2-03-145/22

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Kohtunik Malle Seppik Otsusese tegemise aeg ja koht 1. juuni 2007. a., Tallinn Tsiviilasja number 2-03-145 Tsiviilasi AS-i M hagi V.B ja N.S vastu üüritud eluruumi tagastamiseks ja eluruumist väljatõstmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 30. märtsi 2007. a. määrus riigi õigusabi määramiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (kostja) N.S (IK xxxxxxxxxxx, elukoht

1. x)Kostja V.B (IK xxxxxxxxxxx, elukoht
2. x)Hageja AS M (registrikood xxxxxxxx, aadress
3. x)Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON: 1. Jätta Harju Maakohtu 30. märtsi 2007. a. määrus muutmata. 2. Määruskaebus jätta rahuldamata. 3. Määruse peale ei või kassatsiooni korras määruskaebusega edasi kaevata. Asjaolud ja menetluse käik 17. septembril 2003. a. esitas AS M Tallinna Linnakohtule (nüüdne Harju Maakohus) hagi V. B ja N.S vastu Tallinnas x asuva üüritud eluruumi tagastamiseks ja väljatõstmiseks. 28. märtsil 2006. a. määrusega määras kohus V.Ble riigi arvel esindajaks vandeadvokaadi Siiri Schneideri. 27. septembri 2006. a. määrusega määras kohus N.Sle riigi kulul esindajaks vandeadvokaadi Mart Sikuti. V.B esitas 7. veebruaril 2007. a. N.S järgmisel päeval kohtule taotluse advokaadi vahetamiseks, kuna usaldus advokaatide vastu on kadunud. Ka Siiri Schneider ja Mart Sikut teatasid kohtule, et kliendid on kliendilepingud lõpetanud. Kohus edastas Advokatuurile teate, milles palus määrata kostjatele advokaadi. 1. märtsil 2007. a. edastas Advokatuur kohtule 2 kostjate teate selle kohta, et nimetatud peavad läbirääkimisi advokaadibürooga. 29. märtsil teatati Advokatuurist, et riigi õigusabi on kostjatele nõus osutama adv. Mariann Tusti. Esimese astme kohtu määrus 30. märtsi 2007. a. määrusega otsustas maakohus, et kostjatele määratud esindajad tuleb vahetada ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 219 lõikele 5, advokatuuriseaduse § 44 lõikele 5 ja riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 18 lõikele 2, § 19 lõikele 3 ning § 20 lõikele 2 tuginedes määras neile esindajaks riigi kulul vandeadvokaadi vanemabi Mariann Tusti. Kostjad ei ole teatanud advokatuurile ja kohtule, et neil oleks advokaadi nõusolek neile riigi õigusabi osutamiseks. Seetõttu tuleb neid esindama määrata advokaat, kes on nõus neile riigi õigusabi osutama. N.S taotlus isikliku advokaadi määramiseks ei ole põhjendatud, kuna menetluse esemeks on samalaadsed ja samast alusest kostjate vastu esitatud nõuded ning kostjatel on samalaadsed vastuväited. RÕS-is ei ole sätestatud kohustust määrata sellisel juhul mitmele menetlusosalisele eraldi esindajad. Määruskaebus Määruskaebuses leiab N.S, et määrus ei ole õige osas, millega keelduti talle isiklikku advokaati määramast. Kohus ei ole märkinud, millisel RÕS-i paragrahvi alusel ei tohi sellisel juhul määrata mitmele menetlusosalisele eraldi esindajaid. Määrusest ei nähtu, mis võrreldes varasemaga muutus, sest varem oli kummalegi kostjale määratud eraldi esindaja. Kostjatel on majas elamiseks erinevad õigused. V.B on viimase üürniku M. B õigusjärglane, määruskaebuse esitaja on aga 1995. a. kokkuleppe kohaselt M. B perekonnaliige. Seega on määruskaebuse esitaja õiguste kaitsmiseks vaja teisi aluseid ja meetodeid. Määruskaebuse esitajalt isikliku kaitsja äravõtmine on põhiseadusliku õiguspärase ootuse printsiibiga vastuolus. Kuna varem oli kostjal isiklik advokaat, siis tekkis tal õiguspärane ootus, et talle uuesti määrataks isiklik advokaat. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art. 6 lg. 1 kohaselt on igaühel õigus õiglasele asja arutamisele, sealhulgas kaitsjale kohtus. Kohus on oma määrusega piiranud kostja õigust õiglasele asja arutamisele. Menetluse edasine käik 10. aprilli 2007. a. määrusega võttis Harju Maakohus määruskaebuse menetlusse. Kohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Määruskaebus ei anna alust kohtumääruse tühistamiseks või muutmiseks. Riigi arvel osutatakse isikule õigusabi vastavalt RÕS-is sätestatud tingimustele ja korrale. Määruskaebuse esitajale esindaja määramisel ei ole maakohus selle seaduse nõudeid rikkunud. Vastavalt RÕS § 5 lõikele 1 osutab advokaat riigi õigusabi advokatuuriseaduse alusel, arvestades riigi õigusabi seaduse erisusi. Advokatuuriseaduse § 44 lg. 4 kohaselt ei või advokaat õigusteenust osutada, kui ta samas asjas on osutanud või osutab õigusteenust kliendi huvidega vastuolus olevate huvidega isikule või kui seaduse kohaselt ei ole lubatud õigusteenust osutada. Kostjate huvid vaidlusaluses asjas ei ole vastuolulised ja seega ei ole nende esindamine ühe advokaadi poolt seaduse nõuetega vastuolus. RÕS ei kehtesta selles osas erinõudeid ega anna määruskaebuse esitajale alust nõuda endale isiklikku advokaati. Asjaolust, et varasemas menetluses oli kummalegi kostjale määratud eraldi advokaat, ei tulene määruskaebuse esitaja õigust nõuda niisuguse olukorra jätkumist. RÕS-i põhimõtete kohaselt on kohtul kohustus seista hea riigi arvel osutatavale õigusteenusele kulutatava raha efektiivse kasutamise eest. Õiguspärase ootuse põhimõttele tuginemine ei ole asjakohane. Asjakohane ei ole ka tuginemine inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art. 6 lõikele 1: selles konventsioonis ei ole ette nähtud isiku õigust saada vaidluses tsiviilõiguste ja –kohustuste üle tasuta õigusabi riigi arvel. 3 Kohtunik Malle Seppik