← Eesti

3-06-1259/14

Obsah (7)§ 24§ 12§ 29§ 19§ 22§ 28§ 40

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Eesistuja Viive Ligi, liikmed Lauri Madise ja Lilianne Aasma 26. aprill 2007, Tallinn Haldusasj

) § 23 lg-s 2 sätestatud ehitusloa saamise tingimused ning ei esinenud ühtegi

§ 24

lg-s 1 loetletud alust ehitusloast keeldumiseks, siis väljastas TLPA ehitusloa nr 17591 ehitise rekonstrueerimiseks. Rõdude kinniehitamine on ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine.

§ 12

lg-te 1 ja 2 kohaselt peab ehitamine toimuma vastavalt ehitusprojektile ja ehitusloa alusel. Seadusandja tahte kohaselt ei või ehitise välisilme konstruktsioonilist muutmist teostada ilma ehitusloa ja projektita.

§ 29

lg 1 p 4 kohaselt on ehitise omanik, sh ka kaebajad, kohustatud tagama ehitusprojekti kohase ehitamise. Planeerimisseaduse (PlS) üldsätete kohaselt peab kohalik omavalitsus tagama võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks. Kohaliku omavalitsuse õigus ja kohustus on kavandada linna ruumilist arengut, mis arvestab muuhulgas nii majanduslikku, sotsiaalset kui kultuurilist keskkonda. Rõdude sulgemine raamitud klaasidega loob hoone fassaadile võõra rütmi, mis rikub hoone välimuse ning ei väärtusta hoone arhitekti intellektuaalset loomingut. 5. Korteriühistu X leidis, et TLPA ei ole rikkunud kaebajate õigusi. Korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lg 1 ja 2 ning § 2 lg 1 ja 2 kohaselt on elamu välisfassaad ja sinna juurde kuuluvad rõdud korteriomanike kaasomandis. Korteriomanikud valdavad 2

(9)3-06-1259 kaasomanikena AÕS § 72 järgi korterelamu välisfassaadi ühiselt ning vastutavad ühiselt ka selle korrasoleku eest. Vastavalt KOS § 15 lg-le 1 valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset ühiselt, seega on kõikidel korteriomanikel õigus otsustada korteriomandi mõttelise osaga seotud küsimuste üle. Kaebuse esitajad on rõdud kinni ehitanud omavoliliselt ja ilma teiste korteriomanike käest nõusolekut küsimata. Kaebuse esitajad on oma tegevusega viinud elamu renoveerimise lõpetamise olukorda, kus nende pahatahtliku tegevuse tõttu ei ole korterelamu X renoveerimise lõpule viimine võimalik. Uue ehitusloa taotluse esitamisel on Korteriühistu X juhatuse esimees tegutsenud vastavalt TLPA poolt väljastatud ettekirjutusele, milles TLPA ehitusjärelvalve juhtis tähelepanu, et elamule X väljastatud ehitusluba nr 9612 ei ole vastavuses ehitusprojektiga. Arvestades TLPA ettekirjutust, oli Korteriühistu X juhatuse liige kohustatud korteriomanike ja korteriühistu liikmete huvidest lähtuvalt tellima uue ehitusprojekti, mis vastaks TLPA poolt esitatud nõuetele. 6. Tallinna Halduskohtu 05.12.2006 otsusega haldusasjas nr 3-06-1259 jäeti kaebused rahuldamata. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebajad on rõdud kinni ehitanud ilma sellekohast õiguslikku alust ja ehitusluba omamata. Kohus peab vaidlust lahendades andma vastuse küsimusele, kas raamideta klaasimisviisi kasutamise nõude panemine ehitusloa tingimustesse TLPA poolt on olnud õiguspärane ning kas kaebajatel on õigus nõuda sellise nõude tühistamist (kas see muudaks kaebajate rõdude kinniehitused õiguspäraseks). Arvestades KOS § 1 lg-te 1 ja 2 ning § 2 lg 2 sätestatut, on Korteriühistu X elamu rõdud kaasomandis. Kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse (KÜS) nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates KÜS järgi. Kui KOS-i või korteriomanike kokkuleppe alusel tehakse korteriomanike otsus häälteenamusega, kehtib otsus ka nende korteriomanike kohta, kes on hääletanud otsuse vastu või kes ei ole hääletamises osalenud. KÜS § 13 lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Korteriühistu X 28.10.2004 üldkoosoleku protokollist nähtuvalt otsustati teostada maja rõdude põhjalik remont. Korteriühistu X esitas TLPA-le ehitusloa taotluse koos eelprojektiga fassaadi remondiks. TLPA väljastas ehitusloa koos tingimusega, et rõdude klaasimisel kasutatakse aknajaotuseta klaasimisviisi. TLPA ei pidanud lubatavaks olukorda, kus osad rõdud on kinni ehitatud klaasitud raamidega (80-st elamu rõdust 14) ja tegi korteriühistule ettepaneku täiendavate tööjooniste tellimiseks, et kinniehitatud rõdude omanikel oleks võimalik need projektikohaselt ümber ehitada. Muudatusprojekti kohaselt on rõdude klaasimine lubatud ainult peale rõduplaatide remontimist vastavalt AS Eesti Projekt koostatud ekspertiisile. Rõdude klaasimisel tuli kasutada raamideta lausklaase, projektile mittevastavad klaasimise lahendused likvideerida. Viienda korruse rõdude klaasimine on võimalik ainult koos varikatuse ehitusega rõdule. Arvestades eeltoodud asjaolusid, asus kohus seisukohale, et kaevatud ehitusloa tühistamiseks puudub õiguslik alus. Kaebajate rõdud on kinni ehitatud õigusliku aluse ja ehitusloata, mistõttu ei saa kaebajad tugineda ka õiguspärase ootuse põhimõttele. Kaevatud ehitusloa tühistamine ei muudaks kaebajate omavolilisi ehitusi seaduslikeks, rõdude kinniehitamisel puuduks endiselt õiguslik alus. Kaebajad on Korteriühistu X liikmed. Seega ei saa nad väita, et neid ei ole ehitusloa menetlusse kaasatud: ehitusloa taotluse on esitanud korteriühistu esimees ühistu nimel (seega ka kaebajate nimel) ning korteriühistu on vastu võtnud põhimõttelise otsuse rõdude renoveerimiseks. KÜS § 13 lg 4 kohaselt peavad kaebajad taluma korteriühistu enamuse otsust rõdude renoveerimiseks ning vaikimisi vastuvõetud aktsepti ehitada rõdud kinni aknajaotuseta klaasimisviisil. 3
(9)3-06-1259 Tõendamata on kaebajate väited nende ebavõrdsest kohtlemisest. Kohus märkis, et rõdude kinniehitamine ei ole kohustus, vaid isikutele vabatahtlik tegevus. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  1. Apellatsioonkaebustes paluvad L.B, P.G, I.K, V.G ja N.H tühistada kohtuotsus ja kaebused rahuldada. Apellandid leiavad, et halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigusnormi ja ebaõigesti hinnanud tõendeid. Kaebajate poolt kasutatud raamidega klaasimisviis vastas algsele ehitusprojektile nr KÜ-
  2. Kinniehitused ei tekita ohtu inimeste elule, tervisele, varale ega keskkonnale. 12.04.2005 väljastatud ehitusloa nr 9612 märkus, et rõdude klaasimisel tuleb kasutada aknajaotuseta klaasimisviisi, on haldusakti tühine osa. Arhitektuursed lisatingimused kehtestatakse

§ 19

lg 1, lg 3 ja lg 4 p 1 sätestatud juhul ja korras ehitusprojekti koostamisel.

§ 22

ja selle alusel väljastatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 24.12.2002 määrusega nr 63 kehtestatud Ehitusloa vorminõuded ei näe ette võimalust panna ehitusloa tingimustesse lisanõudeid. Kaebajad on kasutanud oma õigust tugineda ehitusloa nr 9612 osa tühisusele juba haldusasjades nr 3-1146/2005, 3-06-718 ja 3-06-15 vaidlustes TLPA ettekirjutuste üle viia kaebajate rõdude kinniehitused kooskõlla ehitusprojekti ja ehitusloaga nr 9612. Viimatinimetatud haldusasjades lõpetati menetlus põhjusel, et TLPA tunnistas oma ettekirjutused 09.06.2006 otsusega algusest peale kehtetuks ilmnenud haldusaktide ebatäpsuse tõttu. Seega on ebaõige kohtu seisukoht, et käesoleva vaidluse esemeks oleva ehitusloa tühistamine ei seadustaks kaebajate rõdude kinniehitusi – ehitusluba nr 9612 kehtib ilma tühise osata ning nimetatud ehitusloaga olid raamitud rõduklaasid lubatud. Vale on kohtu seisukoht, et korteriühistu esimees esindas ehitusloa menetluses kaebajaid. Korteriühistu esindusõigus on piiratud elamu valitsemisega. Korteriühistu õiguste hulka ei kuulu korteriomanike esindamine kaasomandi käsutamise, kasutamise ja valdamise küsimustes (KOS § 21). KOS § 12 lg 1 järgi reguleerivad korteriomanikud kaasomandi eseme kasutamist kokkuleppega. AÕS § 72 lg 1 järgi valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Seega on kaasomandi valdamise ja kasutamise küsimused korteriomanike ainupädevuses ning korteriühistu ei saa automaatselt korteriomanikke selles küsimuses asendada.

§ 28

lg 1 p 4 järgi on ehitise omanikul õigus taotleda ehitusloa kehtetuks tunnistamist. Korteriomanikud kokkulepet rõdude klaasimiseks lausklaasidega sõlminud ei ole. Korteriühistu 28.10.2004 üldkoosoleku protokollist nähtub liikmete otsus rõdude remontimiseks ja rõdude remontimisel firma nõudel aknaraamide eemaldamiseks. Eeltoodust saab teha järelduse, et raamid tuli eemaldada üksnes remondi ajaks ja rõdude kinniehitamine raamitud klaasidega säilitatakse. Üldkoosoleku otsus, mis on vastu võetud enamushäältega (44 häält 80-st), väljendab korteriomanike enamuse seisukohta. Halduskohtu seisukoht, et X korteriomanikud on vaikimisi aktsepteerinud aknajaotuseta rõdude kinniehitamise viisi, on ekslik. TsÜS § 64 lg 4 järgi loetakse vaikimist või tegevusetust tahteavalduseks, kui vaikimise või tegevusetuse lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast. KÜS § 13 lg 1 järgi korteriühistu otsused võetakse vastu üldkoosolekul ja MTÜS § 22 lg 1 järgi üle poole koosolekul osalenud liikmete poolthäältega. X korteriomanikud (47 korteriomanikku) esitasid mais 2006 Põhja-Tallinna linnaosavalitsusele tahteavalduse säilitada rõdudel puitraamid. Üldkoosolek ei ole vastu võtnud otsust muuta 02.07.2004 koostatud ehitusprojekti KÜ-183, kus oli puitraamidega klaasimisviis ette nähtud. Halduskohus võrdsustas põhjendamatult ehitusloa kaasomanike kokkuleppega. Linnavalitsuse kui ehitusjärelevalve asutuse poolt antud ehitusluba ei saa asendada ega kinnitada kaasomanike kokkulepet. Seega on kaasomanikel võimalus keelduda nõusoleku andmisest ümberehitustöödeks sõltumata ehitusloa olemasolust. 4

(9)3-06-1259 Apellandid leiavad, et 02.05.2006 ehitusluba nr 17591 on väljastatud ilma õigusliku aluseta. Tallinna Linnavolikogu 29.05.2003 määrusega nr 35 kinnitatud Tallinna linna ehitusmääruse § 24 lg 2 järgi peab ehitis oma lahenduselt arvestama Tallinnas välja kujunenud arhitektuuri- ja ehitustavadega ning oma välisilmelt vastama piirkonna või lähiümbruskonna eripärale ja kujunduslikule stiilile. X tänava piirkonnas on paljudel sama arhitektuuriga majadel rõdud kinni ehitatud raamitud klaasidega. Seega vastab X maja üldpilt piirkonna või lähiümbruskonna eripärale ja kujunduslikule stiilile. Vaidlustatud ehitusluba on väljastatud diskretsiooni kuritarvitamisega. Arhitekt M.A selgitas kohtuistungil, et TLPA on esitanud elamu X arhitektuursed lisatingimused põhjusel, et Helsingis ja Stockholmis on samamoodi. See on asjassepuutumatu. TLPS surub peale raamideta klaasimisviisi, arvestamata korteriomanike soove ja materiaalseid võimalusi. Raamideta klaasikomplekti turuhind Tallinnas 2006.aastal oli 16 073 krooni, mitte 1000 krooni, nagu väitis kohtuistungil arhitekt M.A. Vaidlustatud ehitusluba on väljastatud menetlusnõuete rikkumisega. TLPA ei kaasanud menetlusse korteriomanikke, kelle õigusi ja kohustusi antud haldusakt puudutab. Vaidlustatud ehitusluba on ebaproportsionaalne, sest ei vasta Eesti Vabariigi põhiseaduse § 11 teises lauses sätestatule, mille kohaselt õiguste ja vabaduste piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Ei ole mõistlik juurutada Tallinnas rõdude supermoodsat klaasimisviisi nagu Helsingis ja Stockholmis ning likvideerida Tallinnas levinud rõdude raamidega klaasimisviisi. Halduskohus on jätnud tähelepanuta kaebajate seletused, miks on kinniehitatud rõdud neile vajalikud. TLPA tingimused kohustavad korteriomanikke mitte ainult olemasolevaid raame lammutama, vaid ühtlasi kandma liigseid kulutusi uue klaasi paigaldamisel. Kaebajad on seisukohal, et rõdude kinniehitamine raamidega ei riku teiste korteriomanike huve. Kaebajate rõdude puitraamid ei ole takistanud rõdude rekonstrueerimistööde läbiviimist. 8. Tallinna Linnaplaneerimise Amet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 02.05.2006 ehitusluba nr 17591 ehitise rekonstrueerimiseks on väljastatud 5-korruselise suurpaneelelamu fassaadi rekonstrueerimise projekti alusel. Seega ei ole tegemist ehitise püstitamise ehitusprojektiga, mida reguleerib apellantide poolt viidatud

§ 19

. Samuti ei ole vaidlustatud haldusaktiga kehtestatud X asuvale ehitisele arhitektuurilisi lisatingimusi. Ehitusloa nr 17591 kohaselt on kohalik omavalitsus andnud loa X ehitise rekonstrueerimiseks vastavalt ehitusloa nr 17591 p-s 3.1 nimetatud projektile. Seega on apellantide väide, et haldusaktist ei selgu õigusi ja kohustusi, meelevaldne ja paljasõnaline. Vastustaja leiab, et apellandid on vääralt asunud seisukohale justkui TLPA kavatseb sunniviisiliselt korteriomanikele peale suruda raamideta rõdude klaasimisviisi. Rõdude kinniehitamine on ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine.

§ 12

lg 1 ja 2 kohaselt peab ehitamine toimuma vastavalt ehitusprojektile ja ehitusloa alusel.

§ 29

lg 1 p 4 kohaselt on ehitise omanik, sealhulgas apellandid, kohustatud tagama ehitusprojekti kohase ehitamise. Õige on halduskohtu seisukoht, et rõdude kinniehitamine ei ole kohustus, vaid isikute vabatahtlik tegevus. Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et raamidega klaasimisviis loob hoone fassaadile võõra rütmi, rikub hoone välimuse ning ei väärtusta hoone arhitekti intellektuaalset loomingut. Omavoliliste ehitustööde sallimine toob kaasa kaose linna planeerimises ja ei võimalda luua konkreetses keskkonnas ühtset loogikat ja arhitektuuri silmas pidades harmoonilist hoonete ansamblit. Arhitektuurselt ühtselt väljaehitatud hoonete fassaadide muutmine võib toimuda üksnes veenvatel põhjustel ning arhitektuurset loogikat silmas pidades. Määravaks ei ole sealjuures mitte avatäite tüüp, vaid sobivus hoone arhitektuurse tüpoloogiaga. Apellatsioonkaebuse esitajad on moonutanud arhitekt M.A sõnu. A kinnitusel on hinnavahe kahe klaasimisviisi vahel ca 1000 krooni rõdukomplekti kohta. 5

(9)3-06-1259 HMS § 41 lg 3 p 6 kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosaliste arvamust ja vastuväiteid ärakuulamata, kui haldusakt antakse üldkorraldusena või menetlusosaliste arv on suurem kui
  2. KÜ X on seisukohal, et erineval viisil kinniehitatud rõdud rikuvad nii hoone välisilmet kui ka konstruktsioone. TLPA juhtis korduvalt korteriühistu tähelepanu sellele, et X elamule väljastatud 12.04.2005 ehitusluba nr 9612 ei ole vastavuses X ehitusprojektiga. Arvestades TLPA ettekirjutust, oli KÜ X juhatus kohustatud tellima uue muudatusprojekti ja ehitusloa, mille kohaselt tuleb rõdude klaasimisel kasutada raamideta lausklaase. Korteriomanikke teavitati eesti ja vene keeles, et rõdude kinniehitamine on lubatud ainult aknajaotuseta klaasimise meetodil. Enne elamu rõdude renoveerimise algust 09.05.2005 oli 17 rõdu omavoliliselt ja ilma projektita kinni ehitatud. Viis korteriomanikku, sealhulgas kaebaja I.K, keeldusid rõdusid avamast ning rõdud jäid seestpoolt renoveerimata. Apellantide näidatud hinnapakkumine rõdude klaasimiseks lausklaasiga on tehtud suurema rõdu tarvis, X rõdude klaasimine lausklaasiga maksab 11 950 või 12 745 krooni. Elamu rõdude renoveerimine lõpetati septembris 2005, kuid ühistul ei ole siiani võimalik saada kasutusluba, sest 8 rõdu on kinni ehitatud puitraamidega ja 1 rõdu pleksiklaasiga. Kolm rõdu on kinni ehitatud nõuetekohaselt lausklaasidega, ülejäänud rõdud on avatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Kaebajad nõuavad ehitusloa tühistamist. Tühistamisnõue on põhjendatud siis, kui haldusakt on õigusvastane ja rikub kaebajate õigusi. Seega tuleb vaidluse õigeks lahendamiseks tuvastada, kas ehitusluba rikub kaebajate poolt esile toodud omandiõigust neile kuuluva korteriomandi valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks ning kas ehitusluba on õigusvastane.
  4. Kaebajad on seisukohal, et raamidega klaasimisviisi ettenäinud projektile antud ehitusluba kehtib ilma tühise kõrvaltingimuseta, millega nähti ette rõdude kinniehitamine lausklaasidega. Kaebajate arvates käesoleva vaidluse esemeks oleva ehitusloa tühistamise korral vastavad nende poolt ilma ehitusloata kinni ehitatud rõdud ehitusloa nr 9612 nõuetele ning on seaduslikud. Korteriomanikud leppisid üldkoosolekul kokku fassaadi remondi ja rõdude kinniehitamise raamitud klaasidega, muudetud projekt on vastuolus korteriomanike enamuse tahtega ning kaebajatel on õigus nõuda ehitusloa tühistamist

§ 28lg 1 p 4 alusel.

Rõdude klaasimine on hädavajalik, raamitud klaaside kasutamine ei riku kellegi õigusi ja on kooskõlas antud rajooni arhitektuurse ilmega, sest mitmel sama tüüpi naabermajal on kasutatud just raamitud klaasidega kinniehitamist. Samuti on kaebajad jätkuvalt seisukohal, et nad oleks tulnud ehitusloa andmise menetluses ära kuulata ning korteriühistu esimehel puudus pädevus nende esindamiseks. Ärakuulamise korral oleks vastustajale selgunud, et muudetud projekt ei vasta korteriomanike tahtele ja ehitusluba poleks sellisel kujul välja antud. 12. Kaebajad lähtuvad ebaõigest eeldusest, et ehitusluba nr 9612 kehtib ilma märkuseta rõdude klaasimisel aknajaotuseta klaasimisviisi kasutamise kohta. Kui nimetatud märkus oleks käsitletav haldusakti tühise osana, rakendub HMS § 63 lg 3, mille kohaselt toob haldusakti osa tühisus kaasa kogu haldusakti tühisuse, kui tühise osata poleks haldusakti antud. Arvestades vastustaja selgitusi, poleks haldusorgan eelprojektis fikseeritud raamidega klaasimisviisi aktsepteerinud, seega poleks ehitusluba esitatud projekti põhjal väljastatud. Seetõttu oleks kaebajate käsitlust arvestades kogu ehitusluba tühine haldusakt ja kehtetu algusest peale. 6

(9)3-06-1259
  1. Ehitusloa nr 9612 tühisust ei ole käesoleva ajani siduvalt kindlaks tehtud. Haldusakti andnud haldusorgan võib tulenevalt HMS § 63 lg 4 akti tühisuse igal ajal kindlaks teha. Akti tühisuse kindlaks tegemine on võimalik vastava haldusakti andmisega, sellist akti ei ole antud. Kaebajad ei ole pöördunud kohtu poole ehitusloa või selle osa tühisuse tuvastamise nõudega. Ringkonnakohus leiab, et ehitusluba nr 9612 ei ole tühine haldusakt. Ehitusloast nähtub selgelt, et elamu fassaadi renoveerimisel ja rõdude klaasimisel tuleb kasutada raamideta klaasimisviisi. Sellise arhitektuurse tingimuse esitamine ehitusloas sõltumata sellest, et ehitusloa lisaks olevas ehitusprojekti seletuskirjas oli kirjeldatud rõdude klaasimist raamidega klaasimisviisi kasutades, ei ole õigusvastane ega muuda ehitusluba ebaselgeks. Raamitud klaasimisviisi asendamine raamideta klaasimisviisiga poleks nõudnud ehitusprojekti ümbertegemist, sest lausklaasidega klaasimisel pole vaja kindlaks määrata raami mõõte ega värvi. Seda seisukohta kinnitab ka käesoleva vaidluse esemeks oleva ehitusloa lisana esitatud muudetud ehitusprojekt, mis sisaldab erinevusena eelmisest projektist üksnes lauset lausklaaside kasutamise kohta rõdude klaasimisel.
  2. Tulenevalt Tallinna Linnavolikogu 29.mai 2003 määrusega nr 35 kinnitatud Tallinna linna ehitusmääruse § 5 lg 2 p 2 kuulub Tallinna Linnaplaneerimise Ameti pädevusse projekteerimisel ehitiste arhitektuursete ja arhitektuur-ehituslike tingimuste koostamine ning § 24 lg 2 kohaselt peab ehitis oma lahenduselt arvestama Tallinnas välja kujunenud arhitektuuri- ja ehitustavadega ning oma välisilmelt vastama piirkonna või lähiümbruskonna eripärale ja kujunduslikule stiilile. Ehitusloa taotleja ei olnud enne ehitusloa taotluse esitamist küsinud ametilt projekteerimistingimusi, seega ei olnud enne projekti koostamist fassaadile arhitektuurseid tingimusi kehtestatud. Haldusorgan oli õigustatud menetlusökonoomikast lähtudes mitte nõudma uue projekti esitamist, sest arhitektuuriline tingimus fassaadi renoveerimiseks oli võimalik kehtestada üldarusaadaval ja praktiliselt teostataval viisil ehitusloas. Kuna ehitusluba nr 9612 on kehtiv haldusakt ning nõusolek X fassaadi rekonstrueerimiseks ja rõdude klaasimiseks raamideta klaasimisviisi kasutades anti selles haldusaktis, ei saa käesolev ehitusluba, mis kehtestab samasugused nõuded rekonstrueerimisele, rikkuda kaebajate õigusi.
  3. Kui haldusakt ei saa kaebajate õigusi rikkuda, ei pea kohus akti sisulist õigusvastasust kontrollima, sest haldusakti tühistamine oleks võimalik üksnes siis, kui haldusakt kaebajate õigusi rikub. Kaebus jääb rahuldamata.
  4. Isegi kui lähtuda eeldusest, et ehitusluba nr 9612 on tühine ja arhitektuuriline tingimus rõdude katmise kohta kehtestati esmakordselt ehitusloas nr 17591, poleks alust kaebuse rahuldamiseks. Nagu kohus õigesti tuvastas, ei tekiks kaebajatel ka sellisel juhul õigust ilma õigusliku aluseta kinniehitatud rõdude piirete säilitamiseks ning need tuleks kohaliku omavalitsuse vastava ettekirjutuse alusel likvideerida (

§ 40lg 2).

17. Ehitise kaasomaniku õigus nõuda ehitusloa tühistamist ei tulene

§ 28lg 1 p 4.

Viidatud säte annab õiguse nõuda haldusorganilt ehitusloa kehtetuks tunnistamist. Kui haldusorgan ehitusluba kehtetuks ei tunnista, on ehitise omanikul õigus pöörduda kohtu poole kohustamisnõudega taotluse uueks otsustamiseks, mitte ehitusloa tühistamisnõudega. Eeltoodu on põhjendatud sellega, et tühistada saab üksnes õigusvastast haldusakti. Üksnes asjaolu, et omanik ei soovi enam ehitusloaga antud nõusolekut ehitamiseks kasutada, ei muuda ehitusluba õigusvastaseks. 18. Ehitusluba nr 17591 ei ole õigusvastane. 19. Ehitise omanike kaasamine ehitusloa väljastamise menetlusse pole üldreeglina vajalik, sest kohalik omavalitsus võib lähtuda eeldusest, et ehitusluba ilma omaniku nõusolekuta ei taotleta. 7

(9)3-06-1259 Mõistlik ei ole eeldada, et iga suure korterelamu fassaadi renoveerimiseks ehitusloa väljastamisel kaasab amet kõik korteriomanikud menetlusse ja asub välja selgitama iga korteriomaniku seisukohta fassaadi renoveerimise viiside osas. Ehitusloa väljastajale ei saa panna kohustust kaasomanike eraõiguslike vaidluste lahendamiseks. Kaasomanikud peavad enne ehitama asumist nagunii olema ühel meelel selles, millisel viisil ehitada, sest ehitusluba ei anna võimalust ehitada ilma ehitise omaniku nõusolekuta. Ehitusloa väljastamisega ei kaasne kohustust asuda seda realiseerima, samuti ei keela seadus taotleda uut ehitusluba vaatamata sama ehitise ehitamiseks antud varasema ehitusloa kehtivusele. Seega ei riiva ehitusloa väljastamine reeglina ehitise omaniku õigusi. Samuti kaitseb ehitise omanikku

§ 28lg 1 p 4 sätestatud õigus taotleda ehitusloa kehtetuks tunnistamist.

  1. Kui asuda seisukohale, et käesoleval juhul pidi haldusorgan HMS § 11 lg 1 p 3 alusel kaebajad menetlusse kaasama, sest haldusorganile oli juba varasematest rõduklaaside likvideerimise ettekirjutuste üle käinud vaidlustest, elamu ülevaatusest ning varem esitatud ehitusprojektist teada, et vähemalt osa korteriomanikke soovivad jääda raamitud klaasidega klaasimisviisi juurde, ei saanud kaebajate ärakuulamata jätmine mõjutada menetluse tulemust. HMS § 58 kohaselt saab menetlusnormi rikkumine olla aluseks haldusakti tühistamisele üksnes juhul, kui see rikkumine võis mõjutada asja otsustamist. Nagu eelpool märgitud, olid kaebajate seisukohad haldusorganile teada, seega poleks nende täiendav ärakuulamine asja otsustamist mõjutanud ning isegi kui lugeda kaasamata jätmine menetlusnormi rikkumiseks, ei annaks see alust ehitusloa tühistamiseks.
  2. Ehitusluba ei ole ka materiaalselt õigusvastane. Väljastatud ehitusloa aluseks oli taotleja poolt ameti ettekirjutuse järgi koostatud ehitusprojekt. Nagu eelpool märgitud, võis amet kehtestada arhitektuurseid tingimusi selleks, et rekonstrueeritav elamu fassaad vastaks ka rõdude katmise korral endiselt lähiümbruskonna eripärale ja kujunduslikule stiilile. Rõdude klaasimine raamitud klaasidega mõjutab hoone välisilmet tunduvalt. Reeglina ei soovi mitte kõik korteriomanikud oma rõdusid klaasida ning sel juhul on hoone arhitektuuriline tervik eriti suurel määral kahjustatud. Selge on, et lausklaasidega klaasimisviis on arhitektuuriliselt sobilikum, kuna sellisel viisil rõdu katmine ei paista silma ega riku seetõttu hoone fassaadi rütmi. Hoone säilitab vaatamata rõdude katmisele oma esialgse välisilme ja arhitektuurilise terviku. Kaebajad on küll viidanud, et samas piirkonnas on raamidega klaasimisviisi kasutatud ka mõne teise maja rõdude katmiseks, kuid ameti väitel ei ole ehituslubasid raamitud klaasidega katmisviisil rekonstrueerimiseks väljastatud ning tegemist võib olla omavolilise ehitamisega. Kaebajad ei ole näidanud, et rõdude katmine raamidega klaasimisviisi kasutades on antud piirkonnas toimunud kohaliku omavalitsuse loal. Omavolilisest ehitamisest ei saa tuleneda mingeid õigusi. Seda enam, et reeglina on rõdud omavoliliselt kinni ehitatud erinevast materjalist ja erineva kuju ning värviga raamidega nagu kaebajate elamu puhulgi ning sellistest erinevatest avatäidetest mingit vastava piirkonna kohta käivat tava tuletada oleks võimatu.
  3. Kaebajad on veel väitnud, et ehitusluba on ebaproportsionaalne, sest ei arvesta kulutustega, mis neil tuleb teha oma ehitusloata ehitatud rõdupiirete lammutamisele ning uute ehitamisele; lausklaasidega rõdu katmine on kallis ning korteriomanikest enamus on pensionärid, kellel ei jätku rahalisi vahendeid, kuid kes hädapäraselt vajavad rõdude klaasimist välisõhu saastatuse tõttu, sissetungimise ohu ja lindude tõrjumiseks. Ringkonnakohus leiab, et kaebajad on ebaõigesti lähtunud eeldusest, et amet pidi arvesse võtma ka juba kinniehitatud rõdude olemasolu elamus. Kaebajate rõdud on kaetud ilma ehitusloata ja omavoliliselt, selliste ehitiste olemasolu amet arvestama ei pidanud. Seega ei tule lausklaase ette nägeva ehitusloa proportsionaalsuse hindamisel arvestada asjaolu, et osa rõdusid on klaasitud. Ameti esindaja on halduskohtus väitnud, et lausklaasidega ja raamitud klaasidega klaasimisviisi kasutamisel on hinnavahe ca 1000 (kaebajad on apellatsioonkaebuses ekslikult pidanud seda 8

(9)3-06-1259 lausklaasidega klaasimisviisi maksumuseks) lausklaaside kahjuks. Seega ei ole hinnavahe sedavõrd tuntav, et kaaluks üles avaliku huvi arhitektuurselt sobiliku elukeskkonna vastu. 23. Ringkonnakohus ei leia ka, et amet oleks ehitusloa väljastamisel teinud muid kaalumisvigu või peaks ehitusloa tühistama seetõttu, et osa korteriomanikke soovivad just raamitud klaaside kasutamist rõdude kinniehitamisel. Kõigepealt võib märkida, et ei ole tõendatud kaebajate väide, et korteriühistu üldkoosolekul otsustati rõdude kinniehitamine nimelt raamitud klaasidega klaasimisviisi kasutades. Korteriühistu 28.10.2004 üldkoosoleku protokollist (toimiku lk 186) nähtub, et otsustati rõdude remonttööde ja remondiks kasutatavate materjalide üle, kuid rõdude klaasimise osas seisukohta ei võetud. Sellise seisukohavõtuna ei saa käsitleda otsustust, et remondi ajal tuleb firma nõudel rõdudelt aknaraamid eemaldada. Kuna korteriühistu üldkoosolek oli otsustanud rõdud remontida, jättes andmata juhtnöörid rõdude katmisviisi osas, oli korteriühistu juhatus volitatud tellima vastavad projektid ja hankima ehitusloa. Seega tegutses korteriühistu juhatus projekti ameti nõudmisel korrigeerides ja ehitusloa taotlust esitades talle antud volituste piires. Teiseks ei muuda osade korteriomanike vastuseis raamideta klaasimisviisile ehitusluba õigusvastaseks. Nagu eelpool märgitud, on amet põhjendatult leidnud, et raamitud klaasimisviisi kasutamine rikub hoone arhitektuurset välisilmet ja seetõttu on rõdude kinniehitamiseks lubatud kasutada üksnes neutraalsemat lausklaasidega klaasimisviisi. Korteriomanike õigus oma omandit vabalt kasutada ja ehitise rekonstrueerimisel elamu fassaadi lahendust muuta on piiratud

§st 19 tuleneva kohaliku omavalitsuse õigusega kehtestada projekteerimisel arhitektuurseid tingimusi. See piirang on kehtestatud avalikes huvides ja arvestades seda, et ameti seisukoht kaitseb juba väljakujunenud linnaruumi arhitektuurse ilme säilimist ja parendamist, kaalub see üles kaebajate soovi raamitud klaasimisviisi kasutamiseks. Kaebajad on taotlenud menetluskulude väljamõistmist vastustajalt. Menetluskulud halduskohtus koosnevad kuludest õigusabile (iga kaebaja kulu 1500 krooni) ja 10-kroonisest riigilõivust. Ringkonnakohtus on iga kaebaja kandnud õigusabikulusid 400 krooni ja tasunud riigilõivu 80 krooni. Nimetatud kulud jäävad kaebajate kanda, kuna nende kaebus jääb rahuldamata (HKMS § 92 lg 1). Viive Ligi Lauri Madise Lilianne Aasma 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.