← Eesti

2-06-10155/5

Obsah (7)§ 430§ 432§ 386§ 179§ 139§ 129§ 150

2-06-10155 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2007.a., Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-10155 Tsiviilasi xxx hagi xxx

) § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt

§ 432

menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele tulenevalt

§-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432, 433 ja 661 lg 2. Kohus tühistab 31.08.2006.a määrusega kohaldatud hagi tagamise lahendi jõustumisel lähtudes

§ 386lg 2.

Kuna pooled kompromissis tasumise algust kokku ei leppinud, siis tuleb määrata, et kostja hakkab kompromissi alusel elatist tasuma käesoleva määruse jõustumisel. Kooskõlas

§-ga 168 lg 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise. Enne 01.01.2007.a. kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p 2 järgi oli hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis. Sarnane on ka kehtiva riigilõivuseaduse regulatsioon (RLS § 22 lg 1 p 2). Kuna hageja oli riigilõivuseaduse kohaselt riigilõivu tasumisest vabastatud, siis tuleb tasumata riigilõiv jätta kostja kanda.

§ 179

lg 1 järgi võib tasumata riigilõivu riigile tasumist nõuda kohtumääruse alusel ka tagantjärele.

§ 139lg 3 kohaselt sõltub riigilõivu suurus tsiviilasja hinnast.

Vastavalt

§ 129

lg 2 on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega, kui elatusraha summaks on 1800.- krooni kuus, on käesoleva hagi hinnaks 1800 × 9 = 16 200.- krooni, millelt RLS lisa 1 kohaselt kuuluks tasumisele riigilõiv suuruses 1250.- krooni.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele riigilõiv pooles ulatuses, s.o summas 625.krooni.

§ 179

lg 5 sätestab, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. 2 2-06-10155 Maimu Laumets Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.