KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Silvia Truman ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. märts 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-676 Haldusasi R.V kaebused Murru Vangla keeldumiste peale anda luba vanglas elektriseadmete kasutamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 8. augusti 2006. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus R.V apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 7. märts 2007 Menetlusosalised Kaebaja R.V Vastustaja Murru Vangla RESOLUTSIOON 1. Võtta vastu kaebaja loobumine apellatsioonkaebusest kohustamisnõuete osas ning lõpetada selles osas menetlus. 2. Muus osas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Tallinna Halduskohtu 8. augusti 2006. a otsus jätta muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest 22. märtsil 2007. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tallinna Halduskohtu 18. jaanuari ja 28. veebruari 2006. a otsustega haldusasjades nr 3-05784 ja 3-05-1254 tehti Murru Vanglale ettekirjutus vaadata uuesti läbi kinnipeetava R. V poolt esitatud taotlused sülearvuti, printeri ja DVD-mängija kasutamiseks. Täiendavalt esitas R. V vanglale taotlused oma kambris SAT-TV antenni ja vastuvõtja, „Sony PS-2“ mängukonsooli, seadme „DVD-dvoika“ ja CD-raadio kasutamiseks. Murru Vangla keeldus 17. märtsi, 5. mai ja 12. mai kirjade ja otsustega arvuti, printeri, DVD-mängija, SAT-TV antenni ja vastuvõtja, mängukonsooli, „DVD-dvoika“ ja CD-raadio kasutamise lubade andmisest. Keeldumist põhjendati sellega, et Rummu Erikutsekooli vahenditest on R. V juba eraldatud arvuti, millest õppetööks piisab ning isikliku printeri omamine ei ole õppetöö seisukohast vajalik. DVD-mängija kasutamise taotlus ei ole piisavalt põhjendatud ning seega ei ole võimalik hinnata elektriseadme positiivset mõju kinnipeetava 3-06-676 resotsialiseerumisprotsessis. Vaba aja veetmise võimalusi vanglas on mitmeid ning õppetööks vajalike seadmete kasutamise võimalus tagatakse kooli poolt. Vanglas on olemas TV-võrk piisava kanalivalikuga. Mängukonsool, „DVD-dvoika“ ja CD-raadio ei toeta karistuse täideviimise eesmärke. Informatsiooni kättesaamiseks on poes müügil televiisor ja raadio. R. V esitas Tallinna Halduskohtule kaebused, nõudes keeldumiste õigusvastasuse tuvastamist ning Murru Vanglale ettekirjutuste tegemist nimetatud seadmete kasutamiseks lubade andmiseks või taotluste uueks läbivaatamiseks (haldusasjad nr 3-06-676, 3-06-1016, 3-06-1031, 306-1032, 3-06-1059 ja 3-06-1079). 13. juuli 2006. a määrusega liitis kohus kaebused ühte menetlusse. 2. Tallinna Halduskohtu 8. augusti 2006. a otsusega jäeti kaebused rahuldamata. Kohus põhjendas otsust järgmiselt:
- a)Otsused kinnipeetavale elektriseadme kasutamise loa andmisest keeldumise kohta on kaalutlusotsused. Kohus kontrollib üksnes, kas kaalutlusõigust on teostatud kooskõlas volituse piiride ja kaalutlusõiguse eesmärgiga, kas kaalutlused on olnud asjakohased ning kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestavad. Murru Vangla kodukorra p-des 88 ja 91 sätestatakse tingimused, mille täitmise korral võib vangla direktor vastava loa anda, ent neid punkte ei saa tõlgendada selliselt, et luba elektriseadme kasutamiseks tuleb igal juhul anda.
- b)Vangistusseaduse (VangS) § 39 lg-s 2 ja vangla sisekorraeeskirja § 39 lg-s 2 sätestatu kohaselt võib kinnipeetaval vangla direktori loal olla vaba aja veetmiseks vajalikke esemeid, kui nende kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirju ega häiri teisi isikuid. Ainuüksi nende tingimuste täitmisel ei tule kinnipeetavale anda automaatselt eseme enda juures hoidmise luba. Elektriseadmete kasutamise luba tähendab kinnipeetavale üldreegliga võrreldes soodustava erandi tegemist. Tuleb silmas pidada ka vangistuse kui karistusliigi iseloomu. Erandi tegemine on õigustatud eeskätt siis, kui on ette näha sellega kaasnev positiivne tagajärg. Vangla direktori kaalutlused ei tohi olla meelevaldsed ning erandite tegemisel peab võrdses olukorras olevaid kinnipeetavaid kohtlema ühtmoodi, ent loa andmisest keeldumine ei ole õigusvastane juhul, kui vangla direktor näitab mõistlikult ära, et konkreetse erandi tegemine ei aita paremini saavutada vangistuse täideviimise eesmärki.
- c)Kinnipeetava õigusvastane käitumine vanglas ja distsiplinaarüleastumised on märk sellest, et kinnipeetav ei ole motiveeritud õiguskuulekalt käituma ning seda vähem on põhjendatud talle vanglas kehtivatest üldreeglitest erandite tegemine, iseäranis täiendavate meelelahutusvõimaluste võimaldamise näol.
- d)Murru Vanglas kasutusel olevad elektriseadme kasutamise taotluse blanketid on koostatud ebamõistlikult, kuna kaebuse esitajal ei ole võimalik taotlust esitades kohe omapoolset seisukohta elektriseadme vajalikkuse ja kasulikkuse kohta esitada. Vältimaks taotluse ja sellest keeldumise põhjenduste esitamist alles kohtumenetluses, oleks mõistlik võimaldada kinnipeetaval põhjendada seadme kasutamise soovi kohe taotluse esitamisel, näiteks täiendades vastavalt selleks ettenähtud blanketti. Ainuüksi kinnipeetava põhjendus, et ta soovib mõnd seadet kasutada enese harimiseks ning teadmiste ja oskuste arendamiseks, ei saa loa andmisel olla ainumääravaks. Vajadusel peab vangla direktor arvestama ka muid vanglas enda arendamiseks või vaba aja veetmiseks ette nähtud võimalusi ja ka kinnipeetavat iseloomustavaid andmeid. Pooled said esitada kõik argumendid kohtumenetluses.
- e)R. V kasutuses on juba lauaarvuti, mis on varustatud õppetööks vajaliku tarkvaraga ning õppetööks vajalikud materjalid võimaldab kool trükkida õpetaja abiga. Seega ei olnud täiendava sülearvuti kasutamine vajalik. Tähtsust ei oma, et praeguseks ajaks võib R. V olla kaotanud arvuti kasutamise võimaluse, kuna kohus kontrollib akti seaduslikkust selle tegemise ajal eksisteerinud asjaolude valguses. Samuti ei ole vangistuse eesmärgi paremaks täitmiseks vaja kasutada isiklikku printerit. Kaebuste ja avalduste koostamine ning esitamine on R. V tagatud võrdsetel alustel teiste kinnipeetavatega. Ametiasutustega suhtlemise võimaluse tagamiseks ei 2
(5)3-06-676 ole isiklik printer vajalik. Kinnipeetaval on võimalik vajalikud avaldused ja pöördumised esitada ka käsikirjaliselt, kui ta leiab, et vanglas olemasolevaid trükkimise võimalusi kasutades ei ole tagatud kirjade sisu saladus.
- f)DVD-mängija näol on sisuliselt tegemist meelelahutuslikel eesmärkidel kasutatava seadmega ning vangistuse kui karistusliigi iseloomust ei tulene, et kinnipeetaval oleks õigus nõuda talle meelepärase meelelahutuse tagamist. Väide, et DVD-mängijaga on võimalik vaadata ka õppematerjale, ei tingi samuti iseenesest sellise seadme kasutamise lubamist, kuivõrd kaebuse esitaja ei ole välja toonud, et ilma DVD-mängijata ei oleks tal võimalik hariduse omandamiseks vajalikke õppematerjale kasutada. Vanglas on võimalik vaadata mitut erinevat eesti ja välismaa telekanalit ning need peavad kinnipeetava infovajaduse rahuldama. Väide, et kaebajat pakutav kanalivalik ei rahulda, on asjakohatu. Vangistuse iseloomust ei tulene, et kinnipeetav peaks saama valida talle meelepärast tegevust või meelelahutust. SAT-TV antenni kasutamine oleks vastuolus ka vangla kodukorra punktiga 88, kuivõrd sellist seadet ei ole võimalik paigaldada kambrisse. Mängukonsooli kasutamise loa andmisest keeldumist põhjendades on vastustaja samuti asjakohaselt märkinud, et vaba aja veetmiseks on vanglas ka muid võimalusi ning seetõttu ei ole mängukonsooli kasutamise võimalus kinnipeetavale vajalik. Samuti on asjakohane kohtumenetluse käigus esitatud põhjendus, et sellist seadet ei ole vangla poes müügil ning mingil juhul ei tulene seadusest, et vangla peaks korraldama sellise seadme poes müümise. Ka CD-raadio kasutamise vajadus ei näi olevat põhjendatud ning seega on vastava loa andmisest keeldumine õiguspärane. CD-plaatide kuulamise võimalus iseenesest kaebuse esitaja resotsialiseerumisprotsessile positiivset mõju ei avalda. DVD-mängimist võimaldav seade ei ole kinnipeetavale vajalik ja seega tuleb keeldumist pidada õiguspäraseks. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 3. R. V apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus sülearvuti, printeri, DVD-mängija ja portatiivse CD-raadio osas. Apellatsioonkaebust põhjendati järgmiselt:
- a)VangS §-s 39 reguleeritakse töötingimusi vanglas ja sisekorraeeskirjas vahistatu kokkusaamisi. Seega on kohtuotsuse viited arusaamatud. Vangistusseaduses ja vangla sisekorraeeskirjas on selgelt reguleeritud, millistest kaalutlustest peab vangla direktor otsuse tegemisel lähtuma: kasutaja poolt korra järgimine, kinnipeetav ei tohi häirida teisi isikuid ja peab kandma elektriseadmete kasutamise kulud. Loa andmisest keeldumisel peab direktor otsuses märkima, miks ei ole võimalik erandit teha ja millega ei saavuta erandi tegemine vangistuse täideviimise eesmärki. Vaidlustatud haldusaktid on üldsõnalised.
- b)DVD-mängija puhul on tegemist keeleõppeks ja muuks enesearendamiseks vajaliku vahendiga. Lisaks kooliprogrammile tuleb võimaldada ka keele individuaalset õpet. Kohtule ei saa esitada käsitsi kirjutatud kaebusi, kuna need võidakse jätta käiguta. Kooli poolt eraldatud arvuti võidakse seoses õppetöö lõppemisega ära võtta. Paremaid karistuse täideviimise eesmärke ei ole võimalik saavutada tingimustes, kus kinnipeetaval on piiratud juurdepääs informatsioonile ja meelelahutusele. 4. Murru Vangla vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja nõustutakse halduskohtu otsusega. Lisaks märgitakse järgmist:
- a)Apellanti iseloomustavad loa otsustamise ajal kehtinud kaks distsiplinaarkaristust, mis kinnitavad apellandi mitteõiguspärast käitumist ja ilmestavad soovimatust järgida vangla sisekorda. 5. mai 2006. a taotluses soovis apellant mängukonsooli osta vangla poest. Samas on 23. augustil 2006 läbiotsimise käigus koostatud protokolli kohaselt kaebuse esitajalt ära võetud mängukonsool, mille kohta ta märgib 19. septembri 2006. a taotluses, et soetas eseme Patarei Vanglas. Seega esitab apellant vastuolulisi andmeid väidetavalt temale kuuluvate asjade kohta.
- b)Konservatiivne suhtumine kinnipeetavate isiklike elektriseadmete kasutamiseks on õigustatud, kuna senine kinnipeetavate distsiplinaarpraktika näitab, et kinnipeetavatele usaldatud teh3
(5)3-06-676 nikat kasutatakse kuritegelikel eesmärkidel. VangS § 31 lg 2 järgi võib kinnipeetavale isikliku seadme kasutamise lubamisel kaaluda muuhulgas ka vangistuse üldeesmärke nagu õiguskorra kaitse ja kinnipeetava õiguskuulekale teele suunamine.
- c)Vangla elektriseadme kasutamise taotluse blankett on välja töötatud lihtsustamaks eelkõige blanketil loetletud seadmete taotluste menetlemist, mis on vajalikud üldlevitatava informatsiooni ja meedia saamiseks ning isikliku hügieeni hõlbustamiseks.
- d)Halduskohus menetleb ka käsikirjalisi kaebusi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Ringkonnakohtu istungil loobus kaebaja apellatsioonkaebusest kohustamisnõuete osas, sest kaebaja ei viibi enam Murru Vanglas. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebusest osaline loobumine tuleb vastu võtta ning halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 38 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 644 lg 5 kohaselt tuleb kohustamisnõuete osas menetlus lõpetada. Menetlus jätkub keeldumisotsuste õigusvastasuse tuvastamise nõuete osas. TsMS § 644 lg 3 sätestab, et apellatsioonkaebusest loobumise korral loetakse, et apellant ei ole apellatsiooniastmes menetlustoiminguid teinud. Apellatsioonkaebusest loobumise korral ei saa apellant esitada enam uut apellatsioonkaebust sama apellatsioonieseme kohta ja kannab apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud. 6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 7. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et halduskohus ei ole otsuses hinnanud HKMS § 19 lg-s 6 nimetatud asjaolusid. Halduskohus on piisava põhjalikkusega kontrollinud kaalutlusreeglite järgimist vangla poolt. Asjaolu, et kaebaja vangla hinnanguga kaalutlusõiguse teostamise osas ei nõustu, ei anna iseenesest alust kaebuste rahuldamiseks. Halduskohtu otsuses sisalduv ekslik viide vangistusseaduse § 39 lg-le 2 sama seaduse § 31 lg 2 asemel ja vangla sisekorraeeskirja § 39 lg-le 2 sama eeskirja § 59 lg 2 asemel ei muuda kohtuotsust ebaselgeks ega ole kohtuotsuse muutmise aluseks. 8. Õige on halduskohtu seisukoht, et seadmete kasutamist reguleerivad sätted võimaldavad erandloa andmisest keelduda neis nimetamata eesmärkidel, s.h tagamaks karistuse eesmärgi tulemuslikumat saavutamist. Asjakohatu on kaebaja viide sellele, et sülearvuti puudumise tõttu on tal takistatud arvuti kasutamise oskuste omandamine, sest kaebaja kasutuses oli keeldumise ajal lauaarvuti. Õigus pöörduda kohtu poole ei tähenda seda, et igal kinnipeetaval peaks olema isiklik printer. Kui kinnipeetaval ei ole printeri või trükimasina kasutamise võimalust, ei saa kohus nõuda avalduse esitamist arvuti- või masinakirjas ning kohtute praktikas ei ole seda ka valdavalt tehtud. Halduskohus on piisavalt põhjendanud, et CD-raadio ja DVDseadmete puhul on tegemist ennekõike meelelahutusseadmetega. Asjaolu, et raadio kaudu on võimalik hankida ka üldiseks kasutamiseks mõeldud informatsiooni, ei ole asjakohane, sest kaebajale on informatsiooni kättesaadavus muul viisil tagatud. Asjaolu, et teoreetiliselt võib DVD-seadme puhul olla tegemist muuhulgas õppevahendiga, ei tähenda, et seade on kaebajale õppimiseks vältimatult vajalik. Liiatigi ei tähenda seadme vajalikkus õppimiseks, informatsiooni kogumiseks või muu põhjendatud eesmärgi saavutamiseks, et seda tuleb igal juhul kinnipeetavale lubada. Vaatamata karistuse eesmärgi saavutamist soodustavatele mõjudele võivad seadmel samaaegselt olla negatiivsed mõjud. Olukord, kus kinnipeetav sisustab oma karistusaega suures osas meelelahutusega, nõrgendab karistuse toimet ja selle eesmärgi saavutamist. Kaebajale on meelelahutus piisaval määral kindlustatud televisiooni vahendusel. 4
(5)3-06-676
- Halduskohus leidis õigesti, et loataotluse blanketi puudused ei viinud asja ebaõige otsustamiseni vangla poolt. Seadusest ega kohtupraktikast ei tulene, et igasuguse menetlusliku või vormilise puuduse korral tuleks kaalutlusotsus tühistada. Kohtupraktika, kus menetlusvigadega kaalutlusotsuseid on tühistatud, on puudutanud olukordi, kus isiku õigust ärakuulamisele ja otsuse motiveerimisele on rikutud oluliselt raskemalt.
- Kohus on küll kaebaja varasemad sarnased kaebused rahuldanud, kuid ei ole kohustanud vastustajat kaebajale lube andma, vaid üksnes taotlusi uuesti läbi vaatama. Vastustaja ei ole uuel läbivaatamisel läinud vastuollu varasemate kohtuotsustega. Ivo Pilving Silvia Truman Ruth Virkus 5
(5)