) ja viivitusintressi tasumist (
); kostjad on hageja üldtingimuste alusel kohustatud tasuma leppetrahvi (
). kostja seisukoht Kostjad võtsid kohtuistungil hagi õigeks ja esitasid sellekohased avaldused toimikusse. Kostjad tunnistavad lepingu sõlmimisega võetud kohustust. Laenusaaja väidab, et kohustuse rikkumine on seotud makseraskustega. kohtu hinnang Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostjad on hagi õigeks võtnud. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-ga 440 on kostja poolt hagi õigeksvõtmine hagi rahuldamise aluseks. TsMS § 444 lg. 1 alusel märgib kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses üksnes nõude õigusliku põhjenduse. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 järgi tekivad tsiviilõigused ja kohustused muu hulgas lepingutest. 7.oktoobri 2005 laenu- ja käenduslepingu sõlmimisega on poolte vahel tekkinud võlasuhe, mis tuleb
1 järgi täita vastavalt lepingule ja seadusele.
ja 145 järgi vastutab käendaja võlgniku kohustuste täitmise eest võlgnikuga solidaarselt. Võlaõigusseaduse (
) § 396 järgi kohustub laenuandja andma laenusaajale rahasumma, laenusaaja aga kohustub sama rahasumma tagasi maksma.
1 p. 1 järgi on võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Vaidlust ei ole selles, laenusaaja ei täitnud lepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt; hageja on lepingu üles öelnud, lepingu järgi loetakse lepingu ülesütlemisel kõik maksegraafikus ettenähtud maksetähtajad saabunuks; tagastamisele kuulub kogu laenusumma.
järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi lepingus kokkulepitud määras. Pooled on lepingu sõlmimisel intressi määras kokku leppinud; kostja ei ole maksegraafikus intressi suuruse kajastamist vaidlustanud. Lepingu ülesütlemise ajaks oli intressi nõue muutunud sissenõutavaks kogusummas 4 824.34 krooni ulatuses.
1 p. 6 alusel on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi tasumist. Hageja väidab, et viivitusintressi määraks tuleb lugeda lepingus kokku lepitud intressi määr, s.o. nõude esitamise ajal 0,027% päevas, millega kostjad on nõustunud.
järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Hageja tugineb nõude esitamisel lepingu p.-le 14.3, mille kohaselt on lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi kuni 1% varaliste kohustuste summast. Eeltoodu alusel on hageja nõue kostjate poolt õigeks võetud, õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Käendajal tekib laenusaaja eest kohustuse täitmise korral laenusaaja vastu tasutud summade ulatuses tagasinõude õigus. kohtukulud Hageja on XXX maksekorraldusega XXX tasunud hagi esitamise eest riigilõivu 2 750.00 3 krooni. Kohtukulud tuleb jätta kostja kanda TsMS § 162 lg. 1 alusel. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st §-st 162 lg. 1; 436; 438; 439; 440; 441-442 ja 444 lg. 1, TsÜS §-st 5 ja
§-st 3; 76 lg. 1; 101 lg. 1 p. 1 ja 6; 142; 145; 158; 396 ja 397 kohus o t s u s t a s: hagi rahuldada. Mõista välja NZ’ilt ja EE’lt solidaarselt AS kasuks 57 741.09 (49 796.61 + 7 944.48; viiskümmend seitse tuhat seitsesada nelikümmend üks) krooni kohustuse täitmiseks. Panna NZ’ile ja EE’le kohustus maksta aktsiaseltsile Hansapank viivitusintressi seadusjärgse intressi (
lg.1) määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude (49 796.61) krooni täitmiseni. Jätta kohtukulud NZ’i ja EE kanda. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.