3-06-1404/6

MÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ivo Pilving, Silvia Truman ja Ruth Virkus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-1404 Haldusasi O.B kaebus kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
2. detsembri
3. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus O.B määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
4. detsembri
5. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu määruse peale võib edasi kaevata Riigikohtusse 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. O. B esitas
7. juulil 2006 Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes kahju hüvitamist 200 000 kr ulatuses, kuna vangla administratsioon nõudis, et Euroopa Inimõiguste Kohtule saadetavatele kirjadele kleebiks postmargid kaebaja, ning keeldus kirjade edastamisest vangla kulul väljastusteatega. Tallinna Halduskohtu
8. septembri
9. a määrusega jäeti kaebus puuduste tõttu käiguta. Kohus palus selgitada, milles väljendub vastustaja tegevuse õigusvastasus, ning täpsustada, kas tegemist on materiaalse või moraalse kahjuga ja milles see väljendub. Samuti paluti kaebusele lisada vangla vastus, kui kaebaja on juba pöördunud vangla poole, ning tasuda riigilõiv. Kaebaja suurendas
10. oktoobri
11. a vastuses kahjunõuet 31 800 000 kroonini ja esitas riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse põhjendusega, et ta ei tööta vanglas, tal ei ole vara ja keegi teine tema eest riigilõivu ei tasu. Tallinna Halduskohtu
12. novembri
13. a määrusega jäeti riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus rahuldamata. Kohus leidis, et vanglas viibimine ei pruugi veel sisulist maksejõuetust tähendada. Riigilõivu tasumisest vabastamiseks ei anna alust ka asjaolu, et taotletav summa on esitatud sellisena, mille puhul võiks tekkida küsimus selle tasumise reaalsete võimaluste suhtes. Vastasel juhul oleksid eelisolukorras kaebuse esitajad, kes kahju tekkimist sisuliselt ei põhjenda ja taotlevad summasid, millelt on 3% riigilõivu tasumise võimalus küsitav. Tallinna Vanglale tehtud järelepärimisest nähtub, et näiteks ajavahemikul
14. septembrist
15. a kuni
16. oktoobrini
17. a laekus avaldaja kontole 1 600 krooni. Kuigi eelnimetatud väljavõttest ilmneb, et rahalised vahendid on osaliselt kaupluses ära kulutatud, ei saa sellest teha järeldust, 3-06-1404 et avaldaja oleks täiel määral maksejõuetu. Seega ei oleks riigilõivu tasumisest vabastamine antud juhul põhjendatud. Kahju hüvitamise nõude puhul tuleb mingil määral arvestada ka vastava (3%) riigilõivu tasumise võimalusi. Kaebaja
18. detsembri
19. a vastuses teatas kaebaja, et ta tasub riigilõivu pärast hüvitise väljamõistmist.
20. Tallinna Halduskohtu
21. detsembri
22. a määrusega tagastati kaebus. Kohus leidis, et kaebaja sai
23. novembri
24. a puuduste kõrvaldamise määruse kätte
25. detsembril
26. Määrust ei ole selleks ettenähtud tähtaja jooksul riigilõivu tasumisest vabastamata jätmist puudutavas osas vaidlustatud. Samuti ei ole esitatud riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti ning selleks antud tähtaeg on möödas. Arvestades asjaolu, et puudused on riigilõivu osas tähtaegselt kõrvaldamata ning kaebust ei ole sellisel kujul võimalik menetleda, tuleb kaebuse materjal selle esitajale tagastada. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
27. O. Bu
28. jaanuari
29. a määruskaebuses palutakse halduskohtu
30. detsembri
31. a määrus tühistada. Kaebaja märgib, et ta saatis
32. detsembril 2006 taotluse kohtuniku taandamiseks, kuid kohtunik jätkab menetlust ja vastab kaebajale mittearusaadavas keeles. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
33. Määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus, sest halduskohtu määrus on seaduslik. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 11 lg-le 3 tagastab halduskohus kaebuse, kui selle puudusi ei ole määratud tähtajaks kõrvaldatud. Kaebaja ei tasunud puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja jooksul riigilõivu ega ole samas riigilõivust vabastamata jätmise peale määruskaebust esitanud. Soov tasuda riigilõiv alles pärast kaebuse rahuldamist, ei ole asjaoluks, mis annaks aluse jätta puudus tähtaegselt kõrvaldamata. Kuna halduskohtu
34. novembri
35. a määrusele on kaebaja vastanud, tuleb järeldada, et see oli talle arusaadav või tõlgiti see talle. Vastupidist ei ole kaebaja
36. detsembri
37. a avalduses märkinud. Seega on kaebaja viited sellele, et ta ei oska eesti keelt, asjakohatud. Kohtutoimikus pole andmeid, et kaebaja oleks esitanud käesolevas asjas kohtuniku vastu taandamisavalduse. Ringkonnakohus ei näe põhjust, miks kohtunik oleks pidanud ennast käesolevas asjas ise taandama. TsMS § 27 lg 3 kohaselt ei ole õigusemõistmisest põhjendamatu keeldumine lubatud. Ivo Pilving Silvia Truman Ruth Virkus 2