lõike 2 punkti 1 ja lõike 3 kohaselt tuleb hagilt tasuda riigilõiv vastavalt tsiviilasja hinnale. Tsiviilasja hind on hagihind (
). Vastavalt
§-le 135 nimetab tsiviilasja hinna hageja.
lõike 1 teise lause alusel võib tsiviilasja hinna määrata kohus, kui ta leiab, et hageja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. Hageja lähtub hagihinna määramisel USA dollari ja Eesti krooni suhtest 1 USD = 13 EEK.
lõike 1 teise lause kohaselt arvestatakse välisvääringus nõue ümber Eesti kroonidesse hagi esitamise aja seisuga Eesti Panga ametliku kursi järgi. Eesti Panga internetilehel avalikult kättesaadavate andmete kohaselt
lõigete 1 ja 2 kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude järgi; hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud nõudeid intressidele, muu hulgas viivisele, samuti kulude hüvitamiseks. Kohus arvestab kõrvalnõudeid mõistlikus ulatuses, kui kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem või sellega võrdne. Hageja taotleb kostjalt kõrvalnõuetena välja mõista 133.614 krooni, kohtu arvestuste kohaselt moodustavad kõrvalnõuded kokku 121.880, 60 krooni. Nimetatud summa on põhinõudest suurem. Vaidlusaluses asjas tuleb hagihinna arvutamisel kõrvalnõudeid arvesse võtta. Nõude suurust arvesse võttes on kohtu hinnangul mõistlik arvestada kõrvalnõudeid pooles ulatuses. Eeltoodu alusel tuleb hagihinnaks määrata 167.665, 90 krooni (põhinõue 106.725, 60 kr + ½ kõrvalnõuetest 60.940, 30 krooni).
lõike 1 alusel võib menetlusdokumendi kohtu määruse alusel toimetada menetlusosalisele kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse ega ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas seaduses sätestatud viisil. Kostja elukoht on rahvastikuregistris registreeritud. Hagejal tuleb esitada kohtule menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise vajadust põhistavad tõendid: politsei või vallavõi linnavalitsuse kinnitus, et neile on saaja viibimiskoht teadmata. Vastavalt
lõike 2 teisele lausele peavad politseiasutus ja valla- või linnavalitsus selle kinnituse menetlusosalisele andma. Määruskaebus Määruskaebuses palub hageja Harju Maakohtu määruse tühistada osas, millega kohus määras hagihinnaks 167.665, 90 krooni ning kohustas hagejat tasuma täiendavalt riigilõivu 2500 krooni, samuti osas, millega kohus kohustas hagejat esitama kohtule menetlusdokumendi kostjale avaliku kättetoimetamise vajadust põhistavaid tõendeid. Määruskaebuse esitaja nõustub kohtupoolse valuutakursist tingitud hagihinna muutmisega, mille tulemusel jääb hagihinnaks 229.451 krooni, s. o. põhivõlg 106.725, 60 krooni, intress 16.000 krooni ja viivis 106.725, 60 krooni. Kuid nõustuda ei saa sellega, et kohus võtab riigilõivuga maksustatava hagihinna arvestusse sisse kõrvalnõuded.
lõige 1 sätestab selgelt, et hagihind määratakse põhinõudelt, mida kinnitab ka
Kohtu argumendiks on asjaolu, et intressi ja viivise summa ületab põhinõude summat. Siinkohal tuleb tähele panna, et võlg on eriti pikaperioodiline ja asjaolu, et intressi ega viivist ei ole tasutud 10 aastat. Kohtumääruse ebaõigsus seisneb ka asjaolus, et 3 kohus on omaalgatuslikult vähendanud hagihinnas kõrvalnõuete summat, seda ilma kostjapoolse taotluseta. Kohus on märkinud, et hagejal tuleb esitada politsei või kohaliku omavalitsuse kinnitus selle kohta, et neile on kostja viibimiskoht teadmata. Kohaliku omavalitsuse elanike register on keeldunud selliste andmete väljastamisest ning keeldumise kohta täiendavat tõendit hagejale ei esitanud. Sellise järelepärimise tegemist nõuti otse kohtu poolt. Kohus on andnud hagejale ebareaalse ülesande, mida objektiivsetel ja seadusest tulenevatel põhjustel pole hagejal võimalik täita. Ebareaalne on ka kohtukorralduses antud tähtaeg 20 päeva, kuna Vabariigi Valitsuse seaduse järgi on nii kohalikul omavalitsusel ja politseil avaldusele vastamiseks aega 30 päeva, mis ei võimalda kohtu korraldust täita. Menetluse edasine käik Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas vastavalt
Ringkonnakohtu seisukoht Vaidlustatud määruses on maakohus määranud hagihinna ning jätnud hagiavalduse käiguta, andes hagejale hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Seega on kohus lahendanud vaidlustatud määruses kaks menetluslikku küsimust, millest ühe kohta tehtud lahendit saab määruskaebusega vaidlustada ja teist mitte. Nii võib
1 kohaselt määrusega puudutatud menetlusosaline maakohtu määruse peale ringkonnakohtule määruskaebuse esitada üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust.
5 võimaldab esitada määruskaebuse maakohtu määruse peale tsiviilasja hinna kindlaksmääramise või selle muutmise kohta, kui hind on määratud summaga üle 100.000 krooni. Kuna vaidlusalusel juhul on kohus määranud tsiviilasja hinnaks 167.665, 91 krooni, siis saab hageja tsiviilasja hinna määramise kohta tehtud määruse peale edasi kaevata. Maakohtu poolt
2 alusel tehtud hagi käiguta jätmise määruse peale määruskaebuse esitamise võimalust menetlusseadustik ette ei näe. Maakohus on vaidlustatud määruses märkinud, et määruskaebuse võib esitada üksnes hagihinna määramise osas. Ka
663 lõikega 1 ja § 638 lõikega 1 menetlusse võtmast osas, milles kaebuse esitamine ei ole lubatud. Seega tuleb eeldada, et maakohus võttis määruskaebuse menetlusse kogu ulatuses.
2 kohaselt, kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. Kuna kaebus maakohtu määruse peale hagiavalduse puuduste kõrvaldamise osas on ebaõigesti menetlusse võetud, tuleb see selles osas jätta läbi vaatamata. Tsiviilasja hinna määramise osas on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme. Tsiviilasja hinna määramisel tugines maakohus
Oma järeldust põhjendades märkis kohus, et hageja ei ole oma nõuet USA dollaritest kroonidesse ümber arvestades lähtunud õigest kursist. Kohus leidis, et hagihinna muutmiseks annab talle aluse
1 lause 2. Osundatud lause kohaselt arvestatakse välisvääringus nõue ümber Eesti kroonidesse hagi esitamise aja seisuga Eesti Panga ametliku kursi järgi. Kolleegium leiab, et osundatud säte ei andnud maakohtule alust hagihinna määramiseks erinevalt hagejast. Nii on see säte kohaldatav vaid juhul, kui hageja poolt esitatud nõue on välisvääringus. U. U seevastu on esitanud oma nõude Eesti kroonides. Tegemist on kroonides väljendatud rahasumma nõudega ja kohtul ei olnud alust hageja nõuet
1 lause 2 alusel korrigeerida. Tegelikult vähendas kohus vastuolus
Küsimus 4 sellest, kas hagejal on alust nõuda tema poolt hagetavat summat ja millise kursiga tuleks kostja väidetav dollarivõlg kroonidesse ümber arvestada, puudutab asja sisu, mille üle kohus saab otsustada asja sisulise läbivaatamise käigus. Seega on maakohtu määrus vale osas, millega kohus vähendas hageja poolt esitatud nõudesummat tulenevalt USA dollari ja Eesti krooni vahelisest kursist. Küll on hagejal endal võimalik oma nõuet täpsustada, kui ta seda soovib. Samas oli maakohus õigustatud hagihinda arvutades arvestama sellesse kõrvalnõudeid pooles ulatuses.
2 lauses 1 sätestatu kohaselt ei arvestata hagihinda arvutades muuhulgas kõrvalnõuetena esitatud nõudeid intressidele, muu hulgas viivisele. Sama lõike lause 2 kohaselt arvestab kohus aga kõrvalnõudeid mõistlikus ulatuses, kui kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem või sellega võrdne. Hageja poolt esitatud haginõudes on kõrvalnõuded põhinõudest suuremad, seega andis osundatud säte maakohtule aluse neid hagihinna kindlaksmääramisel arvestada. Maakohtu poolt arvestatud ulatus on kolleegiumi arvates mõistlik, määruskaebuse väited ei anna alust seda ulatust muuta. Kuna hageja kõrvalnõude suuruseks on 133.614 krooni, siis moodustab ½ sellest 66.807 krooni ja maakohtu poolt kõrvalnõude arvesse võtmise ulatust arvestades on tsiviilasja hinnaks 183.807 krooni. Margo Klaar Urmas Reinola Malle Seppik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.