Hageja nõuded 1 Hagiavalduse kohaselt soovib hageja kostjale elatise katteks välja mõista 2000 krooni. Kostja on seni maksnud elatise katteks 1000 krooni, tema palk on 8000-8500 krooni. Kuna hageja on asunud elama Tallinnasse, siis elukoha vahetusega on tõusnud ka kulud lapse ülalpidamiseks ja seega kostja poolt senimakstav 1000 krooni suurune elatis on ebapiisav. Kostja vastuväited Kostja on hagile tähtaegselt esitatud kirjalikus vastuses kinnitanud, et tunnistab hagi osaliselt. Kostja kinnitab, et on seni maksnud iga kuu vabatahtlikult 1500 krooni alimente. Kostja kinnitusel sai hageja ühisvara jagamise käigus korteri müügist saadud tulude katteks 246 133 krooni, samal ajal kostja peab maksma 73 000 krooni suurust laenu, selleks, et ta saaks ka endale elamispinna muretseda. Kostja on nõus maksma elatist minimaalsuuruses, kuna tal on pangalaen ja ta on materiaalsetes raskustes. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses õigeksvõtul põhineva otsusega.
lg.1 kohaselt, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus leiab, et kostja kinnitus, et ta on seni maksnud elatist ja ei keeldu sellest ka edaspidi, on käsitletav hagi õigeksvõtmisena. PerekS § 61 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt elatise välja nõude esitanud isiku kasuks. Elatise maksmise kohustus loetakse mittetäidetuks ka siis, kui kohustatud isik küll maksab elatist, kuid teeb seda ebapiisavas suuruses. Sõltumata sellest, kas kostja on seni maksnud elatist 1000 krooni ( hageja kinnitusel) või 1500 krooni (kostja kinnitusel), on tegemist mõlema summa puhul seaduses ettenähtud elatise minimaalsuurusest väiksemas summas elatise maksmisega ja ainuüksi see annab alust väita, et elatist on makstud ebapiisavas summas. Kostja on esitanud tõendid, mis kinnitavad, et augustist 2006 kuni veebruarini 2007 on kostja tasunud elatise katteks kokku 10 000 krooni ehk 7 kuu jooksul 1428.57 krooni igakuuliselt, lisaks sellele on kostja tasunud detsembris 2006 359 krooni, jaanuaris 2007 394 krooni ja veebruaris 2007 250 krooni lasteaiamaksu katteks. Kokku saab lapse ülalpidamise kohustust lugeda täidetuks 10 000 + 359 + 394 +250=11 003.-: 7 = 1571 krooni ulatuses igakuuliselt ja seega on tõesed pigem kostja väited tema poolt tasutud elatise suuruse osas, kui hageja poolt hagis esitatud kinnitus 1000 krooni maksmise kohta. Kostja on esitanud oma varalise seisundi tõendamiseks pangakonto väljavõtted, millest arvestuslikult on võimalik tuvastada, et kostja keskmine netopalk on 4815 krooni. Kostja poolt esitatud laenukohustust tõendavate dokumentide järgi tuleb tal maksta laenu katteks igakuuliselt 2083 krooni kuni 12.03.2011. Kohus leiab, et arvestades kostjal lasuvat alaealise lapse ülapidamiskohustust, on võimalik pangaga koostöös taotleda laenu tagasimaksmise graafiku pikendamist selliselt, et tagasimakstav summa oleks poole väiksem. Nimetatu on vajalik selleks, et pärast hagejale elatise maksmist 2000 krooni suuruses summas ja pärast laenu tagastamist jääks ka kostjale endale ülalpidamiseks minimaalselt vajalik summa. 2 Kohus ei pea võimalikuks teha mööndusi kohustuste täitmise järjekorra osas ja leiab, et pangale laenumaksmise kohustus ei saa olla prioriteetne elatise maksmise kohustuse ees. Kohus on tõenditena uurinud ja hinnanud poolte abielutunnistuse, abielulahutustunnistuse, lapse sünnitunnistuse ärakirju, Sotsiaalkindlustusameti tõendit hagejale riikliku peretoetuse määramise kohta, kostja esitatud tõendeid senise elatise maksmise kohustuse täitmise ulatuse, laenu tagastamise ja töötasu suuruse kohta. Kohus ei pea asjakohaseks tõendit poolte ühisvara jagamisest tulenevalt hagejale tasutud summade kohta.
kohaselt kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 05. juunil 2007.a Nooremreferent /allkiri/ M.Leimann I.Golubev I.Golubev 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.