3-07-207/5

MÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask, Viive Ligi ja Lauri Madise Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2007, Tallinn Haldusasja number 3-07-207 Haldusasi O.B kaebus Tallinna Vangla poolt kirjadele ja pöördumistele vastamata jätmise või hilinenud vastamise õigusvastaseks tunnistamiseks Menetluse alus ringkonnakohtus O.B määruskaebus Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
2. märtsi
3. a määrus RESOLUTSIOON Jätta O.B määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
4. märtsi
5. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul selle saamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. O.B esitas 22.01.2007 kaebuse, milles vaidlustas Tallinna Vangla toiminguid seoses kirjadele ja pöördumistele vastamata jätmise või hilinenud vastamisega ajavahemikul 22.11.2006 kuni 12.01.
8. Tallinna Halduskohtu 06.03.2007 määrusega jäeti kaebus käiguta ja anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks järgmiselt: a. Kohus palus täpsustada kaebust, kuna selgusetuks jääb, kas kaebuse esitaja soovib Tallinna Vangla kirjadele vastamisega seonduvad toimingud tunnistada õigusvastaseks. Sellisel juhul tuleb eraldi välja tuua halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 10 lg-s 3 nimetatud põhjendatud huvi. See tähendab, et kaebuse esitajal tuleks selgitada kaebuse eesmärki, mida soovitakse saavutada vastamise kui toimingu (võimaliku) õigusvastasuse konstateerimisega. Kaebuse esitaja on nimetanud vastava huvina küll õiguste preventiivset kaitset, kuid sellise huvi puhul ei pruugi olla tegemist sisulise eesmärgiga, eriti olukorras, kus kaebuse esitaja ei kanna karistust enam Tallinna Vanglas, vaid Ämari Vanglas. Õigusvastasuse tuvastamise nõuded jäävad rahuldamata, kui tegelikku põhjendatud huvi ei ilmne. b. Vangla vastuseid ei ole lisatud ning seega tuleb lähtuda esialgu ainult kaebuse esitaja poolt esitatud asjaolude kirjeldusest ilma, et vastustaja seisukoht üldse kajastuks. Üldise nõude kohaselt esitab kaebusega seonduva materjali kaebuse esitaja. Kui seda ei ole 3-07-207 mingisugusel põhjusel võimalik teha, siis tuleb seda eraldi selgitada. Kuna kaebuse juurde ei ole lisatud ühtegi tõendit, jäävad vaidluse asjaolud suures osas selgusetuks. c. Kaebuse esitaja taotles riigilõivu tasumisest vabastamist põhjendusega, et ei tööta vanglas, vara ei ole ning seetõttu ei ole võimalik riigilõivu tasuda. Taotlust ei saa rahuldada, sest vanglas viibimine ei tähenda veel sisulist maksejõuetust ning üldise põhimõtte järgi tuleb riigilõiv tasuda. Ämari Vanglale 05.03.2007 tehtud järelepärimisest nähtub, et ajavahemikul 15.01.2007 kuni 05.03.2007 laekus kaebuse esitaja kontole 1114,33 krooni, millest 513,7 krooni on kulutatud kaupluses. Kuigi rahalised vahendid on osaliselt kaupluses ära kulutatud, ei saa sellest teha järeldust, et kaebuse esitaja on sisuliselt maksejõuetu. Seega ei ole riigilõivu tasumisest vabastamine antud juhul põhjendatud. Riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 10 kohaselt on tühistamis- või õigusvastasuse kindlakstegemise nõuete esitamisel riigilõiv 80 krooni. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
9. O.B määruskaebuses palutakse halduskohtu määrus tühistada ja kohustada riigilõivu tasuma kohtuvaidluse kaotaja. Halduskohtu määrusega rikutakse põhiseaduse paragrahvides 3 lg 1, 123 lg 2 ja inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artiklites 1, 6 lõige 1, 13, 14 ja 17 sätestatud õigusi. Rikutud on Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee 11.01.2006 soovituse „Euroopa vanglareeglistiku“ artikleid 70.1 ja 70.
10. Diskrimineeriv on halduskohtu poolt määruse tõlkimata jätmine vene keelde. Kaebuse esitaja ei saa eestikeelsest määrusest aru. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11. Määruskaebuse esitaja palub tühistada halduskohtu määruse ja jätta riigilõivu tasuda süüdiolevale poolele. Ringkonnakohus märgib, et edasikaevatav on HKMS § 91 lg 3 kohaselt halduskohtu määrus osas, millega kaebuse esitajat riigilõivu tasumisest ei vabastatud. Kaebuse käiguta jätmise ja puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmise kohta tehtud määruse peale halduskohtumenetluse seadustik edasikaebe võimalust ette ei näe. Vastuväiteid kohtu sellisele määrusele saab esitada juhul, kui kohus kaebuse tagastab (HKMS § 11 lg 8).
12. Määruskaebuse esitaja ei põhjenda, miks ta leiab, et riigilõivu tasumisest vabastamata jätmine on õigusvastane. Määruskaebuse esitamise põhjuseks on asjaolu, et kaebuse esitajale ei ole kohtu määrust tõlgitud. Ringkonnakohtu arvates ei saa määruskaebuse esitajale määruse tõlkimata jätmine kaasa tuua määruse ebaõigsust. Tõenditest nähtuvalt oli kaebuse esitajal kaebuse koostamise ajal isikuarvel vaba raha. Samuti laekus talle raha enne kaebuse halduskohtusse saabumise päeva. Asjaolu, et kaebuse esitaja kulutas raha riigilõivu tasumisest vabastamata jätmise päevaks, ei anna alust pidada teda maksevõimetuks. Riigilõivu tasumise nõue ei takistanud kaebuse esitajal kohtusse pöördumist. Kaupluses raha kulutamine olukorras, kus kaebuse esitajale tagatakse vangistusseaduse kohaselt eluks vajaminev, ei olnud vajalik ja seetõttu riigilõivu tasumise nõudega tema kaebeõigust ei rikutud. Viive Ligi Lauri Madise Oliver Kask 2