaja ennistamiseks ja esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata ning lõpetas menetluse E.T. i kaebuses Vihula Vallavolikogu ja Vihula Vallavalitsuse haldusaktide tühistamiseks kaebetähtaja rikkumise tõttu. Määruse kohaselt võib tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-ist 9 lg 1 kaebuse haldusakti tühistamise nõudes esitada halduskohtule 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates. Kuna käesoleval juhul on tegemist planeeringu kehtestamise ja ehitusloa väljaandmisega seonduva vaidlusega, kuulub kohaldamisele

§-is 26 lg 1 sätestatud tähtaeg.

§ 26

lg 1 sätestab, et planeeringu kehtestamine vaidlustatakse ühe kuu jooksul arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest. Kaebuse esitaja on seadusega sätestatud ühekuulist haldusakti vaidlustamise tähtaega eiranud. Kaebuse esitaja 12.10.2006 avaldustega Vihula Vallavalitsusele ja Vihula Vallavolikogule on tõendatud, et avaldusi kirjutades pidi ta olema teadlik nii vaidlustatud haldusaktidest kui ka väidetavast oma õiguste rikkumisest. Tunnistaja V. U. kinnitas, et avaldaja käis koos tütrega vallamajas ning talle anti vaidlustatud haldusaktide fotokoopiad. Seega tuleb haldusaktide tühistamiskaebuse esitamise tähtaega hakata arvestama alates 12.10.2006.

§ 26lg 1 kohaselt möödus kaebuse esitamise tähtaeg 13.11.2006.

Kaebus on Tartu Halduskohtule esitatud 15.11.

1. Kaebuse esitaja ei ole kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluses välja toonud objektiivseid asjaolusid, mis oleksid tal takistanud kaebeõiguse realiseerimist seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Seega tuleb HKMS § 12 lg 3 alusel menetlus lõpetada. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
2. E.T. i esindaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
3. märtsi 2007 määruse ning teha uue määruse, millega lugeda 15.11.2006 esitatud kaebus Vihula Vallavolikogu 14.04.2004 otsusega nr 194 kehtestatud detailplaneeringu tühistamiseks ning kehtestatud detailplaneeringu alusel Vihula Vallavalitsuse 27.10.2005 korraldusega nr 518 väljastatud ehitusloa nr 701 tühistamiseks tähtaegselt esitatuks või rahuldada taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ning esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Määruskaebuse kohaselt: 1) on kaebus esitatud tähtaegselt. Kaebuse tähtaja ennistamise taotluse kui alternatiivse taotluse rahuldamata jätmisel on ebaõigesti lähtutud HKMS §-ist 9 lg 9, kuivõrd protsessiõigusnormi 3 kohaldamine eeldab ebamõistliku viivituse olemasolu. Juhul, kui lugeda haldusaktist teadasaamise ajaks 12.10.2006, viivitas kaebuse esitaja halduskohtusse pöördumisega kaks päeva, millist ei saa lugeda ebamõistlikult pikaks viivituseks; 2) ei ole Vihula Vallavalitsus 12.10.2006 avalduse kohta haldusakti koostanud. Vallavalitsuse istungi protokollist nähtub, et eelnimetatud avalduse üle toimus vaid arutelu. 25.10.2006 saadeti Vihula Vallavalitsuse poolt määruskaebuse esitajale kiri, millises soovitati pöörduda Lääne-Viru Maavanema poole. Vihula Vallavolikogu ei ole määruskaebuse esitaja avaldusele kuni käesoleva ajani reageerinud. Määruskaebuse esitajal ei olnud võimalik aru saada, et avalduste esitamisega loetakse halduskaebuse esitamise tähtaeg saabunuks. Arvestada tuleb ka sellega, et kaebuse esitaja on 75-aastane ning tema vanus ei võimaldanud kõiki asjaolusid täpselt hinnata; 3) saab halduskohtusse pöördumise tähtaeg alguse ajast, mil kaebuse esitajal oli võimalik tutvuda haldusakti ja haldusakti aluseks olevate dokumentidega, millistest selgus tema õiguste oluline rikkumine. Nimetatud haldusaktidega sai kaebuse esitaja tutvuda alles 08.11.
4. Lähtuvalt eeltoodust ei saa lugeda kaebuse esitaja poolset kahe päevast viivitust ebamõistlikuks. Kaebuse esitaja sai teada haldusakti sisust ja oma õiguste rikkumisest 08.11.2006, kui M. L. väljastati Lääne-Viru Maavalitsusest koopiad Võsul X kinnistu kohta koostatud detailplaneeringu materjalidest (s. h vaidlustatud haldusaktidest); 4) 12.10.2006 Vihula Vallavalitsusele esitatud avalduses taotles määruskaebuse esitaja ehitusloa tühistamist. Vihula Vallavalitsuse 27.10.2005 korraldusega nr 518 väljastati ehitusluba H.V. ile. Määruskaebuse esitajale Vihula Vallavalitsuse poolt ehitusluba ega selle aluseks välja antud haldusakti tutvumiseks ei antud. Tunnistaja V. U. on kinnitanud, et konkreetselt määruskaebuse esitajale dokumentide andmist ta ei mäleta. Samuti ei ole tunnistaja kinnitanud, et andis vaidlustatud haldusaktide fotokoopiad kaebuse esitajale. Riigikohtu otsuses haldusasjas nr 3-3-1-73-05 on asutud seisukohale, et haldusakti teatavakstegemine tähendab adressaadile haldusakti kohta teabe edastamist, kusjuures teatavakstegemise viis peab võimaldama haldusaktile igakülgse hinnangu andmist, otsustamaks, kas haldusaktiga rikutakse isiku õigusi või mitte. Sellest tulenevalt on kaebus esitatud tähtaegselt, kuivõrd määruskaebuse esitaja sai õiguste rikkumisest teada 08.11.
5. VASTUSTAJATE VASTUVÄITED
6. Vihula Vallavolikogu vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) ei saa lugeda kaebust õigeaegselt esitatuks, kuna kaebuse esitaja ei ole toonud objektiivseid asjaolusid, mis oleksid tal takistanud kaebeõiguse realiseerimist seaduses sätestatud tähtajal; 2) teavitati X tn planeeringust selle läbiviimise käigus X tolleaegset omanikku E. R. Vihula vallavanema kirjaga 03.02.
7. Seega täideti kõiki avalikustamise nõudeid. E.T. il ei saanud aasta hiljem uuesti tekkida õigus osaleda detailplaneeringu avalikustamisel, milline lõppes aasta tagasi. Omandades 27.06.2005 asjaõiguslepinguga kinnistut X tn omandas E.T. sellest ajast ka kõik kinnistuga seotud õigused ja kohustused.
8. Vihula Vallavalitsus vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) on E.T. i kaebus esitatud tähtaega ületades. E.T. i on omakäelise avalduse esitanud vallavalitsusele 12.10.
9. Esitatud avaldus sisaldab andmeid, mille sai E.T. ametlikelt dokumentidelt. Avalduse kirjutamise ajaks 12.10.2006 pidi E.T. il selge olema, et antud ehitusluba on E.T. i arvates ebaseaduslik. E.T. i puhul tegemist on väga aruka ja analüüsivõimelise inimesega, kes vallamajas kohapeal paarikümne minuti vältel dokumentidega tutvudes oli võimeline kirjutama kaks väga põhjaliku analüüsiga avaldust; 4 2) anti kogu dokumentatsioon planeeringu ja ehitusloa kohta X E.T. i tütrele. Vastavad dokumendid edastas E.T. i tütar oma isale kindlasti enne 12.10.
10. E.T. i väide, et ta sai materjalid alles 08.11.2006 M. L., ei vasta tõele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Tartu Halduskohtu
12. märtsi 2007 määrus tuleb tühistada osas, milles lõpetati menetlus E.T. i kaebuses Vihula Vallavalitsuse 27.10.2005 korralduse nr 518 ja selle alusel väljastatud ehitusloa nr 701 tühistamiseks. Ringkonnakohus loeb E.T. i kaebuse selles osas tähtaegselt esitatuks ja saadab E.T. i kaebuse Vihula Vallavalitsuse 27.10.2005 korralduse nr 518 ja selle alusel väljastatud ehitusloa nr 701 tühistamiseks halduskohtule asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamiseks. Samuti tühistab ringkonnakohus halduskohtu määruse esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise osas ning rahuldab kaebaja taotluse osaliselt ja kohaldab esialgset õiguskaitset. Muus osas tuleb jätta Tartu Halduskohtu
13. märtsi 2007 määrus muutmata.
14. Halduskohtu määrus on õige osas, millega kohus lõpetas menetluse E.T. i kaebuses Vihula Vallavolikogu 14.04.2004 otsuse nr 194 tühistamiseks ning määruskaebuses esitatud väited ei ole aluseks selles osas vaidlustatud määruse tühistamisele. Asja materjalidest nähtuvalt sai E.T. kinnistu, asukohaga Vihula vald Võsu alevik X tn , kaasomanikuks 27.06.2005 (tl 79 - 88). Kaebuse Vihula Vallavolikogu 14.04.2004 otsuse nr 194 peale on ta esitanud halduskohtule 15.11.
15. Kaebuse esitamise ajaks oli vaidlustatava haldusakti andmisest möödunud enam kui kaks aastat. E.T. soovib teostada kaebeõigust haldusakti suhtes, mille vaidlustamise tähtaeg oli möödunud ammu enne seda, kui ta üldse sai kinnistu, asukohaga Vihula vald Võsu alevik X tn , kaasomanikuks. Õige ei ole kaebaja seisukoht, et tähtaeg kaebeõiguse teostamiseks hakkab kulgema ajast, millal E.T. sai teada vallavolikogu otsusest. Selline seisukoht oleks eelkõige vastuolus õiguskindluse põhimõtet toetavate kaebeõiguse reeglitega. Vallavolikogu 14.04.2004 otsuse nr 194 vastuvõtmise ajal oli kinnistu, asukohaga Vihula vald Võsu alevik X tn , omanikuks E. R., kes ei ole vallavolikogu otsust seaduses sätestatud tähtaja jooksul vaidlustanud. Ebaõige oleks anda kaebeõigust isikule, kes omandab kinnistu vaidlustada soovitava haldusakti vastuvõtmisest üle aasta hiljem ning endine omanik ei ole haldusakti seaduses sätestatud tähtaja jooksul vaidlustanud. Lähtudes eeltoodust ei oma tähtsust asjaolu, millal sai E.T. teada Vihula Vallavolikogu 14.04.2004 otsusest nr
16. Talle haldusakti teatavakstegemisest ei saa sõltuda kaebuse esitamise tähtaja alguse kulg. Samuti puuduvad asjas sellised mõjuvad põhjused, mis annaksid aluse kaebetähtaja ennistamiseks kaebuse esitamisel Vihula Vallavolikogu 14.04.2004 otsuse nr 194 peale. Vastavalt HKMS §-ile 12 lg 3 halduskohus rahuldab tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Põhjused kaebetähtaja ennistamiseks peavad olema objektiivsed ning tegemist peaks olema püsiva takistusega tähtaegse kaebuse esitamiseks. Määruskaebuse esitaja ei ole esitanud ei halduskohtule ega ringkonnakohtule ühtegi sellist mõjuvat põhjust, mis oleks aluseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamisele. Asjaolu, et kaebaja on 75-aastane, ei ole aluseks kaebetähtaja ennistamisele. Samuti ei ole aluseks kaebetähtaja ennistamisele see, et kaebaja pöördus avaldustega 12.10.2006 vallavolikogu ja vallavalitsuse poole ning Vihula Vallavalitsus soovitas pöörduda Lääne-Viru Maavanema poole.
17. Samas on halduskohus ebaõigesti leidnud, et kaebetähtaega Vihula Vallavalitsuse 27.10.2005 korralduse nr 518 ja selle alusel väljastatud ehitusloa nr 701 peale kaebuse esitamisel tuleb 5 arvestama hakata alates 12.10.2006, sest siis pöördus kaebaja avaldustega Vihula Vallavolikogu ja Vihula Vallavalitsuse poole ning neid kirjutades pidi ta olema teadlik vaidlustatavatest haldusaktidest. Vastavalt HKMS §-ile 9 lg 9 kui haldusakti ei ole kaebuse esitajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist muul viisil teada saanud, ent viivitanud kaebuse esitamisega ebamõistlikult, loetakse kaebuse esitamise tähtaeg möödunuks. Seega otsustamaks, kas kaebust Vihula Vallavalitsuse 27.10.2005 korralduse nr 518 ja selle alusel väljastatud ehitusloa nr 701 peale saab lugeda esitatuks tähtaegselt, tuleb tuvastada, kas E.T. , saades teada vaidlustada soovitavast haldusaktist, viivitas kaebuse esitamisega ebamõistlikult ja seetõttu tuleb lugeda kaebuse esitamise tähtaeg möödunuks või mitte. Asja materjalidest nähtuvalt on tõendatud, et reaalselt sai kaebaja kätte Vihula Vallavolikogu 14.04.2004 otsuse nr 194 08.11.2006, s. o siis, kui M. L väljastati koopiad Võsul X kohta koostatud detailplaneeringu materjalidest. Samas aga ei selgu toimiku materjalidest, millal sai kaebaja kätte Vihula Vallavalitsuse 27.10.2005 korralduse nr
18. Tunnistaja V. U (tl 93) ütluste kohaselt käis kaebaja tema juures enne
19. oktoobrit 2006; enne seda helistas keegi noor daam, kes väitis, et on kaebaja tütar ja talle anti volikogu otsuse, vallavalitsuse korralduse ja ehitusloa koopia; daami nime tunnistaja ei mäleta ja ei mäleta ka, kas andis E.T. ile mingeid dokumente. Seega ei ole tõendatud, et vallavalitsus oleks E.T. ile andnud Vihula Vallavalitsuse 27.10.2005 korralduse nr 518 enne 12.10.2005 ning vallavalitsuse vastupidised väited on paljasõnalised. Asja materjalidega on tõendatud ainult see asjaolu, et kaebaja oli 12.10.2006, kui ta kirjutas avalduse Vihula Vallavalitsusele (tl 27), teadlik vallavalitsuse korralduse, millega väljastati ehitusluba X tn ehitise püstitamiseks, olemasolust, kuid tõendatud ei ole, et nimetatud korraldus oleks olnud reaalselt kaebajal olemas. Arvestades seda, et kaebuse esitamiseks on isikul vaja tutvuda haldusaktiga, otsustamaks oma õiguste rikkumise üle, siis ei ole kaebaja viivitanud kaebuse esitamisega ebamõistlikult. Haldusaktist sai kaebaja teadlikuks 12.10.2006 ning kaebus halduskohtule on esitatud 15.11.
20. Eeltoodu alusel saab lugeda kaebus esitatuks tähtaegselt.
21. Kuna kaebus Vihula Vallavalitsuse 27.10.2005 korralduse nr 518 ja selle alusel väljastatud ehitusloa nr 701 peale on tähtaegne, siis tuleb rahuldada kaebaja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks osaliselt, s. o Vihula Vallavalitsuse 27.10.2005 korralduse nr 518 ja selle alusel välja antud ehitusloa nr 701 kehtivuse peatamise osas. Vastavalt HKMS § 121 lõike 2 võib kohus kohaldada esialgset õiguskaitset, kui vastasel juhul oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või osutuks see võimatuks. HKMS § 122 lg 2 esialgse õiguskaitse määruse tegemisel tuleb arvestada avalikku huvi ja kolmanda isiku õigusi. Riigikohtu senise praktika kohaselt kohaldatakse esialgset õiguskaitset siis, kui on kahjuliku tagajärje oht, kaebus ei ole perspektiivitu ning haldusakti tagasitäitmine ei ole võimalik või tagajärgede kõrvaldamine pole mõistlik (Riigikohtu halduskolleegiumi
22. novembri 2004 määrus nr 3-3-1-76-04). Antud juhul ei saa väita, et kaebus on ilmselt perspektiivitu. Samuti kaebuse rahuldamise korral oleks haldusakti tagasitäitmine raskendatud või võimatu, sest ehitusloa väljaandmise tühistamisel oleks ebamõistlik nõuda kolmandatelt isikutelt ehitusloa alusel ehitatud ehitise kõrvaldamist ja see raskendaks otsuse täitmist. Puuduvad andmed, et esialgse õiguskaitse kohaldamisega kuni kohtuotsuse jõustumiseni seataks ohtu avalikke huvisid. Seetõttu on otstarbekas vaidlustatud ehitusloa kehtivus peatada kuni asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni.
23. Kaebaja on esitanud taotluse tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 200 krooni. 6 Vastavalt HKMS §-ile 471 lg 6 on määruskaebus lõivuvaba. HKMS § 84 lg 4 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt tagastatakse riigilõiv määruse alusel. Kuna määruskaebuse esitamine on lõivuvaba, siis on kaebaja tasunud riigilõivu enam, kui on seaduses nõutud ning see tuleb HKMS § 84 lg 4 p 1 alusel tagastada. Agu Timmi Maili Lokk 7 Viivi Tomson