lg 2 kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuste rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. OÜ möönab, et AS on talle küll teinud ettepaneku lepinguga kokkulepitud ja AS-i poolt tasumisele kuuluva rahasumma vähendamiseks, kuid arusaamatuks jääb, millistel põhjustel ta ei teatanud, et soovib leppetrahvi nõuda mõistliku aja jooksul. Leppetrahvi esitamise nõue ajaks tuleb ilmselt lugeda inkassofirma AS poolt saadetud nõuet XXX.a. OÜ on seisukohal, et lubamatu on, et leppetrahvi nõue esitati alles 81 päeva hiljem, kui vastavat nõuet oleks saanud OÜ vastu tegelikult esitada ning asjaolu, et nõue esitati ajal, mil OÜ oli esitanud hagi kohtusse. Seega puuduvad AS-l igasugused mõistlikud põhjendused, miks ta ei esitanud nõuet mõistliku aja jooksul. Vastavalt
ei või kohustuse rikkumise korral leppetrahvi nõuda, kui lepinguga pole sätestatud teisiti. Käesolevas asjas ei ole AS tõendanud OÜ-u poolseid lepingu rikkumisi ning isegi nende teoreetilisel esinemisel on rikkumine vabandatav, kuna lepinguga pole kokku lepitud, et rikkumise vabandatavuse korral on kahjustatud poolel õigus leppetrahvi nõuda. Vastuhagis esitatud XXX nõue väärtusega 6000 krooni väljanõudmise kohta pole AS esitanud ühtegi tõendit, et need on OÜ käes või talle või tema seaduslikule esindajale üle antud. Vastuhagis puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et kõnesoleva tööriista maksumus on just 6000 krooni ja kas sellises summas esitatud nõue on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt palub OÜ jätta vastuhagi rahuldamata ja kohtukulud AS-i kanda. 3 Kohtu põhjendused Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et pooled sõlmisid XXX.a töövõtulepingu, mille kohaselt kohustus OÜ tegema XXX hoones kokkulepitud töö, AS aga kohustus töö eest OÜle tasuma kokku 71 980 krooni. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et XXX.a esitas OÜ AS-le tööde vastuvõtmise akti nr 2-6/1, mille kohaselt ajavahemikus 26.04.2004.a – 02.06.2004.a oli valminud 75% kogu kokkulepitud tööde mahust ehk summas kokku 57 122,35 krooni. Samuti ei vaidlustata asjaolu, et AS vaatas teostatud tööd üle ja aktsepteeris esitatud akti XXX.a. Poolte vahel puudub vaidlus ka selle üle, et AS on tasunud OÜ-le 22 848,90 krooni. AS tunnistab hagi osaliselt 22 848,96 krooni ulatuses põhjusel, et OÜ ei teostanud töid tähtaegselt ja jättis tööd lõpetamata. AS küll võttis vastu OÜ poolt teostatud tööd 75 % ulatuses, kuid pärast tööde vastuvõtmist selgusid varjatud puudused töödes, mistõttu leiab AS , et vastuvõetud tööd olid tehtud 60% ulatuses.
lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Tulenevalt
lg-st 4 kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Poolte vahel XXX sõlmitud töövõtulepingu punkti 3.
lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik
lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Vastavalt
§-le 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 ja p 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Tulenevalt töövõtulepingu punktist 6.2. on OÜ-l õigus AS-lt nõuda viivist 1% maksmisele kuuluvast summast iga maksega viivitatud päeva eest. Seisuga XXX on hagejal õigus nõuda viiviseid summas 68 889,74 krooni. Hageja nõuab kostjalt viiviste väljamõistmist põhivõlgnevuse ulatuses, s.o. summas 34 273,50 krooni. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustust täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 68 547 krooni. 4 AS on esitanud ka vastuhagi, milles palub OÜ-lt vastavalt töövõtulepingu p 6.1 välja mõista leppetrahvi 54 704,80 krooni ning 6000 krooni väärtuses XXX. OÜ vastuhagi ei tunnista, kuivõrd
lg 2 alusel on leppetrahvi nõue põhjendamatu ning AS ei ole esitanud ühtegi tõendit, et tangid on OÜ käes või talle või tema seaduslikule esindajale üle antud.
lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Arvestades pooltevahelises lepingus sätestatud tähtaegasid, on kohus seisukohal, et AS ei ole mõistliku aja jooksul OÜ-le teatanud, et ta leppetrahvi nõuab, mistõttu on AS kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. AS palub, et kohus mõistaks OÜ-lt välja 6000 krooni väärtuses XXX. Kuivõrd AS ei ole tõendanud, et nimetatud tangid oleks OÜ valduses, on kohus seisukohal, et vastuhagi tuleb selles osas jätta rahuldamata. Eeltoodu põhjal jätab kohus vastuhagi rahuldamata. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt TsMS § 60 lg 1 (kuni 01.01.2006 redaktsioonis) mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 60 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele kohtukuluna riigilõiv 4 500 hageja kasuks. TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindajana poolt osutatud õigusabi eest: hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Arvestades asja mahtu ja keerukust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele õigusabikulu 68 547 x 5% =3 427,35 krooni. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskuludena 7 927,35 krooni. Arne Kolnes Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.