← Eesti

2-06-37310/7

Obsah (5)§ 475§ 477§ 526§ 532§ 531

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Krista Kirspuu Määruse tegemise aeg ja koht 08. juuni 2007.a, Tallinn, Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-37310 Tsiviilasi TL avaldus

) § 524 lg 5 p 1 alusel kohus AM’d isiklikult ära ei kuulanud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL Kohtuistungil kõik kohalolnud menetlusosalised toetasid avaldust. Avaldaja esindaja palus avalduse rahuldada. Puudutatud isik SM kinnitas nõusolekut tema määramiseks AM eestkostjaks kolmeks aastaks. AM esindaja riigi õigusabi korras on seisukohal, et eestkoste määramine on AM huvides ning toetas SM eestkostjaks määramist. Puudutatud isiku esindaja leidis, et AM’le tuleb eestkoste määrata kolmeks aastaks ning AM ei ole võimeline teostama valimisõigust. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

§ 475

lg 1 p 5 alusel kohus lahendab täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise hagita menetluses.

§ 477

lg 1 kohaselt kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 477

lg 5 alusel kohus kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3, kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Perekonnaseaduse (PKS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Tutvunud asjas kogutud tõenditega ja kuulanud ära menetlusosalised, kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja rahuldab selle. Riiklikult tunnustatud kohtupsühhiaatriaekspert JE poolt XXX koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr XXX kohaselt on AMl elukestev psüühikahäire, mille tõttu ei ole ta ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid 2 juhtida. Ekspert asus seisukohale, et AM oma iseseisva elukorraldusega toime ei tule ja vajab eestkoste seadmist. Kohtul puudub alus eksperdi hinnangus kahelda, kuivõrd tegemist on riiklikult tunnustatud eksperdiga. Eksperdi poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused on kooskõlas toimikus sisalduvate materjalidega. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on põhjendatud määrata AM’le eestkostja. PKS § 95 lg 3 kohaselt tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Kohus leiab, et SM on sobiv isik AM eestkostja kohustuste täitmiseks. SM on faktiliselt juba asunud täitma AM eestkostja ülesandeid. SM AM emana on kursis AM soovide ja vajadustega. SMon andnud kirjaliku nõusoleku enda määramiseks AM eestkostjaks. Kohtul puuduvad andmed, mis välistaksid SM asumise eestkostjaks PKS § 96 järgi.

§ 526

lg 1 kohaselt määrab kohus piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määrusega. Vastavalt

§ 526

lg 2 p 3 märgitakse määruses eestkostja ülesanded.

§ 526

lg 2 p 4 kohaselt märgitakse määruses, kas ja milliseid tehinguid võib piiratud teovõimega isik teha eestkostja nõusolekuta. Ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti kohaselt ei võimalda AM psüühiline seisund teha iseseisvalt tehinguid. Kohus leiab, et eeltooduga on tõendatud, et oma tervisliku seisundi tõttu ei ole AM võimeline iseseisvalt tehingud tegema. Seega tuleb eestkostja ülesandeks määrata AM kõigi asjade ajamine.

§ 526

lg 2 p 5 alusel märgitakse määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Vastavalt

§ 526lg 3 ei või nimetatud aeg olla pikem kui kolm aastat määruse tegemisest alates.

Nii avaldaja, AM esindaja kui asjast puudutatud isik olid seisukohal, et eelnimetatud ajaks tuleks märkida kolm aastat. Kohus leiab, et põhjendatud on määrata ajaks, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, kolm aastat, alates kohtumääruse tegemisest. Vastavalt

§ 526

lg 5, kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.

§ 532

lg 1 kohaselt võib uue eestkostja määramise peale esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Vastavalt

§ 531lg 1 jõustub käesolev määrus eestkostjale kättetoimetamisega.

Krista Kirspuu kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.