) § 76 lg-le 1, §-le 82, § 101 lg 1 p-le 1, § 108 lg-le 1, §-le 341 ja § 291 lg-le 1 palub hageja kostjalt välja võlgnevuse 177 000.00 krooni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista (tl 31-32). Poolte vahel sõlmiti 10.veebruaril 2005.a. põllumajanduslik rendileping, mille punkti 2.4. kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale vara kasutamise eest renti 100 000 krooni kuus, millele lisandub käibemaks. Hageja on esitanud kostjale 4 arvet kokku summas 472 000.00 krooni. Hagiavalduse lisas esitatud arvet nr 50070 kuupäevaga 01.juuni 2005.a. hageja kostjale esitanud ei ole. Nendest esitatud arvetest on kostja hagejale tasunud kokku 354 000.00 krooni. Tasumata on arve nr 50005, sest tulenevalt
võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu. Kostja selgitab oma nõude asjaolusid: 04.aprillil 2005.a. teatas kostja hagejale kirjalikult, et kostja soovib lõpetada rendilepingu ennetähtaegselt alates 15.juunist 2005.a. ja seda põhjusel, et puudus piimatootmiseks vajalik tootmismaa (karjamaa, söödatootmismaa, sõnniku laotamismaa), kuigi enne lepingu sõlmimist oli kinnistu omanik suuliselt kinnitanud, et eelpoolnimetatud tootmismaad on tal olemas. 10.juunil 2005.a. saatis kostja hagejale teatise, milles kostja esitas pretensiooni seoses sellega, et 10.veebruaril 2005.a. sõlmitud müügilepingus toodud vara kogus ei vasta tegelikkusele. Kostja hinnangul oli puudujääk 150 000.00 krooni. Lisaks eeltoodule on hageja jätnud kostja 10.juuni 2005.a. arve nr 46 summas 50 424.40 krooni tasumata. Kostja arvates võlgnes hageja talle 200 424.40 krooni, millele lisanduks 32 143.40 krooni selle eest, et hageja saanud veebruarikuu eest suuremat renditasu kui oleks pidanud saama. Vastavalt rendilepingule oli rendisumma ühes kuus 100 000 krooni, kuid rendileping sõlmiti 10.veebruaril, seega kuuluks rent tasumisele 19 päeva eest. Arvutuslikult on hageja saanud seega 32 143.40 krooni rohkem rendiraha. Seega on hageja võlgnevus kostja ees 232 567.80 krooni. Teatise eesmärk oli tasaarvestuse avaldus, kuid sellele avaldusele hageja seni vastanud ei ole. Kuna hageja kuni hagi esitamiseni kostja teatisele vastanud ei olnud, oli kostja seisukohal, et hageja on tasaarvestusega nõustunud ning poolte vahel kohustusi ei ole. Hageja seisukohad kostja vastuväidetele Hageja kostja vastuväidetega ei nõustu (tl 60-62; 67-68). Nimelt ei nõustu hageja selle kostja väitega, et kostja ei ole saanud arvet nr 50070. Hageja on seisukohal, et rendileping lõpetati 15.juunil 2005.a. ja arve esitati, sest ei näe põhjust arve esitamata jätmiseks. Hageja ei nõustu kostja väitega, et hageja ja kostja vahel 10.veebruaril 2005.a. sõlmitud müügilepingus toodud vara kogus ei vastanud tegelikkusele ning nende hinnangul oli puudujääk 150 000.00 krooni. Hageja juhib kohtu ja kostja tähelepanu sellele, et kõnealune 10.veebruaril 2005.a. sõlmitud müügileping sõlmiti OÜ PPF Nurme ja kostja vahel, mitte hageja ja kostja vahel. Seega jääb hagejale selgusetuks, miks esitas kostja nimetatud müügilepingu väidetavate puuduste kohta arve hagejale ja seda neli kuud peale kõnealuse müügilepingu sõlmimist. Kinnisasja võõrandamisel lähevad uuele omandajale üle küll üürileandja õigused ja kohustused seoses rendilepinguga, kuid mitte kinnistu eelmise omaniku ja kostja vahel sõlmitud loomade ja sööda müügilepingust tulenevad võimalikud kohustused. Hageja selgitab, et kostja on allkirjastanud 10.veebruaril 2005.a. akti, millega OÜ PPF Nurme esindaja, juhatuse liige 2 Kalle Kompus, andis üle ja kostja võttis vastu 10.veebruaril 2005.a. sõlmitud müügilepingu esemeks olevate loomade ja söötade valduse. Ühtlasi kinnitab kostja 10.veebruaril 2005.a sõlmitud müügilepingu punktis 3.3, et “ostja kinnitab, et on vara üle vaadanud ja selle seisukorraga põhjalikult tutvunud ning ta ei oma Vara suhtes pretensioone ning vara müügihind vastab Vara seisukorrale“. Seega on kostja ise kinnitanud, et on üle võtnud vara valduse, on vara üle vaadanud ning ei oma vara suhtes pretensioone ja jääb mulje, et kostja esitas ca neli kuud peale vara müügilepingut hagejale teatise väidetava puudujäägi kohta selleks, et rendisummat hagejale mitte tasuda. Samas on nimetatud teatis esitatud valele isikule. Vastuseks kostja väitele, et hageja on jätnud tasumata 10.juunil 2005.a. esitatud arve nr 46 summas 50 424.40 krooni, kinnitab hageja, et nimetatud arve esitamine ei kajastu hageja raamatupidamises. Kostja on oma teatises nr 80 kirjutanud „Käesolevaga OÜ Rebruk Farm esitab Teile arve vastavalt kokkuleppele ja Põllumajanduslikule rendilepingule 10.02.2005.a. saadud teenuste ja varuosade eest summas 50 424.40 krooni“. Hagejale jääb selgusetuks, miks arve on esitatud neli kuud peale väidetavate teenuste osutamist ja varuosade müüki ning millisest kokkuleppest tulenevalt on eelnimetatud arve nr 46 esitatud, kuivõrd 10.veebruaril 2005.a. sõlmitud põllumajanduslikust rendilepingust ei tulene, et kostja müüks hagejale varuosasid või teenuseid. Hageja täiendavate vastuväidete kohaselt ei ole 2005.a. veebruarikuu renditasu arve kostjale esitanud mitte hageja, vaid hageja eelkäija PPF Nurme OÜ poolt ning kostja vastuväide, et veebruarikuus on rendiraha tasutud 32 143.40 krooni rohkem, ei vasta tõele. Ühtlasi vähendab hageja hagisummat kuna kostja on osa võlgnevusest tasunud, s.t. et tasutud on 67 575.60 krooni ja tasumata on veel 109 424.40 krooni. Tasumata on arvest nr 50005 50 424.40 krooni ja arvest nr 50070 59 000.00 krooni. Kostja seisukohad Kostja on loobunud vastuväidetest, mis seonduvad kostja ja PPF Nurme OÜ vahelise ostumüügilepinguga (tl 39-50). Kuid kostja ei nõustu hageja väitega, et rohkem makstud rendiraha veebruarikuus summas 32 143.40 krooni peaks välja nõudma PPF Nurme OÜ-lt ning viitab
§-le 291. Vastavalt suulisele lepingule pidi hageja koristama ära ümber lauda asuva sõnniku, mida ta aga ei teinud.
359 sätestab ära kulutuste hüvitamise rentnikule. Eelpoolnimetatud sätte lg 1 järgi oli sõnnikuveo eest arve esitamine põhjendatud ning tasaarvestuse nõudmine seaduslik. Kostja tugineb sõnnikuveo puhul
Kostja hinnangul ei ole hageja käitunud kostja suhtes heas usus. Ta on jätnud teavitamata olulistest asjaoludest ning ei ole reageerinud teise poole ettepanekutele ning ei ole esitanud ka arvet. Kostja hinnangul lasub hea usu põhimõtete eiramise vastutus hagejal ja seda alates põllumajandusliku rendilepingu sõlmimisest. Martin Krupp oli PPF Nurme OÜ likvideerija, samas on ta ka otseselt seotud OÜ Helde PM Tootmine, kelle omanikeks on Veromena Invest OÜ ja OÜ Looman-AT. OÜ Looman-AT juhatuse liikmeks ja asutajaks on Martin Krupp (tl 94). Seega on Martin Krupp eeltoodud ettevõtete seaduslik esindaja ja muuhulgas ka hageja seaduslik esindaja, kes oleks hea usu põhimõtetest lähtudes pidanud kirjadele ja ettepanekutele vastama. Samuti oleks pidanud täitma kokkuleppeid sõnnikuveo osas, mida ta aga ei teinud.
lg 1 järgi peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt.
kohaselt võlasuhetele ei kohaldata seadusest ja tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole käitunud hea usu põhimõtetest lähtuvalt ja palub kohtul kohaldada asja lahendamisel
Nii leiabki kostja, et tal puuduvad varalised kohustused hageja ees. Tuginedes
lg-tele 1 ja 2 oli pooltevaheline saldo 67 575.60 krooni, mis on tasutud (tl 87-89). 3 Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Vastavalt 15.veebruaril 2005.a. sõlmitud kinnistu ostu-müügilepingule omandas OÜ Helde PM Tootmine 10.veebruaril 2005.a. PPF Nurme OÜ ja Rebruk Farm OÜ vahel sõlmitud rendilepingu objektiks oleva Farmi kinnistu Imavere külas Järvamaal (tl 4-9; 10-20) ning seega läksid hagejale
Rendilepingu p 2.4 kohaselt kohustus kostja kui rentnik tasuma 100 000.00 krooni, lisaks käibemaks, ühes kalendrikuus vastavalt rendileandja poolt esitatud arvetele. Hageja on esitanud 177 000.00 kroonise nõude seoses kostja poolt arvete nr 50005 ja 50070 mittetasumisega (tl 21-22). Arve nr 50070 on rendi arve perioodi eest 01.-15.juuni 2005.a., s.o. ajani, mil rendileping vastavalt rendilepingu p-le 2.3 lõppes (tl 37). Kostja on nimetatud arve mittemaksmist põhjendanud sellega, et ta ei ole antud arvet saanud, esitamata arve mittemaksmise kohta sisulisi vastuväiteid. Kuigi pooltevahelise rendilepingu 2.4 kohaselt toimub arve tasumine vastavalt rendileandja poolt esitatud arvele, tuleneb sama lepingu p-st 3.1.3 rentniku kohustus rendi tasumiseks lepingu p-s 2.4 määratud tähtajaks. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks oma kohustuse täitmiseks hagejalt arve mittesaamisel vastavat arvet nõudnud ning ei ole arvet tasunud ka hiljem, s.o. pärast hagiavalduse esitamist.
Seega on hageja nõue poole juunikuu rendi väljanõudmise osas
Veel on hageja nõudnud arve nr 50005 mittemaksmisest tulenevalt 118 000.00 krooni, millest kostja on kohtumenetluse kestel tasunud arve osaliselt summas 67 575.60 krooni (tl 89). Nimetatud arve tasumise selgituse kohaselt on kostja teinud tasaarvestuse ning tasunud hagejale vähem 50 424.40 krooni viitega 10.juuni 2006.a. arvele nr 46 (tl 51-52). Viimatinimetatud arve on kostja esitanud hagejale 10.juunil 2005.a. koos teatisega nr 80 (tl 38) ning on esitanud vastavad kuludokumendid (tl 77-78; 81-82) Antud teatises sisaldub märge pooltevahelise kokkuleppe kohta, kuid hageja sellist kokkulepet ei kinnita. Kostja seletuse kohaselt oli tegemist suulise kokkuleppega endise rendileandjaga ning sellisest kokkuleppest oli teadlik ka hageja esindaja. Kuna renditava lauda ümber oli suur kogus äravedamata sõnnikut, oli endise rendileandja poolt sõnniku äravedamine kostja poolt rendilepingu sõlmimise esmaseks tingimuseks ja eelduseks. Seda, et tegemist oli sõnnikuuputusega, ei eita hageja ning seda kinnitab ka Keskkonnainspektsiooni otsus väärteoasjas nr Pa-07/1254 (tl 83), kuid hageja eitab kokkulepet kostjaga sellise kulutuse kandmiseks. Kuigi pooltevahelise rendilepingu p 3.1.2 sätestab rentniku kohustuse juhuks, kui renditud varal on puudused, puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks seda teinud ning hageja on kohtu arvates õigesti juhtinud tähelepanu sellele, et arusaamatu on, miks kostja on esitanud arve teenuste osutamiseks ja varuosade müügiks neli kuud peale väidetavate teenuste osutamist. Arve nr 46 lisas sisalduvad lisaks sõnnikuveo kulutustele ka kulutused materjalidele ja teistele teenustele, mis on kostja poolt tõendamata ega tulene pooltevahelisest rendilepingust. Kostja on õigesti viidanud asjaolule, et tegelikult ei olnud endise rendileandja PPF Nurme OÜ likvideerimise tõttu rendilepingu sõlmimine TsÜS § 41 lg 4 sätete kohaselt lubatud, kuid ta ei ole tehingu kehtivust vaidlustanud. Tehingu tõlgendamisel tuleb kohtul välja selgitada poolte tegelik tahe, kasutades selleks poolte poolt esitatud tõendeid ning arvestada, et TsÜS § 138 lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Viimatinimetatud sättest tuleneb ka keeld tõlgendada tehingut viisil, mis oleks vastuolus hea usu põhimõtega, mida kostja hagejale süüks paneb. Samas on kohtu arvates kostja etteheited hagejale selles osas paljasõnalised ning põhjendatud ei ole
Kostja seletuse kohaselt oli sõnnikuveo korraldamine rendileandja poolt rendilepingu sõlmimise eelduseks, kuid kostja nõuab kulutusi
Nimetatud säte reguleerib kulutuste hüvitamist rentnikule rendilepingu lõppemisel ilmnenud parenduste või muudatuste tõttu.
lg 3 kohaselt toimub kulutuste hüvitamine üksnes juhul, kui 4 rentnik oli selleks kohustatud käsundita asjaajamise sätete kohaselt. Antud juhul puuduvad tõendid selle kohta, et tegemist oleks olnud käsundita asjaajamisega
Ühtlasi leiab kostja, et võlasuhe on hageja kostja vahel lõppenud, sest kostja saatis 21.veebruaril 2007.a. hagejale saldoteatise saldo kinnitamiseks
Kostja on viidanud asjaolule, et hageja ei ole saldoteatist vaidlustanud, kuid kohtu arvates on kostja järeldused meelevaldsed. Tegemist on saldoteatisega, mille kostja on esitanud ajal, mil hageja oli vaidlustanud võlgnevuse kohtus. Kostja nõuab kulutuste hüvitamist, mida hageja omaks ei võta, mis ei tulene pooltevahelisest lepingust ning seega ei ole põhjendatud kostja poolt nõutud
Eeltoodu alusel ja tuginedes
lg-le 1, § 101 lg 1 p-le 1 ja § 108 lg-le 1 on hageja nõue põhjendatud arve nr 50005 tasumiseks summas 50 424.40 krooni. Kostja on esitanud vastuväited ka seoses sellega, et pea tasuma arvet lisaks poolele juunikuu arvele ka osaliselt maikuu eest, esitades vastava arvestuse ja varasemad makstud arved (tl 31, 33-35). Kostja vastuväidete alusel on ta varem maksnud arvega nr 25010 renti terve veebruarikuu eest (tl 33), kuigi tasuda tulnuks tegelikkuses 19 päeva eest ning arvestuse kohaselt on hageja saanud renti rohkem 32 143.40 krooni, mille tasaarvestamist ta nõuab. Hageja vaidleb kostjale vastu leides, et veebruarikuu arve esitaja oli mitte hageja, vaid PPF Nurme OÜ ning hagejal ei ole selle arvega puutumust. Kohtu arvates on põhjendatud kostja seisukoht, et
Seega läks üle PPF Nurme OÜ õigus saada renti ja kohustus tagada ka rohkemmakstud rendisummad või küsida renti järgnevate kuude eest vähem.
lg 4 järgi, kui uus üürileandja rikub üürilepingust tulenevat kohustust, vastutab eelmine üürileandja kohustuse rikkumisega tekitatud kahju eest kui käendaja. Lähtudes eeltoodust on kostjal õigus nõuda eelpoolmärgitud rendisumma mahaarvestamist just hageja käest. Pooled on taotlenud menetluskulude jätmist vastaspoole kanda. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest, esitades avalduse asja menetlenud kohtule koos menetluskulude nimekirja ning kulusid tõendavate dokumentidega. Ingrid Niinemägi Kohtunik 5 6 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.