3-07-955/5

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai
2. a, Tallinn Haldusasja number 3-07-955 Haldusasi Kodakondsus- ja Migratsiooniameti taotlus P.G.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks Menetlusosalised ja esindajad Taotluse esitaja – Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, esindaja Aleksei Kuznetsov; Väljasaadetav – P.G., sünd. Bakuus xx xx xxxx Kohtuistungi toimumise aeg
3. mai
4. a, Tallinn Resolutsioon Anda luba P.G.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks tähtajaga kuni
5. juuli
6. a. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse määruse teinud halduskohtu kaudu hiljemalt
7. mail
8. a. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. P.G. on pärit Aserbaidžaanist ja saabus Eestisse täpsustamata ajal ja asjaoludel (ajavahemikus 1989-1992) Venemaalt, kus ta kasvas lastekodus. Isik on Eestis viibinud seadusliku aluseta ning korduvalt karistamise tõttu on pikka aega viibinud kinnipidamisasutustes. P.G. on end esitlenud ka A. nime all.
10. Tallinna Halduskohtu
11. novembri
12. a otsuse alusel paigutati P.G. pärast Murru Vanglast vabanemist väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni, kuna isikut ei olnud kehtiva reisidokumendi puudumise tõttu võimalik Eestist 48 tunni jooksul välja saata. Kohtulahenditega on kinnipidamise tähtaega kahe kuu võrra pikendatud.
13. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet esitas Tallinna Halduskohtule taotluse P.G.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks. Taotluse kohaselt ei ole isik astunud samme Eestis viibimise seadustamiseks. KMA pöördus
14. märtsil
15. a Aserbaidžaani Moskva Suursaatkonna poole palvega väljastada P.G.ile (A.le) tagasipöördumistunnistus. Välisministeeriumi
16. juuni
17. a kirjas kinnitatakse, et
18. aprillil
19. a toimunud kohtumistel arutasid Eesti ja Aserbaidžaani esindajad neid probleeme ja lubati küsimusega tegeleda.
20. juulil
21. a tegi KMA järelepärimised Aserbaidžaani Suursaatkonnale Lätis ning Välisministeeriumile isiku dokumenteerimise küsimuses.
22. augustil
23. a teatas Aserbaidžaan Suursaatkond Lätis, et sellenimelist isikut ei ole Aserbaidžaani automatiseeritud passisüsteemis arvel.
24. mail
25. a tegi KMA esindaja P.G.ile ettepaneku täita Aserbaidžaani viisataotluse ankeet, mille alusel oleks isikul võimalik saada Aserbaidžaani viisa KMA poolt talle
26. märtsil
27. a väljastatud ajutisse reisidokumenti. KMA pöördus
28. juulil
29. a Vene Föderatsiooni Suursaatkonna poole Eestis palvega väljastada isikule tagasipöördumistunnistus. Vene Föderatsiooni Suursaatkond palus
30. juuli
31. a kirjas isikul andmete täpsustamiseks täita vastavasisulised ankeedid. KMA tegi isikule
32. juulil
33. a ja uuesti
34. jaanuaril
35. a ettepaneku täita Vene Föderatsiooni Suursaatkonna edastatud reisidokumendi taotluse ankeedid. P.G. ei soovi KMA-ga koostööd teha, kuna tema sõnul puudub teda vastuvõttev riik ja ta peab ennast Eesti alaliseks elanikuks.
36. P.G. palub jätta KMA taotluse rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED
37. Kohus leiab, et KMA taotlus P.G.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 2 lõike 1, § 14 lõike 31, § 18 lõike 1, § 23 lõike 1 ja § 25 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
38. P.G.il puuduvad jätkuvalt välismaalaste seaduse § 51 lõikes 1 sätestatud seaduslikud alused Eestis viibimiseks ning ta kuulub seadusest tulenevalt Eestist väljasaatmisele. Eesti riik on teinud kohaseid jõupingutusi väljasaatmise sundtäitmise lõpuleviimiseks, kuid väljasaatmismenetlus on viibinud eeskätt P.G.i seaduserikkumise (VSS § 264 lg 1 p 3) tõttu. Isiku kinnipidamine alates
39. novembrist
40. a on proportsionaalne saavutava eesmärgiga, sest ilmselgelt on tegemist ainsa sunnivahendiga, mis kallutab P.G.i tegema KMA-ga koostööd kodumaale naasmiseks (taotlema Vene Föderatsiooni võimudelt tagasipöördumist võimaldavat reisidokumenti või Aserbaidžaani viisat). Väljasaatmine ei ole perspektiivitu, sest Vene Föderatsioon ega Aserbaidžaan pole teatanud keeldumisest võtta isik vastu. P.G. ei ole taotlenud nimetatud riikidelt luba riiki sissesõiduks. Pole alust arvata, et Vene Föderatsioon keelduks isiku vastuvõtmisest, kelle emakeeleks on vene keel ja kes on üles kasvanud Vene territooriumil. Samuti on eelduspärane, et Aserbaidžaan võtab riiki vastu oma rahvusest isiku.
41. KMA
42. septembri
43. a otsusega keelduti P.G.ile elamisloa andmisest ohu tõttu Eesti riigi julgeolekule. Kuni see otsus kehtib, jäävad tähelepanuta P.G.i väited tema õiguse kohta Eestis elada. Arvestades elamisloa andmisest keeldumise motiive, P.G.i kuritegelikku tausta ning tema kestvalt ignorantset suhtumist Eesti õiguskorda, kahjustab tema jätkuv Eestis viibimine Eesti riigi huve, mistõttu ei saa P.G.ile teha VSS § 9 lg 1 p 3 alusel ka seadustamisettekirjutust.
44. P.G.i vabastamise väljasaatmiskeskusest välistab ka temast lähtuv oht avalikele huvidele – väljasaadetaval pole elu- ega töökohta, elatusvahendeid. KMA
45. septembri
46. a otsusest nähtuvalt kinnitas P.G. elamisloa andmise menetluses, et ta pani minevikus kuriteod toime põhjusel, et tal polnud elamis- ega tööluba. Väljasaatmiskeskusest vabastamise korral osutuks P.G. jälle samas olukorras olevaks, mistõttu on kohtul põhjendatud alus arvata, et isik võib vabaduses viibides jätkata kuritegude toimepanemist.
47. Puuduvad mistahes tõendid selle kohta, et P.G. elaks Eestis seadusega kaitstavat perekonnaelu. 2
48. Kuna P.G.il puudub hetkel Vene Föderatsiooni väljasõitu võimaldav kehtiv reisidokument ja Aserbaidžaani viisa, mistõttu tema kohene väljasaatmine Eesti Vabariigist ei ole võimalik, ja puuduvad seaduses ettenähtud alused tema väljasaatmiskeskusest vabastamiseks, siis on põhjendatud P.G.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamine. P.G.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega pikendatakse kahe kuu võrra, s.o kuni
49. juulini
50. a. Villem Lapimaa 3