2-07-5571/2

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-07-5571 Otsuse kuupäev 30.aprill 2007 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi TL avaldus lapse äravõtmiseks ilma vanema õiguste äravõtmiseta Asja läbivaatamise kuupäev 20.aprill 2007 Istungil osalenud isikud Avaldaja esindaja ÜL, puudutatud isikud MK, MK, puudutatud isiku J-OK esindaja advokaat H-LT Resolutsioon Rahuldada TLavaldus. Võtta ära alaealine J-OK(endine perekonnanimi J XXX) oma ema MK´i (endine perekonnanimi J) ja isa HH´i (endine perekonnanimi J) kasvatuselt ilma vanema õiguste äravõtmiseta. Anda vanemliku hoolitsuseta jäänud sügava puudega alaealise J-OK´i edasine elukorraldus tema elukohajärgsele eestkosteasutusele TKV sotsiaalhoolekande osakonnale, kelle pädevuses on lapse paigutamine riiklikusse hoolekandeasutusse. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule sama maakohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Menetluse käik. MK (endine perekonnanimi J ) ja HH´i (endine perekonnanimi J ) abielust on sündinud XXX sügava puudega poeg J-OK. Alaealise vanemate abielu lahutati TL ning kohtuotsusega määrati poeg oma ema MK kasvatusele. Alaealise isa HH´i elukoha kohta käesoleval ajal andmed puuduvad. Alaealise ema MK abiellus uuesti MK. Poolte abielust on XXX poeg OAK. Perekond elab aadressil XXX, 4-toalises kõigi mugavustega korteris. 8-aastane JO on sündinud enneaegsena ja raske liitpuudega. Arstliku ekspertiisi kohaselt on lapsel sügav puue, mis koosneb lapseea tsentraalparalüüsist, silma võrkkesta irdumisest ja raskest vaimupuudest. Ekspertiisi otsuse alusel on tuvastatud, et laps vajab toimetulekuks pidevat kõrvalabi, juhendamist ning ööpäevaringset järelvalvet. Samuti on ekspertiisi otsuses rõhutatud, et laps võib oma tegevuse või tegevusetusega tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale. Praktiliselt pime, vaimse arengu häirega laps vajab kõikides elamistoimingutes ööpäevaringset järelvalvet, eelkõige enesevigastuste vältimiseks. Lapse kasvades on muutunud tema hooldamine ja ohutuse tagamine kodus Mj a MK järjest raskemaks. Igapäevase elu toimetused kodus on muutunud lapsele ohtlikuks, kuna vanemal on raske üksi füüsiliselt toime tulla samaaegselt nii lapse hooldamisega kui ka tema järelevalve tagamisega, s.o pesemisega vannis, teiselt korruselt lapse õue kandmisega jne. Aeg-ajalt on M ja MK kasutanud võimalust paigutada alaealine J-O ajutisele riiklikule hooldusele hoolekandeasutusse – leevendamiseks mõnevõrra lapse kodus hooldamisega tekkinud raskusi. Käesoleval ajal alates XXX viibib JO ametlikult TLI- ja puuetega laste keskuses. Samas on M ja M K säilinud kontakt lapsega, nad on viinud teda võimalusel regulaarselt koju ning säilitanud temaga vanemlikud sidemed. Samuti on alaealine olnud THK toimetulekuklassis ja viibinud nädala sees kooli õpilaskodus. Mõlemad võimalused on olnud siiski vaid hetkelist leevendust ja pereliikmetele lühiajalist puhkust võimaldavad variandid, kuid ei ole J-O igapäevase hooldusega ja järelvalvega seonduvat piisaval määral lahendanud. Tuginedes PkS 53 lg 1 pöördus TL kohtusse paludes võtta ära alaealine J-OK vanematelt ilma vanema õiguste äravõtmiseta ning anda vanemliku hoolitsuseta jäänud sügava puudega alaealise J-O edasine elukorraldus tema elukohajärgsele eestkosteasutusele TKL sotsiaalhoolekande osakonnale, kelle pädevuses on lapse paigutamine riiklikusse hoolekandeasutusse. Kohtuistungil ära kuulatud: TL esindaja jääb kohtule esitatud avalduse juurde. MK nõustub avaldusega, selgitab, et kuna MK on päeva tööl, siis tuleb temal tegeleda nii J –O kui kahe aastase OA hooldamisega. J-O kaalub hetkel 35 kg ja ema ei suuda teda üksi tõsta. Laps ei liigu, kasutab mähkmeid, tema vasak silm ei näe üldse, parem silm eristab vaid valgust, laps suudab öelda vaid paarisõnalisi lauseid. MK seletuse kohaselt töötab ta täiskohaga ning tööajal tegeleb lastega MK. Viimane aga ei suuda toime tulla J-O hooldamisega, kuna laps on kasvanud ning teda tõsta käib MK üle jõu. J-OKi esindaja nõustub TL avaldusega. J-O ei ole vanemliku hoolitsuseta laps. Kuni viimase ajani on ta kasvanud oma ema M K ja ema abikaasa M K perekonnas. Igapäevaselt käib laps TH kooli toimetulekuklassis. Nädala sees veedab laps ööd sama kooli õpilaskodus. Reedest kuni pähapäevani veedab laps TLI ja P L K , pühapäeviti võtavad ema ja MK lapse koju, kust viivad ta esmaspäeva hommikul jälle kooli. Koolis osutatakse lapsele erinevaid teenuseid (ravi, taastusravi jms). Lapse esindaja leiab, et J-OKile on nii kooli õpilaskodus kui puuetega laste keskuses käesoleval ajal tagatud stabiilne, turvaline ja tema seisundile vajalik ja vastav keskkond. Kohtu järeldused. 2 Kohus võtnud arvesse kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse § 53 lg. 1 kohaselt võib kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel otsustada võtta lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde. Sama paragrahvi 3.lõike järgi kui lapse äravõtmisel vanemalt jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus. Asja arutamisel on leidnud Arstliku ekspertiisi otsusega nr XXX tõendamist, et XXX sündinud JOKon sügava puudega ning vajab kõrvalabi ja juhendamist igal ööpäeval, kuna ei tule iseseisvalt toime söömisega, hügieenitoimingutega, riietumisega, liikumisega ja suhtlemisega. Laps vajab järelvalvet, sest võib oma tegevuse või tegevusetusega tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale. J-O isa ei ole lapse kasvatamise ja hooldamisega tegelenud ning hetkel on tema viibimiskoht kohtule ja menetlusosalistele teadmata. Lapse ema MK on käesoleva ajani hoolitsenud Jan-Oskari eest, kuid edaspidine ööpäevaringne järelevalve ning hooldamine on muutunud emale ülejõukäivaks, millest lähtuvalt on põhjendatud eestkosteasutuse taotlus otsustada laps ära võtta vanematelt ilma vanemaõiguste äravõtmiseta. Laps asub alates XXXTLI ja PLK. Lapse ära võtmine vanematelt ning tema paigutamine hoolekandeasutusse on eelkõige vajalik lapse enda huvidest lähtuvalt. Lapse esindaja arvates on nii kooli õpilaskodus kui puuetega laste keskuses käesoleval ajal tagatud stabiilne, turvaline ja lapse seisundile vajalik ja vastav elukeskkond ning vajalik ravi ja taastusravi. Koidula Laurisaar kohtunik 3