3-07-295/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Lauri Madise ja Lilianne Aasma Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2007, Tallinn Haldusasja number 3-07-295 Haldusasi O.B kaebus Tallinna Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev RESOLUTSIOON Tallinna Halduskohtu 06.03.2007 määrus O.B määruskaebus Kirjalik menetlus Jätta Tallinna Halduskohtu 06.03.2007 määrus muutmata ja O.B määrus-kaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul selle saamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK O. B esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada, et Tallinna Vangla jättis 21.10.2004 õigusvastaselt tutvustamata kaebajale vangistuse täideviimist reguleerivad õigusaktid ning, et kaebaja isikliku toimiku leheküljele 11 on õigusvastaselt kantud allkiri nimetatud õigusaktidega tutvumise kohta. Põhjendatud huvina on kaebaja märkinud, et Tallinna Vangla edaspidi tema õigusi enam ei rikuks. Koos kaebusega esitas O.B taotluse riigilõivust vabastamiseks, põhjendades seda maksejõuetusega. Tallinna Halduskohtu 06.03.2007 määrusega haldusasjas nr 3-07-295 jäeti kaebus käiguta ning taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata. Kohus leidis, et hinnates maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest vabastamise põhjendatust, peab kohus andma eelhinnangu isiku õiguste kaitse vajalikkuse ja olulisuse kohta. Kohtu hinnangul ei saa nõuet, mille O.B käesoleval juhul kaebuses esitanud on, pidada isiku jaoks oluliseks küsimuseks. Isiku jaoks olulise küsimusena saab vaadelda eelkõige selliseid küsimusi, millest arvestataval määral võib sõltuda isiku jaoks oluliste huvide realiseerumine või tema elukorraldus. Vangistusseadusest tuleneb küll vangla kohustus selgitada kinnipeetavale vanglasse saabumisel tema õigusi, kuid asjaolu, et vangla seda kohustust 3-07-295 kinnipeetava vanglasse saabumisel nõuetekohaselt ei täitnud, ei saa iseenesest enam kui kaks aastat hiljem kaebuse esitaja õigusi rikkuda. Riigilõivu tasumisest vabastamine on seda vähem põhjendatud, kui isikul oleks oma õiguste kaitseks võimalik toimida ka muul moel kui kohtu poole pöördudes. Kui O.B leidis, et vangla administratsioon ei ole talle õigusaktide sisu või tema õigusi ja kohustusi selgitanud, siis oli tal võimalik igal ajal pöörduda vangla administratsiooni poole ning vastavaid selgitusi taotleda. Ämari Vanglalt saadud teabe kohaselt oli O.Bul kaebuse esitamise kuupäeval (05.02.2007 postitempel ümbrikul) olemas riigilõivu tasumiseks vajalikud vahendid, s.o 80 krooni. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES O.B palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 06.03.2007 määrus haldusasjas nr 3-07-
2. Määruskaebuse esitaja leiab, et kohus soodustab Tallinna Vangla omavoli. Kohus on rikkunud põhiseaduse § 14, 13 ja 17 ning § 3 lg 1 ja § 123 lg 2 ning dikteerib oma tingimusi, eirates rahvusvahelisi kokkuleppeid. Tallinna Halduskohtu 20.03.2007 määrusega jäeti O.Bu määruskaebus rahuldamata ja saadeti lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leidis, et määruskaebuse väited ei anna alust määruse tühistamiseks. Riigilõivu tasumist kaebuse esitamisel nõuab HKMS § 10 lg
3. Riigilõivu määr on 80 krooni arvestades riigilõivuseaduse § 56 lg
4. Riigilõivu tasumisest vabastamiseks peab kaebaja tulenevalt HKMS § 91 lg-st 1 kohtule näitama, et ta on maksejõuetu. Seega on väär kaebaja arusaam, et kohus dikteerib talle tingimusi kaebuse esitamiseks, nõuded näeb ette seadus. Riigilõivu tasumisest vabastamise võimaluse eesmärgiks on tagada, et isiku olulised õigused ei jääks maksejõuetuse tõttu kaitseta. Samas on riigilõivu tasumise nõude eesmärgiks, et halduskohtule ei esitataks läbimõtlematuid kaebusi. O. B on esitanud halduskohtule üle 40 kaebuse ning taotlenud neis riigilõivu tasumisest vabastamist. Suure hulga kohtuasjade algatamine ja ajamine ei ole ringkonnakohtu hinnangul selliseks asjaoluks, mis tingiks isiku vabastamise riigilõivu tasumisest neis asjades ja seda ka isiku vanglas viibides ja vangla toiminguid vaidlustades. Riigilõivu tasumise nõudmine ei takista kaebaja kaebeõigust. Kaebaja isiklikul arvel oli käesoleva taotluse esitamise hetkel piisav summa raha riigilõivu tasumiseks. Kuna Vangistusseadus näeb ette kinnipeetava ülalpidamisega (toit, tervishoid jms) seotud kulude kandmise riigieelarvest, ei saa riigilõivu tasumine kahjustada ülemääraselt ka kinnipeetava elamistingimusi. Kaebaja isikuarvel olevaid rahalisi vahendeid, esitatud kaebuse asjaolusid ja taotlusi arvestades on halduskohus põhjendatult jätnud kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamata. Viive Ligi Lauri Madise Lilianne Aasma 2