3-06-420/9

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a, Tallinn Haldusasja number 3-06-420 Haldusasi OÜ Kalfton kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse
3. jaanuari
4. a maksuotsuse nr 12-5/47 osaliseks tühistamiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebuse esitaja – OÜ Kalfton, esindaja advokaat Indrek Veso; Vastustaja – Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus, esindajad Margus Särg-Räni ja Meelis Krautmann Kohtuistung
5. oktoober
6. a, Tallinn Resolutsioon Edasikaebamise kord
7. Jätta OÜ Kalfton kaebus rahuldamata.
8. Jätta menetluskulud OÜ Kalfton kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt
9. novembril
10. a. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse
12. jaanuari
13. a maksuotsuses nr 12-5/47 tuvastati, et OÜ Kalfton tegevuskohas ööklubis „X-Club” esinesid ööklubi klientidele tantsijad. OÜ Kalfton kehtestatud hinnakirja kohaselt maksis lauatants 200 krooni, privaattants 400 krooni, „bizarre” 800 krooni, „watershow” 1000 krooni ja eskort 1000 krooni. Tantsijate tehtud tööde kohta peeti tantsijanime järgi arvestust kaustikutes ja kiirköitjate vahel. Klientidelt laekunud summadest maksti pool tantsijale ja pool jäi ööklubile. Tantsijad, kes ei olnud FIE-ks registreeritud ja keda maksuhaldur suutis tantsijanime tagant tuvastada, kinnitasid oma seletustes OÜ-lt Kalfton töötasu saamist tantsude ja kliendi poolt tantsijatele ostetud jookide eest. Maksuhaldur tuvastas, et 17 tantsijat olid FIE-d ja nende osas OÜ-le Kalfton makse ei määratud. Ülejäänud tantsijanimede ja antud allkirjade seostamine FIE-dega oli võimatu, seega tulnuks OÜ Kalfton nendele isikutele tehtud väljamaksetelt kinni pidada tulumaks, maksta sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmaksed. Muuhulgas jäeti deklareerimata käibemaks tantsude esitamise eest klientidelt laekunud summadelt.
14. OÜ Kalfton palub Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse
15. jaanuari
16. a maksuotsus nr 12-5/48 osas, millega määrati FIE-na mitteregistreeritud tantsijatele tehtud väljamaksete pealt tasumisele tulumaksu 145 850 krooni, sotsiaalmaksu 198 228 krooni, töötuskindlustusmakseid 9047 krooni ning nende tantsijate osutatud teenuse eest laekunud summadelt käibemaksu 108 114,84 krooni. Kaebuse põhjenduste kohaselt:
17. OÜ Kalfton ei saanud klientidele tantsuteenust osutada. Teenuse osutajaks olid tantsijad, kes esitasid klientide tellimusel oma programmi. Seega sõlmiti teenuse osutamise leping kliendi ja tantsija vahel. Teenuse paremaks ja efektiivsemaks osutamiseks tegutses OÜ Kalfton tantsijate agendina. Kliendid maksid raha OÜ-le Kalfton vahendusel praktilistel põhjustel.
18. Maksuotsuses on öeldud, et 50% klientide tasutud summadest on OÜ Kalfton agenditasu. Seega on maksuhaldur ise tunnistanud agendisuhte olemasolu.
19. Maksuhaldur on seega TuluMS § 13, SMS §2 lg 1 p 6 rikkudes lugenud klientide tasud summadest 50% tantsijatele üleandmise OÜ Kalfton poolt tantsijatele tehtud väljamakseks, tegemist oli agendilepingu alusel laekunud rahade üleandmisega. OÜ Kalfton osutas teenust tantsijatele, mitte vastupidi.
20. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus palub jätta kaebuse rahuldamata.
21. Maksumenetluses tuvastati, et sisuliselt tegid tantsijad OÜ-le Kalfton tööd ning maksustamisel ei oma tähtsust, kas tegemist oli töölepinguga, käsundiga vm võlaõigusliku lepinguga.
22. OÜ Kalfton ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et poolte vahel oli sõlmitud agendileping. KOHTU PÕHJENDUSED
23. MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Maksuhaldur on maksumenetluses ja kohus kohtumenetluses andnud OÜ-le Kalfton võimaluse esitada tõendid selle kohta, et tantsijate ja OÜ Kalfton vahel oli sõlmitud agendileping. Sisuliselt on OÜ Kalfton oma väidete kinnitamiseks esitanud kaks asjaolu: 1) oma nimel teenust osutanud tantsijad ei saanud tantsimise ajal raha vastu võtta, mistõttu delegeeriti raha kogumine OÜ Kalfton töötajatele; ning 2) kaevatavas maksuotsuses lk 8 on maksuhaldur ise nõustunud, et 50% klientide poolt tasutud summadest on OÜ Kalfton jaoks agenditasu. Kohus on seisukohal, et kaebaja esiletoodud asjaolusid ei saa analüüsida kontekstist väljarebituna. Oluline on, milline oli ööklubis kehtinud töökorraldus, millised olid klientide, tantsijate ja ööklubi omavahelised tegelikud suhted ja nende tolleaegne tegelik tahe ning vastavalt sellele võtta seisukoht tehingute majandusliku sisu kohta. Pooltevahelist tehingut ei saa tagantjärele meelevaldselt sobitada maksude vähendamiseks sobivasse vormi; ööklubi ja tantsijate vahelise õigussuhte kvalifitseerimiseks peab arvestama poolte kokkulangevat tahet ja pooltevaheliste suhete kujunemise asjaolusid.
24. Maksuotsuses on lähtutud asjaolust, et OÜ Kalfton ja tantsijate vahel ei olnud sõlmitud kirjalikke lepinguid ja toimiti pooltevaheliste kokkulepete alusel. Tantsijale maksti 50% tantsu hinnast ning 1020% kliendi poolt tantsijale ostetud alkohoolse joogi hinnast. Need tantsijad, kes õnnestus tuvastada, andsid seletusi, et said OÜ Kalfton raamatupidajalt või administraatorilt tasu vastavalt tehtud töömahule. OÜ Kalfton võis kohaldada tantsija suhtes sanktsioone. Kohtumenetluses esitas vastustaja tõendid, mille kohaselt esitasid tantsijad OÜ-le Kalfton avaldusi ja seletuskirju „tööle hilinemise” eest, tööle mitteilmumise palveid ja põhjendusi, tööaja muutmise palveid jms. Teenuste ühtsed tariifid kehtestas OÜ Kalfton. Asjas ei ole ühtegi tõendit selle kohta, et tantsijatel tegelikuks sooviks oli sõlmida OÜ-ga Kalfton tavapärase teenuse osutamise lepingu asemel agendileping – tehingu sõlmimiseks ja kehtivuseks on vajalik mõlema poole kokkulangev tahe. Kliente ei teavitatud väidetavast asjaolust, et nad sõlmivad lepingu vahetult tantsijaga – ööklubisse tulnud klient maksis soovitava 2 teenuse eest ööklubile, kes vastutas osutatava teenuse kvaliteedi eest. OÜ Kalfton oli huvitatud tantsu kvaliteedist ja kontrollis seda. Need asjaolud kogumis viitavad sellele, et klientidega sõlmis teenuse osutamise lepingud OÜ Kalfton, kellele laekus ka teenuse eest makstud raha ja kes omakorda tasustas tantsijaid OÜ-le Kalfton osutatud teenuse eest. Taolised suhted OÜ Kalfton ja tantsijate vahel ei vasta ei olemuselt ega formaalselt agendilepingu tunnustele. OÜ Kalfton pole esitanud maksuotsuses loetletud tõendeid ja järeldusi kummutavaid tõendeid selle kohta, et OÜ Kalfton sõlmis klientidega lepinguid tantsijate nimel ja arvel või vahendas lepinguid (VÕS § 670 lg 1) – sellisel juhul oleks ka klient pidanud olema väidetavast agendist informeeritud ja teadma teenuse osutaja nime ja tingimusi. Agendisuhtele ei ole omane käsundiandja allumine agendi sisulisele kontrollile käsundiandja teenuse kvaliteedi ja osutamise aja kohta. Ei ole mõeldav, et agendisuhtes käsundiandja esitab agendile taotlusi, millal tööle tulla, või kirjutab agendile seletuskirju, miks ta tööle ei ilmunud. Maksuhaldur leidis maksuotsuses õigesti, et OÜ Kalfton tegi tantsijatele nende poolt OÜ-le Kalfton osutatud teenuse eest väljamakseid, millelt tuli TuluMS § 41 p 3 kohaselt kinni pidada tulumaks, maksta SMS § 2 lg 1 p 6 järgi sotsiaalmaks ja TKindlS § 40 lg 1 p 3 töötuskindlustuse maksed; klientidele osutatud tantsu esitamise teenus oli kaebuse esitaja käive, millelt tuli deklareerida ja maksta käibemaks. OÜ Kalfton ja tantsijate vahelise lepingu täpsem kvalifitseerimine, nt käsunduslepinguks või töölepinguks, ei ole oluline, sest see ei oma maksustamisel tähtsust; määrav on asjaolu, et tegemist ei olnud tantsijate poolt kliendile teenuse osutamisega oma nimel, tingimustel ja riisikol.
25. Maksuotsuses ei ole vastupidiselt kaebuse esitaja väitele võetud seisukohta, et OÜ Kalfton ja tantsijate vahel oli agendileping. Vastustaja vastupidine seisukoht tuleneb selgelt maksuotsuse punktides 1 ja 2 analüüsitud tõenditest ja tehtud järeldustest. OÜ Kalfton on maksuotsuse lk 8 lause „Maksuhaldur nõustub, et 50% klientide poolt tantsushowde eest tasutud summadest on OÜ Kalfton jaoks agenditasu ja arvestab seda edaspidi maksude arvestamisel” kontekstist välja rebinud – siin peetakse silmas, et FIE-dest tantsijate, kellel oli kaebajaga kirjalik leping, osas oli tasutud summade näol tegemist agenditasuga, mida maksustamisel ka arvestati, s.o 50% ulatuses loeti OÜ Kalfton käibeks ja 50 % ulatuses FIE-de käibeks. Kuna FIE-de osas ei ole maksuotsust vaidlustatud, ei saa halduskohus võtta seisukohta selliste järelduste õigustatuse osas, kuid märgib, et isegi kui kaebaja kasuks on selles osas tehtud maksude arvestamisel viga, ei anna see alust kaebajale nõuda sama vea tegemist mitteFIE-dest tantsijatele tehtud väljamaksete maksustamise osas.
26. Kaebus jääb tõendamatuse tõttu rahuldamata ning menetluskulud jäetakse HKMS § 92 lg 1 alusel OÜ Kalfton kanda. Villem Lapimaa 3