Obsah (12)

§ 13§ 18§ 22§ 32§ 28§ 24§ 2§ 12§ 3§ 16§ 33§ 15

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus: Kohtunik: Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number: Tallinna Halduskohus Sirje Tromp Haldusasi: OÜ Remo Group kaebus Kiili Vallavalitsuse 20.09.2005.a. kor

§ 13). Puudub vaidlus selles, et detailplaneering kehtestati füüsilise isiku V.N.

omandis olevale maaalale (kinnisasja mõttelisele osale, mis paikneb soos ja soo piiril) ja selles, et tühermaale ja Männiku raba võsaga kaetud alale 2003.a moodustatud mõne eraomandis oleva kinnistu tarbeks detailplaneeringukohase 4,5 m laiuse juurdesõidutee väljaehitamiseks puudub avalik huvi, mistõttu kõnealuse tee peaks ehitama isik (isikud), kellel on sellekohane huvi. Selline huvi on kolmandal isikul T.V.l. Samas ei nähtu T.V. poolt esitatud ehitusprojektist, et kolmas isik alustaks juurdesõidutee väljaehitamist. Asjaolu, et kinnistu koosseisu kuuluva maatüki sihtotstarbeks on katastriandmete kohaselt teemaa, ei tähenda igaühe õigust kinnistut kasutada. Kaebuse esitaja rajab enda kinnistul käesoleval ajal tehnovõrke, mistõttu tema kinnistu on ehitusplatsi staatuses. Ehitise omanik on kohustatud tagama ehitise ning selle asukoha maaüksuse korrashoiu ja ohutuse ümbruskonnale ehitamise ajal ja ehitise kasutamisel. Kaebuse esitaja ei saa tekitada olukorda, et tema kinnistul, kus puudub tee ja toimub ehitustegevus, toimuks kolmandate isikute läbikäik ja läbisõit.

1. Ehitusloa väljastamine oli vastuolus ehitusseaduse, detailplaneeringu ja projekteerimistingimustega. Ehitusprojekti koosseisus olevad tehnilised tingimused määravad T.V. projekteeritava elamu varustamise joogiveega Põllu tänava veetorustikust ja reovete juhtimise Põllu tänava kanalisatsioonitorustikku. Ehitusprojekti veevarustuse ja kanalisatsiooni osa seletuskirja on parandatud
2. augusti 2003.a. märkusega, et ajutise lahendusena näha ette reovee juhtimine mahutisse V = 10 m
3. Reoveemahuti kui erirajatis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale. Reoveemahuti püstitamise eelduseks on ehitusprojekt

§ 18

mõttes ja ehitusloa (

§ 22

mõttes) olemasolu ja kasutuselevõtu eelduseks on kasutusloa olemasolu

§ 32mõttes.

Kaebuse esitaja ei tea, et reoveemahuti suhtes oleks väljastatud ehitus- või kasutusluba. Samas oleksid sellised load ka selgelt õigusvastased, kuna kehtiv detailplaneering ning projekteerimistingimused välistavad reoveemahuti ehitamise T.V. omandis olevale kinnistule.

§ 28

lg 5 kohaselt ehitusluba tühistatakse, kui muutuvad ehitusloale kantud ehitise olulised tehnilised andmed. Kuna antud juhul muutusid ehitusloale kantud ehitise tehnilised 4 andmed (vee- ja kanalisatsiooni võrguühendus asendus reoveemahuti ja kaevuga), oleks Kiili Vallavalitsus seaduslikult käitudes pidanud väljastatud ehitusloa tühistama. 4. Ehitusprojekti koosseisus on kaks asendiplaani, mis erinevad teiseteisest olulisel määral ja on omavahel vastuolus ning nõuetekohaselt kooskõlastamata. Ühel asendiplaanil paikneb reoveemahuti (seejuures ei ole isegi määratud näiteks elamu ja reoveemahuti vahelist kaugust), teisel asendiplaanil aga veetrass. Selliste vastuolus olevate dokumentide sisaldumine ehitusprojektis oleks

§ 24lg 1 p 1 kohaselt pidanud tingima ehitusloa väljastamisest keeldumise.

5. Ehitusprojektis puuduvad ehitusprojekti elektri- ja nõrkvoolupaigaldiste osa tehnilised joonised. mida nõuab

§ 2lg 4 p 2.

Ilma elektriosa tehniliste joonisteta (projektita) elektripaigaldise ehitamine on ilmselgelt omavoliline ehitamine, kuna

§ 12

lg 1 kohaselt peab elamu elektripaigaldise ehitamine toimuma vastavalt ehitusprojektile. 6. Ehitusprojektis puuduvad tuleohutust puudutavad andmed (ehitise tuleohutuse tagamise põhimõtted, üldplaan koos üldkasutatavate teede ja veevõrguga, tuletõrje veevõtukohtadega, nii projekteeritavate, olemasolevate kui ka naaberkinnistul asetsevate ehitiste tulepüsivusklasside äranäitamisega, tuletõrje juurdesõiduteed hoonetele, muud tuleohtust mõjutavad olulised tegurid).

§ 3

lg 4 kohaselt ehitis ei või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda. Vastustaja on seadnud reaalsesse ohtu T.V. kinnisasja ümbruskonna, sealhulgas OÜ Remo Group omandi (naabermajad), rääkimata võimalikust tule levikust Männiku raba alale, mis on üldiselt teadaolevalt äärmiselt töömahukas ja keskkonnaohtlik õnnetus. Vähetähtis pole ka asjaolu, et kolmas isik on ehitanud palkmaja, mis on vähese tulepüsivusega astmega hoone. Eeltoodust tulenevalt on ilmne, et Kiili Vallavalitsuse 02.12.2003 korraldus nr 534 “Projekti kinnitamine ja ehitusloa andmine” ning selle alusel T.V.le väljastatud ehitusluba on õigusvastased.

1. Kaebuse esitaja põhjendatud huvi Kaebuse esitaja leiab, et tal põhjendatud huvi kaevatava korralduse õigusvastasuse tuvastamise suhtes, kuna kaevatava korralduse tagajärjel on kaebuse esitajale tekkinud märkimisväärne varaline kahju, mille hüvitamist kaebuse esitaja kohalikult omavalitsuselt soovib. Kaevatav korraldus on olnud kolmandale isikule õigustuseks kaebuse esitaja kinnistule sisenemiseks ja seal varalise kahju tekitamiseks. Kahju hüvitamise nõude esitab kaebuse esitaja täiendavalt peale kaevatava korralduse õigusvastasuse kohtulikku tuvastamist. Kaevatava korralduse alusel on kolmas isik ühendanud oma kinnistu elektrivõrku kaebuse esitaja kinnistul asuvast elektripaigaldisest, mis samuti riivab kaebuse esitaja omandiõigust. Kaebuse esitaja põhjendatud huvi seisneb ka selles, et nõuetekohaselt lahendamata tuletõrje juurdepääsuküsimus võib põhjustada võimaliku tulekahju korral tule levimise teistele kaebuse esitaja kinnistutele (kaebuse esitajale kuulub lisaks kinnistule, kuhu edaspidi ehitatakse tee, veel 5 kinnistut, mis kõik asuvad kolmanda isiku kinnistu naabruses). Kaebuse esitaja põhjendatud huvi kaevatava korralduse õigusvastasuse tuvastamise suhtes seisneb ka selles, et õigusvastase ehitusloa alusel on T.V.le väljastatud elamu kasutusluba. Kaebuse esitaja leiab, et kaevatava korralduse õigusvastasuse tuvastamine on üheks aluseks ka kasutusloa tühistamisele. 5 II. Kasutusloa väljastamise õigusvastasus
2. Kaebuse esitaja leiab, et Kiili Vallavalitsuse 20.09.2005 korraldus nr 446 ja selle alusel väljastatud ehitise kasutusluba on õigusvastased järgmistel põhjustel: 8.
3. Vastustaja on rikkunud kasutusloa väljaandmise korda, kuna: - kasutusloa väljastamisele ei eelnenud kasutusloa taotluse esitamist; - vastustaja ei teostanud ehitise ülevaatust ega vormistanud ülevaatuse akti; 8.
4. kasutusluba ei vasta kehtestatud vorminõuetele; 8.
5. puuduvad kasutusloa andmiseks vajalikud kooskõlastused (puudub päästeasutuse heakskiit, teostatud ei ole elektripaigaldise tehnilist kontrolli). Teatis elektripaigaldise nõuetekohasuse ja väljastatud pingestamisluba on seotud ajutise tarbimise võimaldamisega objektile. Alalise tarbimise võimaldamise kohta ei ole dokumente esitatud; 8.
6. ehitis ei vasta detailplaneeringule, projekteerimistingimustele ja ehitusprojektile. Kaebaja on eespool selgitanud, et xxxxxx ehitis ei ole ühendatud Kiili valla ühisveevärgi egakanalisatsiooniga, vaid kinnistu omanik on lahendanud veevärgi ja kanalisatsiooni lokaalselt erinevalt detailplaneeringus, projekteerimistingimustes ja ehitusprojektis sätestatule. Kanalisatsioonilahenduse jaoks ei ole koostatud korrektset ehitusprojekti, vaid projektile on üksnes tehtud märkus muudatuse kohta, ega taotletud ehitusluba. Veevarustuse muudetud lahenduse kohta puuduvad ka olemasoleval projektil igasugused viited. . 8.
7. vastustaja ei ole kontrollinud kasutusloa andmisel ehitise kasutamise võimalikkust. Kaebuse esitaja ja kasutusloa saanud ehitise omaniku T.V. vahel on Harju Maakohtus pooleli vaidlus (tsiviilasi nr 2/1-1556/2004), milles OÜ Remo Group on esitanud nõude keelata T.V.l OÜ-le Remo Group kuuluval kinnisasjal viibimine ning T.V. on esitanud vastuhagi, nõudega tunnustada oma õigust kasutada juurdepääsuteena temale kuuluvale xxxxxx kinnistule kaebuse esitaja omandis olevat kinnistut. Kaebaja on esitanud nimetatud tsiviilasjas tõendid, mis tõendavad, et T.V. poolt väidetavalt eksisteerivat juurdepääsuteed kaebuse esitaja kinnistul tegelikult ei eksisteeri. Kaebuse esitaja kasutab kinnistut hoopis ehitusplatsina ja rajab sinna käesoleval ajal tehnoseadeldisi naaberkinnistutele püstitatavatele elamute kommunaalteenustega varustamiseks. Samuti on kaebuse esitaja tõendanud, et T.V.l puudub igasugune õiguslik alus kaebuse esitajale kuuluva kinnistu kasutamiseks. Kõnealusest vaidlusest on informeeritud ka Kiili Vallavalitsus. Kaebuse esitaja leiab, et vastustaja oleks pidanud xxxxxx kinnistule kasutusloa andmise otsustamisel võtma arvesse, et kaebuse esitaja ja T.V. vahel eksisteerib vaidlus, mis mõjutab xxxxxx kinnistu kasutamise võimalikkust. Kasutusloa andmine enne nimetatud tsiviilasja lõplikku lahendit, ei ole kooskõlas

32 lg 1, mille kohaselt kasutusluba eeldab täielikku selgust ehitise kasutamise võimalikkuses; 8.

1. korraldus ei vasta haldusaktile kehtestatud nõuetele, kuna see ei ole õiguspärane ning on faktiliselt ja õiguslikult põhjendamata; 8.
2. kaebuse esitaja subjektiivsete õiguste rikkumine. Kaebuse esitaja leiab, et kaevatav korraldus rikub kaebuse esitaja omandiõigust ja ettevõtlusvabadust. Kasutusloa saanud kinnistu omanik T.V. on ehitanud erinevalt ehitusprojektist, detailplaneeringust ja projekteerimistingimustest kinnistule lokaalse kanalisatsiooniehitise ja joogiveekaevu – asjaolu, mille oleks vastustaja pidanud tuvastama kasutusloa andmisele eelneva ehitise ülevaatuse käigus. Esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et xxxxxx kinnistu omaniku poolt rajatud kanalisatsiooniehitis ja joogiveekaev on nõuetekohaselt ehitatud. T.V. ei ole taotlenud veeseaduse (VS) § 8 kohaselt keskkonnateenistuselt vee erikasutusluba ega esitanud ka tõendeid, et ta vastavat luba taotlema ei pea. 6 xxxxxx kinnistule rajatud kanalisatsiooniehitise ehitamise aluseks ei ole koostatud vastavat projekti, mistõttu on kaebuse esitaja seisukohal, et tegemist ei ole nõuetekohase ehitisega. Kasutusloalt nähtub, et see on väljastatud eeldusel, et elamu liitub ühisveevärgi jakanalisatsiooniga. Tegelik olukord on sellest erinev. Kuna kolmas isik ei ole kanalisatsiooniehitisele ehitusprojekti koostanud ega ehitusluba taotlenud ning kasutusloa väljastamisel ei ole kanalisatsiooniehitist vastavate eriteadmistega isik kontrollinud (puudub ka keskkonnateenistuse kooskõlastus), on alust arvata, et see võib mõjutada ümbritsevat keskkonda ning isegi tekitada keskkonnareostust. Kaebuse esitajale kuulub xxxxx kõrval asetsev naaberkinnistu, samuti kuuluvad kaebuse esitajale xxxxxx vahetus läheduses asuvad kinnistud Põllu tn 28, Põllu tn 31 ja Põllu tn
3. Nimetatud kinnistutele on kavandatud ehitada elumajad. Kui kaebuse esitaja ei vaidlusta kasutusloa andmise otsust, muutub tulenevalt AÕS § 144 lõikest 2 edaspidi võimatuks tugineda kanalisatsiooni- ja veevarustussüsteemi püstitamise ebaseaduslikkusele ning kaebuse esitaja peab nende eemaldamiseks tõendama keelatud mõjutuse toimumist ja seega ka enne nõude esitamist keelatud mõjutust taluma. Kasutusloa andmise otsuse vaidlustamise korral säilib kaebuse esitajale võimalus nõuda kanalisatsioonija veevarustussüsteemi eemaldamist ka juhul, kui on alust eeldada, et see tekitab keelatud mõjutuse tema kinnisasjale. Seega on viidatud kasutusloa andmise otsuse vaidlustamine eelduseks kaebuse esitaja poolt võimaliku AÕS § 144 lg 1 nimetatud nõude esitamiseks. Väljastatud kasutusluba rikub kaebuse esitaja omandiõigust ja ettevõtlusvabadust sellega, et tuginedes kasutusloale nõuab T.V. üle kaebuse esitaja kinnistu juurdepääsu endale kuuluvale kinnistule. On selge, et kasutusloaga kinnistule on vajadus juurdepääsuks tunduvalt intensiivsem, kui kinnistule, millele kasutusluba väljastatud ei ole. Väljastatud kasutusluba annab T.V.le võimaluse nõuda läbisõitu kaebuse esitaja kinnistult, kus käib ehitustegevus. See omakorda raskendab kogu majandustegevuse korraldamist ja äriplaanide elluviimist ja nõuab märkimisväärsete lisakulutuste tegemist. Tulenevalt eeltoodust kaebuse esitaja palub tühistada Kiili Vallavalitsuse 20.09.2005 korraldus nr 446 „Kasutusloa andmine”, millega anti kasutusluba T.V.le kuuluvale üksikelamule asukohaga Kiilu vald, Luige küla, xxxxx; tuvastada Kiili Vallavalitsuse 02.12.2003 korralduse nr 534 “Projekti kinnitamine ja ehitusloa andmine” õigusvastasus ning mõista välja vastustajalt kaebuse esitaja kasuks viimase poolt kantud kohtukulu vastavalt OÜ Remo Group kohtukulude nimekirjale summas 41 996,62 krooni. Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidleb kaebusele vastu.
4. Põhjendatud ei ole kaebuse esitaja väited selle kohta, et xxxxxx ehitis ei vasta detailplaneeringule, projekteerimistingimustele ja ehitusprojektile. Planeerimisseaduse (PlanS) § 3 lg 3 kohaselt võib kinnisomandile planeeringu alusel seada seadusest tulenevaid maakasutus- ja ehitustingimusi ning kitsendusi. PlanS § 4 lg 2 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine valla või linna haldusterritooriumil kohaliku omavalitsuse pädevuses. Detailplaneeringu eesmärgiks on PlanS § 9 lg 2 p 4 kohaselt muuhulgas ka tänavate maaalade ja liikluskorralduse määramine. Maakatastriseaduse § 18 lg 2 kohaselt PlanS-s sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustuse korral määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe kehtestatud 7 detailplaneeringu alusel. Pärna IV maaüksuse detailplaneeringu kohaselt on määratud kaebajale kuuluva maaüksuse katastritunnusega xxxxxxxxxxxx sihtotstarbeks transpordimaa. Pärna IV maaüksuse detailplaneeringu koostamiseks ja sellega seotud toimingute finantseerimise õiguse andmise kohta sõlmis Kiili Vallavalitsus vastavalt PlanS § 10 lg 6 06.06.2001 lepingu maaüksuse endise omaniku V.N.ga. Nimetatud lepingu punkti 2.1.
5. kohaselt võttis V.N. endale muuhulgas kohustuse ehitada välja teed ja tehnovõrgud kuni ehituskruntideni, sh ka T.V.le kuuluva krundini. Nimetatud leping oli kohaliku omavalitsuse jaoks piisavaks argumendiks uskumaks, et teed vastavalt lepingule ja kehtestatud detailplaneeringule, mis on ehitusprojekti koostamise aluseks, ka välja ehitatakse ning juurdepääsud kruntideni krundiomanikele tagatakse. Seega on alusetu kaebaja väide, et vastustaja, väljastades ehitusluba, ei pööranud tähelepanu asjaolule, kas juurdepääs kruntidele on üldse võimalik.
6. Vastustaja nõustub kaebuses märgituga, et kohalikul omavalitsusel lasub põhiseaduse §-st 14 tulenev kohustus tagada ka naaberkinnistute omanike, sh OÜ Remo Group omandi kaitse, kuid lisaks kaebuse esitaja huvide kaitsmisele on kohalik omavalitsus kohustatud kaitsma ka kaebaja naabruses asuvate OÜ-le Remo Group mittekuuluvate kinnistute omanike, sh T.V. huve. Vastustaja leiab, et kaebaja ise rikub teiste endisel Pärna IV maaüksusel asuvate kinnistute omanike huve sellega, et omandades muuhulgas maaüksusel asuva transpordimaa, oleks pidanud planeeringujärgne kohustus ehitada välja teed ja tehnovõrgud V.N.lt üle minema OÜle Remo Group, sest müügihetkeks ei olnud V.N. täitnud endale lepinguga võetud kohustusi. Kas nimetatud kohustuse üleminek fikseeriti ka V.N. ja kaebuse esitaja vahel sõlmitud ostumüügilepingus, seda vastustaja ei tea. T.V., omandades kinnistu V.N.lt, kellel lasus seadusest ja lepingust tulenev kohustus ehitada välja teed kinnistute piirideni Pärna IV maaüksusel, oli õigustatud eeldama, et juurdepääs omandatavale kinnistule on sellega tagatud. Väljastades ehitusluba T.V.le, kaaluti ka asjaolu, kas juurdepääs nimetatud kinnistule on võimalik, ning tuginedes eelpoolviidatud asjaoludele, leiti, et juurdepääs kinnistule on võimalik.
7. Vastustaja ei nõustu kaebuses toodud väitega, et ehitusloa väljastamisega pandi kaebuse esitajale tema tahte vastaselt ebaseaduslikke kohustusi ning piirati oluliselt tema vabadusi. Kaebaja omandis oleva kinnistu (katastritunnusega xxxxxxxxx) sihtotstarve on transpordimaa. Nimetatud kinnistu kulgeb terve planeeringujärgse juurdepääsutee ulatuses selliselt, et oleks tagatud juurdepääs teistele kinnistutele. Sihtotstarve määrab maa kasutamise õigused ja selleks seatud piirangud. Kinnistul, mille sihtotstarve on transpordimaa, ei saa kaebaja tegelda näit. elamuehituse, põllumajanduse vms tegevusega. „Teemaa“ teeseaduse tähenduses on maa, mis on määratud tee koosseisus olevate rajatiste kannatamiseks (teetamm, teekate jms). Teemaa on planeeringujärgselt ette nähtud kulgema kinnistu sihtotstarbega transpordimaa ulatuses. Asjaolu, et ettenähtud teemaale ei ole jõutud käesolevaks ajaks rajada detailplaneeringu kohast teekatet, ei tähenda, et juurdepääs selle kaudu oli olemas ja on ka praegu. Detailplaneeringu seletuskirja p 3.
8. kohaselt on juurdepääsud ette nähtud mööda planeeringujärgset teemaad, mille sihtotstarve on transpordimaa. Eeltoodust tulenevalt puudusid Kiili Vallavalitsusel õiguslikud alused ehitusloa väljaandmisest keeldumiseks. Ehitusluba väljastades ei ole rikutud kaebuse esitaja õigusi.
9. Projekteerimistingimuste kohaselt nähti ette, et T.V. elamu veevarustus ja reovee eemaldamine tuleb lahendada detailplaneeringuga ettenähtud ühisveevarustusvõrgu ja ühiskanalisatsiooni kaudu. Käesolevaks ajaks on Põllu tänaval välja ehitamata nii 8 ühisveevarustusvõrk kui ka ühiskanalisatsioonivõrk. Sellest tulenevalt on T.V. elamule ajutise lahendusena ette nähtud lokaalne veevarustus ja kanalisatsioon. Vastustaja ei nõustu kaebuse väitega, et reoveemahuti püstitamise eelduseks on ehitusprojekt

§ 18

mõttes ja ehitusloa olemasolu ning kasutuselevõtu eelduseks on kasutusloa olemasolu. Tegemist on väikeehitisega, mille ehitamiseks on vastavalt

§ 16vajalik kohaliku omavalitsuse nõusolek.

T.V. sai Kiili Vallavalitsuselt 24.08.2004 kirjaliku nõusoleku nr 616 reovete kogumismahuti ehitamiseks.

1. Vastustaja nõustub, et ehitusprojekti koosseisus on kaks asendiplaani, mis teineteisest erinevad (vastavalt juulis 2003 ja novembris 2003 koostatud asendiplaan). Erinevus kahe asendiplaani vahel seisneb selles, et 06.11.2003 asendiplaanil on märgitud võimalikud liitumiskohad ühisveevarustusvõrku ja ühiskanalisatsiooni ning teisel asendiplaanil on märgitud lokaalne veevarustuse ja kanalisatsioonilahendus. Põhjus, miks projekti koosseisu on esitatud 06.11.2003 asendiplaan, seisneb vastustaja ja T.V. huvis ühineda planeeringujärgsete ühisveevarustusvõrgu ja ühiskanalisatsiooniga. Käesoleval ajal see võimalik ei ole, kuna Põllu tänaval puuduvad legaalset ekspluatatsiooni võimaldavad trassid. Nimetatud trasside väljaehitamise kohustuse on võtnud endale kaebuse esitaja – OÜ Remo Group.
2. Asjakohased ei ole kaebuse esitaja väited, et ehitusprojektis puuduvad elektri- ja nõrkvoolupaigaldiste osa tehnilised joonised, samuti andmed projekti vastavuse kohta tuleohutusnõuetele. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.12.2002 määruse nr 70 „Nõuded ehitusloa taotlemisel esitatavale ehitusprojektile“ § 10 teise punkti kohaselt ehitusprojekti ehituskonstruktsiooniosa, kütte- ja ventilatsiooniosa, veevarustuse ja kanalisatsiooniosa, elektri- ja nõrkvoolupaigaldiste osa ja tuleohutuse osa tuuakse ära seletuskirjas. Põllu tn 35 ehitusprojekti seletuskirja punktis IX on nõuetekohaselt kirjeldatud kõik eramu elektrivarustusega seonduv. Seletuskirja punktis X on kirjeldatud tuleohutusnõudeid ning projekti vastavust tuleohutusnõuetele kinnitab ka Harjumaa päästeteenistuse kooskõlastus ehitusprojektile. Ebaõiged ja tõendamata on kaebaja väited, nagu oleks vastustaja seadnud reaalsesse ohtu T.V. kinnisasja ümbruskonna, sh kaebuse esitajale kuuluva omandi. Vastustaja ei ole välja andnud ühtegi haldusakti, mis võiksid põhjustada kaebuses kirjeldatud tagajärgi, näit. põlenguid lähiümbruses.
3. Väidetavalt seisneb kaebaja põhjendatud huvi ehitusloa õigusvastasuse tuvastamiseks selles, et kaebajale on tekkinud märkimisväärne varaline kahju, mille hüvitamist kohaliku omavalitsuse poolt kaebuse esitaja soovib. Vastustaja leiab, et kahju tekitamine on tõendamata.
4. Samuti leiab vastustaja, et just OÜ Remo Group enda tegevus on seni olnud takistuseks elektriliinide väljaehitamisel Pärna IV maaüksusel asuvate kinnistuteni. Asjaolu, et T.V.l puudub hetkel alaline võrguühendus ning ta on sunnitud elektrit tarbima ajutise elektrienergia lepingu alusel, on tingitud kaebaja õigusvastasest ja pahatahtlikust käitumisest, mis väljendub OÜ Jaotusvõrk tegevuse takistamises elektrivõrgu väljaehitamisel. Kuna OÜ Jaotusvõrk ei ole suutnud võrguühendust valmis ehitada, on korduvalt pikendatud elektrienergia ajutise kasutamise lepingut.
5. Vastustaja ei nõustu väitega, et ehitusloa väljaandmise õigusvastasuse tuvastamine on aluseks ka kasutusloa tühistamisele.

§ 33sätestab dokumentide loetelu, milliste alusel 9 väljastatakse kasutusluba.

Ehitusluba nimetatud loetelus puudub. Kasutusloa väljastamise esmaseks aluseks on kasutusloa taotlus. T.V.le väljastatud elamu kasutusloa väljaandmise aluseks on esitatud kasutusloa taotlus, mis on registreeritud Kiili Vallavalitsuses 04.08.2005 nr 8-4/295 all. Kasutusluba vastab

§-s 37 ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 24.12.2002 määrusega nr 67 kehtestatud „Ehitise kasutusloa taotluse vorminõuded ja esitamise kord“ sätestatud vorminõuetele. Tõesed ei ole kaebuse väited, et puudu on päästeteenistuse heakskiit ning teostamata on elektripaigaldise tehniline kontroll. Väljastatud kasutusloa p 3.

1. on toodud „muu lisa“ nimetuse all viide Elektripaigaldise kontrollmõõtmise aruandele L-047-108-08.05, mis on teostatud 04.08.
2. Eksitav on kaebaja tõlgendus, et kasutusluba ei tohi anda ehitisele, millele on väljastatud pingestamise luba ning mille elektripaigaldis vastab nõuetele. Asjaolu, et nimetatud dokumendid on seotud ajutise tarbimise võimaldamisega objektile, kasutusloa andmisest keeldumise aluseks ei ole. Elektriohutusseaduse § 14 lg 3 sätestab, et elektripaigaldis loetakse kasutusele võetuks hetkest, kui elektripaigaldis pingestatakse ettenähtud otstarbeks kasutamiseks. Käesoleval juhul vastab elektripaigaldis nõuetele ning väljastatud on ka pingestamisluba.
3. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kohalik omavalitsus ei ole kasutusloa väljaandmisel kontrollinud ega arvesse võtnud ehitise kasutamise võimalikkust, kuna kaebuse esitaja ja T.V. vahel on kohtus pooleli tsiviilvaidlus, mis võib mõjutada Põllu tn 35 kinnistu kasutamise võimalikkust. Väljastades 2003.a. T.V.le ehitusloa xxxxxx kinnistule elamu püstitamiseks, ei saanud vallavalitsus ette näha, et kehtestatud detailplaneeringu alal ettenähtud transpordimaad ei ole võimalik tulevikus kasutada kinnistule pääsemiseks. Planeerimisdiskretsiooni omav vastustaja, planeerides Pärna IV maaüksust, nägi planeeringuga ette juurdepääsu kinnistutele läbi kinnistu, mille sihtotstarbeks määrati planeeringuga transpordimaa. Asjaolu, et kaebaja esitab kohtusse tsiviilhagi ning eirab detailplaneeringuga seatud õigusi ja kohustusi, ei saa mõjutada kohalikule omavalitsusele seadusega antud ja pandud õiguste ja kohustuste täitmist. Kiili Vallavalitsust ei ole kaasatud nimetatud tsiviilvaidlusesse kolmanda isikuna, mis tõendab, et omavalitsus kui avaliku halduse kandja ei pea oma tegevuses lähtuma isikute vahelistest tsiviilvaidlustest. xxxxxxxx ehitis ei ole käesoleval ajal ühendatud Kiili valla ühisveevärgi ega kanalisatsiooniga, vaid kinnistu veevarustus ja kanalisatsioon on lahendatud lokaalselt, kuid kinnistule on väljastatud tähtajalised load lokaalse veevärgi ja kanalisatsiooni kasutamiseks, mis tähendab, et nimetatud rajatised vastavad kehtestatud nõuetele ning on õiguspärased ega kujuta mingit ohtu ümbritsevale keskkonnale, nagu kaebaja seda kardab.
4. Kasutusloa väljaandmise korraldus on õiguspärane ning vastab haldusaktile kehtestatud nõuetele. Haldusakti materiaalne õiguspärasus on tõendatud eelpooltoodud väidetega. Mis puutub korralduse faktilist alust, siis leiab vastustaja, et antud juhul ei ole tegemist koormava haldusaktiga, mis peab sisaldama nii faktilist kui ka õiguslikku motivatsiooni, vaid haldusaktiga, millega rahuldatakse selle adressaadi taotlus ning antakse välja kasutusluba, mis sisaldab endas faktilisi andmeid ja põhjendusi. Seetõttu ei pea lubavas haldusaktis enam ära tooma selle andmise faktilisi aluseid. Vastustaja palub jätta OÜ Remo Group kaebus rahuldamata. Kolmanda isiku seisukoht 10
5. Kolmas isik vaidleb kaebusele samuti vastu ning nõustub vastustaja vastuväidetega, mistõttu kohus ei korda neid. Harju Maakohtus toimuvas tsiviilvaidluses on kolmas isik T.V. esitanud kohtule tõendid, mis kinnitavad, et OÜ-le Remo Group kuuluval Põllu tänava teemaa kinnistul on juba vähemalt 20 aastat eksisteerinud tee, samuti tõendid ja põhjendused selle kohta, et T.V.l on seaduslik õigus ja ka kohustus nimetatud juurdepääsutee ehk Põllu tänava kasutamiseks juurdepääsuteena oma kodule. Harju Maakohus on oma 14.10.2005 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2/1-1556/04 rahuldanud T.V. taotluse tema vastuhagi tagamiseks ning kohustanud OÜ-d Remo Group tagama T.V.le takistusteta juurdepääsu xxxxxx kinnistule just mööda Põllu tn pikendust, mis asub kaebajale kuuluval kinnistul. Kohus selgitas paikvaatlusel välja, et muud juurdepääsuteed T.V.le kuuluvale xxxxxx kinnistule ei eksisteeri. Kasutusloa andmisele eelnevalt kontrollis Kiili Vallavalitsus elamu kasutamise võimalikkust ning elamu vastavust kehtestatud projektile ja planeeringutele. Kasutusloa väljaandmiseks olid esitatud kõik vajalikud dokumendid ning need vastasid ettenähtud nõuetele. Kasutusloa väljaandmise ajal ega ka praegu ei esine ühtegi alust selle väljaandmisest keeldumiseks.
6. Kuigi OÜ-le Remo Group on Kiili Vallavalitsuse poolt juba 09.09.2003 väljastatud ehitusluba nr 83 Põllu tänava vee- ja kanalisatsioonitorustike püstitamiseks ning kavandatav kasutuselevõtmise aeg oli märgitud 15.12.2003, ei ole trassid siiani valminud. Lisaks on OÜ Remo Group oma kirjades T.V.le ja teistele naaberkinnistute omanikele väitnud, et nimetatud trassid on ehitamisel vaid Oü Remo Group enda tarbeks ja nad ei ole kohustatud võimaldama nende kasutamist kolmandatel isikutel, vaatamata sellele, et endise maaüksuse Pärna IV detailplaneeringuga, millega moodustati muuhulgas ka nii T.V.le kuuluv kinnistu kui ka kaebajale kuuluv teemaa kinnistu ja elamumaa kinnistud, määrati T.V. kinnistule püstitatava elamu vee- ja kanalisatsioonitrassiks just kaebajale kuuluva teemaa kinnistule paigaldatav trass.
7. Vee erikasutusluba vastavalt veeseaduse §-le 8 ei ole xxxxx elamu veekasutuse puhul vajalik, kuna ööpäevane veetarbimine ei ületa 5 m3 . Vee kasutamisel järgib kolmas isik kõiki veeseaduse §-s 21 sätestatud veekasutaja kohustusi. xxxxxxx kinnistule paigutatud reovete kogumismahutis ei toimu reovete puhastamist, mistõttu ei ole nimetatud mahuti suhtes kehtivad Vabariigi Valitsuse 16.05.2001 määrusega nr 171 „Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded“ reoveepuhastile kehtestatud nõuded. Samal ajal on kogumismahuti paigaldamisel järgitud kõiki nimetatud määruses toodud nõudeid (sh selle kuja ja paiknemisnõuete osas). Kogumismahutid on küllalt levinud moodus reovete kogumiseks ning need on täiesti lubatavad ja seaduslikud ning need ei ole põhjustanud keskkonnareostust. Sellise ohu tekkimist ei saa eeldada ka T.V. poolt kasutatava mahuti puhul. Mahuti on pealegi mõeldud ajutiseks kasutamiseks kuni vastavate trasside valmimiseni. T.V. taotles kogumismahuti kui väikeehitise püstitamiseks vallavalitsuselt kirjalikku nõusolekut vastavalt ehitusseadusele ning vastav nõusolek talle ka väljastati. Kuna T.V. ja tema perekond, kus on ka kaks väikest last, tarbib igapäevaselt kaevust saadavat vett nii joogiks, toidu valmistamiseks kui ka muudeks majapidamisvajadusteks, siis on kummaline kaebaja väide, et T.V. tegevus võib põhjustada keskkonnareostust või mõjutada kuidagi teisiti ümbritsevat keskkonda. Kuna puhta vee tarbimine on T.V.le elutegevuseks äärmiselt vajalik, siis on ta rohkem kui kaebaja huvitatud sellest, et kaevust saadav vesi oleks puhas ning et joogiveekaevu ja kanalisatsiooniehitise kasutamine ei põhjustaks mingeid ebasoovitavaid keskkonnamõjusid. Kaebuse esitaja kartus, et xxxxxxx ehitise juurde rajatud kaev ja reovee kogumismahuti võivad tekitada keskkonnamõjutusi või isegi keskkonnareostust, mis kahjustavad tema 11 kinnistuid, kuhu on plaanis rajada elamud, ei ole millegagi põhjendatud. Elamuid nimetatud kinnistutele käesoleval ajal rajatud ei ole (kuigi osadel kinnistutel on ehitustöid alustatud). Kaebaja elamute ehitamiseks mõeldud kinnistud asuvad pealegi suhteliselt kaugel T.V. kinnistust. Lähima elamukinnistu piir asub üle teemaa ehk ca 15 m T.V. kinnistu piirist, kogumismahutist ja kaevust aga ca 45 m kaugusel. Teised elamukinnistud asuvad veelgi kaugemal ning nende ja T.V. kinnistu vahel asuvad lisaks kolmandate isikute kinnistud, kellel aga ei ole mingeid kartusi ega pretensioone.
8. Alusetu on kaebaja väide, et väljastatud kasutusluba rikub kaebuse esitaja omandiõigust ja ettevõtlusvabadust sellega, et tuginedes kasutusloale, nõuab kolmas isik juurdepääsu endale kuuluvale kinnistule üle kaebuse esitaja kinnistu. Seda tõendab asjaolu, et hagi, tunnustamaks T.V. õigust takistamatult kasutada juurdepääsuteena oma kinnistule kaebajale kuuluvat Põllu tänava teemaa kinnistul asuvat teed, on esitatud Harju Maakohtule juba 15.04.2005, seega oluliselt enne kasutusloa saamist.
9. Tõele ei vasta ka väide kaebaja ettevõtlusvabaduse rikkumisest seoses sellega, et kasutusluba annab T.V.le õiguse nõuda läbisõitu kaebajale kuuluvalt kinnistult, kus käib ehitustegevus, mis omakorda raskendab kinnisvaraarendusprojekti elluviimist ja nõuab märkimisväärsete lisakulutuste tegemist. Kaebaja kinnistutel ei toimu juba pikemat aega mingit ehitustegevust. Kaebuse esitajale on Põllu tänava transpordimaale väljastatud vaid ehitusluba sinna vee- ja kanalisatsioonitrassi rajamiseks. Nimetatud trassid on faktiliselt valminud juba 2003.a. ning nende olemasolu tuvastati ka Harju Maakohtu poolt läbiviidud paikvaatluse käigus. Teemaal mingit ehitustegevust toimuda ei saa, kuna selleks ei ole luba väljastatud. Ka juhul, kui OÜ Remo Group teostaks seaduslikku ehitustegevust Põllu tn teemaal, ei oleks selleks vajalik terve teemaa kasutamine ning peaks jääma ruumi läbisõiduks. Kaebaja ettevõtlusvabadust ei ole rikutud ning T.V. tegevus ei raskenda kuidagi seadusliku kinnisvaraarendusprojekti elluviimist ega nõua ka lisakulutuste tegemist. Kolmas isik on seisukohal, et kaebaja eesmärgiks on erinevaid vahendeid kasutades panna Põllu tänava teised kinnistuomanikud olukorda, kus viimased kohtuvaidluste ning nendega kaasnevate kulutuste vältimiseks oleksid nõus OÜ Remo Group poolt esitatavate ebareaalsete ja ebamõistlike nõudmistega.
10. Kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ei ole kuidagi rikutud. Kaebaja ise on oma ebaseadusliku tegevusega rikkunud nii T.V. kui ka teiste naaberkinnistute omanike õigusi ja vabadusi. T.V. on Kiili valla elanik, sinna rajatud kodu on tema perekonna ainsaks elukohaks. T.V.l ei ole mingit huvi rikkuda oma elukeskkonda ega tülitseda naabritega, sh kaebuse esitajaga kohut käia. Kolmas isik palub jätta OÜ Remo Group kaebus rahuldamata. Kohtu põhjendused ja otsus
11. OÜ Remo Grupp on esitanud tuvastamiskaebuse Kiili Vallavalitsuse 02.12.2003 korraldusele nr 534, millega kinnitati kolmanda isiku T.V. elamu ehitusprojekt ja otsustati väljastada temale ehitusluba elamu püstitamiseks xxxxx kinnistule, ning tühistamiskaebuse Kiili Vallavalitsuse 20.09.2005 korraldusele nr 446, millega anti T.V.le kuuluvale elamule kasutusluba. 12 HKMSi § 7 lõike 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kui tegemist on tuvastamiskaebusega, siis ei piisa üksnes isiku õiguste rikkumisest, vaid kaebuse esitajal peab olema ka põhjendatud huvi vaidlustatava haldusakti õigusvastaseks tunnistamise suhtes. Oma huvi Kiili Vallavalitsuse 02.12.2003 korralduse nr 534 õigusvastasuse kindlakstegemiseks on kaebaja põhjendanud võimaliku kahjunõude esitamisega vallavalitsuse vastu. Kahju hüvitamise nõude soovib kaebaja esitada täiendavalt peale kaevatava korralduse õigusvastasuse kohtulikku tuvastamist. Põhjendatud huvina nimetab kaebaja veel asjaolusid, et kaevatava korralduse alusel on kolmas isik ühendanud oma kinnistu elektrivõrku kaebuse esitaja kinnistul asuvast elektripaigaldisest, mis samuti riivab kaebuse esitaja omandiõigust, nõuetekohaselt lahendamata tuletõrje juurdepääsu küsimus võib põhjustada võimaliku tulekahju korral tule levimise kaebuse esitaja kinnistutele ning et õigusvastase ehitusloa alusel on T.V.le väljastatud elamu kasutusluba. Riigikohus on asunud seisukohale (otsus kohtuasjas nr 3-3-1-46-03), et HKMS §-d 6 ja 7 ei välista haldusakti õigusvastaseks tunnistamise kaebuse (tuvastamiskaebuse) läbivaatamist ühes halduskohtumenetluses ja kahjunõude esitamist teises halduskohtumenetluses. Sama seadustiku § 7 lg1 teise lause järgi võib kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Kui tuvastamiskaebus on esitatud selleks, et hiljem esitada kahju hüvitamise nõue, siis tuleb tuvastamiskaebuse rahuldamise ühe eeldusena kindlaks teha kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine. Kahjuhüvitise suuruse saab seejärel kindlaks teha kahju hüvitamiseks esitatud kaebuse lahendamisel.
12. Tulenevalt HKMS § 7 lõikest 1 võib isik kohtusse pöörduda mitte ainult nende õiguste kaitseks, mille rikkumine on juba aset leidnud, vaid ka eesmärgiga kaitsta oma väidetavaid õigusi tulevikus aset leidva võimaliku rikkumise korral. Vastavalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 5 lõigetele 1 ja 2 võib isik halduskohtule esitatud kaebuses nõuda ka haldusakti andmata jätmist või halduse toimingu sooritamata jätmist, kui haldusakt või toiming rikuks tema õigusi ja tooks tõenäoliselt endaga kaasa tagajärje, mida ei saaks kõrvaldada haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Seega võimaldab seadus pöörduda halduskohtusse ka õiguse kaitseks, mille rikkumine ei ole veel aset leidnud. Käesoleval juhul on kaebaja kohtusse pöördumist kasutusloa vaidlustamiseks põhjendanud AÕS § 144 lõikest 1 tuleneva kinnisasja omaniku õigusega nõuda, et naaberkinnisasjal ei säilitataks rajatist või seadeldist, mille suhtes on alust eeldada, et see tekitab keelatud mõjutuse tema kinnisasjale. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui nimetatud rajatis või seadeldis on püstitatud kooskõlas seadusega, on õigus nõuda rajatise või seadeldise eemaldamist ainult pärast keelatud mõjutuse tegelikku toimumist. Kaebaja leiab, et kui ta ei vaidlusta kasutusloa andmise otsust, on tal edaspidi võimatu tugineda kanalisatsiooni- ja veevarustussüsteemi püstitamise ebaseaduslikkusele ning ta peab nende eemaldamiseks tõendama keelatud mõjutuse toimumist ja seega ka enne nõude esitamist keelatud mõjutust taluma. Kasutusloa andmise otsuse vaidlustamise korral säilib kaebuse esitajale võimalus nõuda kanalisatsioonija veevarustussüsteemi eemaldamist ka juhul, kui on alust eeldada, et see tekitab keelatud mõjutuse tema kinnisasjale. Seega on kasutusloa andmise otsuse vaidlustamine eelduseks kaebuse esitaja poolt võimaliku AÕS § 144 lg 1 nimetatud nõude esitamiseks.
13. Kohus on seisukohal, et T.V. elamu ehitusprojekti kinnitamisega ja temale ehitusloa väljaandmisega elamu püstitamiseks xxxxxx kinnistule, samuti kasutusloa väljaandmisega nimetatud elamule ei ole rikutud OÜ Remo Group õigusi ega piiratud tema vabadusi, samuti 13 puudub kaebuse esitajal põhjendatud huvi Kiili Vallavalitsuse 02.12.2003 korralduse nr 534, millega kinnitati T.V. elamu ehitusprojekt ja otsustati väljastada ehitusluba, õigusvastasuse tuvastamiseks. Ühegi T.V. kinnistul paikneva rajatise või seadeldise suhtes ei ole kohtule esitatud tõendeid, mille põhjal oleks alust eeldada, et need võiksid tulevikus tekitada keelatud mõjutusi kaebuse esitaja omandis olevale naaberkinnistule ja rikkuda sellega kaebuse esitaja õigusi. Kaebaja väited T.V. kinnistul asuva kaevu ja reovee kogumismahuti püstitamise ebaseaduslikkuse kohta ning nendest tulenevate võimalike keskkonnamõjude või keskkonnareostuse ohu kohta naaberkinnistutele on otsitud ja paljasõnalised.
14. Menetlusosaliste vahel puudub antud juhul vaidlus selle üle, et kolmas isik T.V. on xxxxx asuvale kinnistule püstitanud elamu endale ja oma perekonnale elamiseks. T.V. on kantud Kiili valla elanikeregistrisse. Teisi teadaolevaid elukohti T.V. perekonnal ei ole. Projekteerimistingimuste kohaselt nähti ette, et T.V. elamu veevarustus ja reovee eemaldamine tuleb lahendada detailplaneeringuga ettenähtud Põllu tänava vee- ja kanalisatsioonitrasside kaudu. Kuna käesolevaks ajaks on nimetatud trassid Põllu tänaval välja ehitamata, siis ei ole elamu ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga seni osutunud võimalikuks. Seetõttu on kinnistu veevarustus ja kanalisatsioon ajutiselt lahendatud lokaalselt (joogiveekaev ja reovee kogumismahuti). Seetõttu on ka ehitusprojekti koosseisus kaks asendiplaani, kuna ühel asendiplaanil on märgitud lokaalne veevarustuse- ja kanalisatsioonilahendus, teisel asendiplaanil on märgitud ka võimalikud liitumiskohad planeeringujärgsete ühisveevarustusvõrgu ja ühiskanalisatsiooniga, millega ühinemisest on kolmas isik huvitatud. Kahe asendiplaani olemasolu ei saa kuidagi rikkuda kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Kinnistule on väljastatud tähtajalised load lokaalse veevärgi ja kanalisatsiooni kasutamiseks, mis tähendab, et nimetatud rajatised vastavad kehtestatud nõuetele ning on õiguspärased ega kujuta endast ohtu ümbritsevale keskkonnale. Vastupidist ei ole kaebuse esitaja tõendanud. Kohus nõustub väitega, et olukorras, kus T.V. ja tema perekond (sh ka kaks väikest last), tarbib igapäevaselt kinnistule rajatud kaevust saadavat vett nii joogiks, toidu valmistamiseks kui ka muudeks majapidamisvajadusteks, siis on ta rohkem kui kaebuse esitaja huvitatud sellest, et kaevust saadav vesi oleks puhas ning et joogiveekaevu ja kanalisatsiooniehitise kasutamine ei põhjustaks mingeid ebasoovitavaid keskkonnamõjusid. Kaebaja ei ole väitnud, et vee kasutamisel ei järgi kolmas isik veeseaduse §-s 21 sätestatud veekasutaja kohustusi. Seega on ebamõistlik eeldada, et T.V. tegevus võiks põhjustada keskkonnareostust või mõjutada kuidagi teisiti ümbritsevat keskkonda. Vee erikasutusloa puudumine ei saa rikkuda kaebuse esitaja õigusi ning selle olemasolu ei ole antud juhul ka nõutav tulenevalt veeseaduse § 8 lg 2 p
15. Kahtlemata on õiged kaebaja väited selle kohta, et reoveemahuti peab olema rajatud hea ehitustava kohaselt ning see ei või tekitada ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale, kuid antud juhul pole kaebaja poolt esitatud ühtki fakti ega tõendit, mis annaks alust eeldada sellise ohu tekkimist T.V. poolt kasutatava mahuti puhul. Sellise ohu olemasolu ei tõenda kaebaja väited reovee kogumismahuti ehitusprojekti ja ehitus- ning kasutusloa puudumise ning rajatise sellest tuleneva õigusvastasuse kohta. Reovee kogumismahutis ei toimu reovete puhastamist, see ei ole kanalisatsiooniehitis Vabariigi Valitsuse 16.05.2001 määruse nr 171 § 1 mõttes ja sellele ei laiene nimetatud määruses kanalisatsiooniehitistele sätestatud planeerimis-, ehitus- ja ekspluatatsiooninõuded. Samal ajal on reovee kogumismahuti paigaldamisel järgitud kõiki nimetatud määruses toodud nõudeid selle kuja (väikseim lubatud vahekaugus tsiviilhoonest või joogivee salvkaevust) ja asukoha valiku osas. 14 Reovee kogumismahuti on väikeehitis

§ 15lg 1 mõttes ning selle ehitamiseks ei ole nõutav ehitusprojekt.

Kogumismahuti kui väikeehitise püstitamiseks on T.V. taotlenud kirjalikku nõusolekut vallavalitsuselt vastavalt

§-le 16 ning vastav nõusolek talle 24.08.2004 vallavalitsuse poolt ka väljastatud. Kogumismahutid on küllalt levinud moodus reovete kogumiseks ning pole mingit alust eeldada, et iga selline mahuti võiks põhjustada keskkonnareostust. Mahuti on pealegi mõeldud ajutiseks kasutamiseks kuni vastavate trasside valmimiseni. Kohus peab siinjuures vajalikuks märkida, et Kiili Vallavolikogu poolt kehtestatud Pärna IV maaüksuse detailplaneeringuga on T.V. kinnistule püstitatava elamu vee- ja kanalisatsioonitrassiks määratud just kaebajale kuuluva transpordimaa kinnistule paigaldatavad trassid. Kiili Vallavalitsuse poolt on 09.09.2003 OÜ-le Remo Group väljastatud ehitusluba nr 83 Põllu tänava vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamiseks ning nende kavandatavaks kasutuselevõtmise ajaks oli 15.12.2003, kuid trassid ei ole kuni käesoleva ajani kasutusele võetud. Kolmanda isiku väitel on kaebaja oma kirjades temale ja teistele naaberkinnistute omanikele väitnud, et nimetatud trassid on ehitamisel vaid OÜ Remo Group enda tarbeks ja kaebaja ei ole kohustatud võimaldama nende kasutamist kolmandatele isikutele. Seega on kaebuse esitaja ise loonud olukorra, kus detailplaneeringuga ette nähtud trasside väljaehitamine on tema poolt lõpetamata ja nendega liitumiseks puudub võimalus, samal ajal püüab aga kaebuse esitaja pahatahtlikult vaidlustada kolmanda isiku kinnistul paiknevaid elamu trasside puudumisest tingitud ajutisi vee- ja kanalisatsioonilahendusi.

1. PlanS § 9 lg 1 kohaselt koostatakse detailplaneering lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla või linna territooriumi osa kohta. Pärna IV maaüksuse, mille koosseisu kuuluvad nii kaebuse esitajale kuuluvad kinnistud kui ka T.V.le kuuluv Põllu tn 35 kinnistu, detailplaneering kehtestati Kiili Vallavolikogu poolt 09.07.2002 otsusega nr
2. PlanS § 9 lg 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärgiks muuhulgas planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine, kruntide ehitusõiguse määramine, samuti tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine, olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseaduses sätestatud korras ning muude seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse määramine planeeritaval maa-alal. Kaebaja omandis oleva kinnistu (katastritunnusega 30402:001:0061) sihtotstarbeks on Pärna IV maaüksuse detailplaneeringu kohaselt määratud transpordimaa. Sihtotstarve määrab maa kasutamise õigused ja selleks seatud piirangud. Detailplaneeringu kohaselt on ette nähtud Põllu tänava pikendamine selliselt, et oleks tagatud juurdepääs kõigile elamukruntidele. Detailplaneeringu seletuskirja p 3.
3. kohaselt on juurdepääsud ette nähtud mööda planeeringujärgset teemaad. Teemaa laiuseks Põllu tänava pikendusel on planeeritud 10 m, sealjuures sõidutee laiuseks 4,5 m. Kummalegi poole teest jääb haljas eraldusriba, kuhu on planeeritud rajada tehnovõrgud elamute varustamiseks vee, kanalisatsiooni, elektri ja sidega. „Teemaa“ teeseaduse tähenduses on maa, mis on määratud tee koosseisus olevate rajatiste kannatamiseks (teetamm, teekate jms). Teemaa on planeeringujärgselt ette nähtud kulgema kinnistu sihtotstarbega transpordimaa ulatuses. Kaebaja oli juba kinnistu nr 77082 omandamisel teadlik nii kehtivast detailplaneeringust, omandatava kinnistu sihtotstarbest kui ka sellest, et nimetatud kinnistule on detailplaneeringuga ette nähtud teemaa, mille kaudu tagatakse juurdepääs T.V.le kuuluvale kinnistule nr
4. Seega oli kaebuse esitajale teada, et detailplaneeringust tuleneb seadusjärgselt temale kuuluva kinnisomandi kitsendus ning et T.V.l on õigus kasutada 15 kinnistul nr 77082 asuvat Põllu tänava pikendust juurdepääsuteena oma kinnistule, samuti sellest, et muud teed juurdepääsuks T.V. kinnistule ei eksisteeri. Kehtivat detailplaneeringut kaebuse esitaja vaidlustanud ei ole. Harju Maakohus on kaebuse esitaja ja kolmanda isiku vahelise tsiviilvaidluse (tsiviilasi nr 2/1-1556/04) käigus läbiviidud paikvaatlusel samuti leidnud, et muud juurdepääsuteed T.V.le kuuluvale xxxxxx kinnistule ei eksisteeri. T.V. kinnistu kasutamine ei ole ilma juurdepääsuta mõeldav. Harju Maakohus on oma 14.10.2005 kohtumäärusega rahuldanud T.V. taotluse tema vastuhagi tagamiseks ning kohustanud OÜ-d Remo Group tagama T.V.le takistusteta juurdepääsu xxxxxx kinnistule just mööda Põllu tn pikendust, mis asub kaebajale kuuluval kinnistul. Põhja Regionaalse Maanteeameti 15.02.2006 kirjast nr 7-4/148-2 nähtuvalt ei pea maanteeamet võimalikuks ega vajalikuks Põllu tänava või seal asuva üksiku elamu täiendavaks ühendamiseks riigimaanteega Tallinn-Rapla-Türi. Ehitusloa ja kasutusloa väljastamisega xxxxxx kinnistule ei ole kaebuse esitajale tema tahte vastaselt pandud ebaseaduslikke kohustusi ega piiratud oluliselt tema vabadusi. Alusetud on kaebaja väited, et ehitusloa väljastamisel ei saanud vallavalitsus piirduda vaid tuginemisega olemasolevale detailplaneeringule, kuna detailplaneering iseenesest ei anna kellelegi õigust võõra kinnisasja kasutamiseks, ning et vastustajale oli ehitusloa väljastamise ajaks teada, et kinnistu, mille kaudu määrati juurdepääs T.V. kinnistule, on V.N. poolt võõrandatud ja selle uueks omanikuks on OÜ Remo Group. Kinnistu võõrandamine endise omaniku poolt ei muuda kehtetuks olemasolevat detailplaneeringut. Detailplaneeringuga ettenähtud kitsendused lähevad üle kinnistu uuele omanikule. V.N. ja kaebuse esitaja vahel sõlmitud kinnistute võõrandamise ostu-müügileping ei ole käesoleva kohtuvaidluse esemeks. Seega ei saa kohus hinnata seda, millised olid V.N. kohustused tulenevalt tema ja vastustaja vahel sõlmitud lepingust ning kuidas toimus lepingus ettenähtud kohustuste üleminek kolmandale isikule, st kaebajale, kuid T.V. õigus kasutada juurdepääsuteena oma kinnistule kaebaja poolt omandatud kinnistul paiknevat teemaad ei tulenenud mitte nimetatud lepingust, vaid see tuleneb kehtivast detailplaneeringust. Seega on ebaõige kaebuse esitaja väide, et Kiili Vallavalitsus ei ole ehitusloa väljastamisel seadnud eeltingimuseks nõuetekohase seadusliku juurdepääsuõiguse vormistamist T.V. omandis olevale kinnisasjale. Kui V.N. ja vastustaja vahel sõlmitud lepingust tulenevad kohustused ei läinud kaebajale üle kaebaja ja V.N. vahel sõlmitud lepingu alusel, siis tuleb küsimused, mis on seotud kaebaja kinnistul olevale teemaale ettenähtud tee projekteerimise ja ehitamisega, selle finantseerimisega ning muude küsimustega, lahendada kaebuse esitaja ja vastustaja vahel sõlmitavate kokkulepetega. Kohalikul omavalitsusel lasub põhiseaduse §-st 14 ja KOKS § 3 punktist tulenev kohustus tagada igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kaitse vallas ja linnas. Nimetatud kohustusest lähtuvalt on kohalik omavalitsus lisaks kaebuse esitaja huvide kaitsmisele kohustatud kaitsma ka kaebaja naabruses asuvate OÜ-le Remo Group mittekuuluvate kinnistute omanike, sh T.V. huve. Väljastades T.V.le ehitusloa, kaalus vallavalitsus ka asjaolu, kas juurdepääs nimetatud kinnistule on võimalik, ning tuginedes eelpoolviidatud asjaoludele, leidis, et juurdepääs kinnistule on võimalik. Ehitusloa andmine on diskretsiooniotsus, mille langetamisel tuleb muuhulgas arvestada naabri õigusi ja huve. Ehitusluba ei tohi anda, kui see põhjustab ebaõiglaselt suure kahju naabrile, kusjuures riik ja omavalitsused ei tohi võimaldada omandiõiguse teostamisel 16 kahjustada piiramatult teiste isikute ja avalikke huve. Naabri huve riivava ehitusloa võib anda ka naabri nõusolekuta, kui ülekaalukamad omaniku või avalikud huvid seda tingivad. Naaber peab taluma ehitiste rajamist, mis on lubatud planeeringuga ja sobib ümbrusse ning on ka muidu õiguspärane (Riigikohtu otsus kohtuasjas nr 3-3-1-64-02). Kõnealusel juhul ei ole millegagi tõendatud, et kaebajale on ehitusloa väljaandmisega põhjustatud riigikohtu lahendis viidatud ebaõiglaselt suur kahju. Kohus leiab, et ehitusloa andmiseks oli olemas xxxxxxx kinnistu omaniku T.V. ülekaalukas huvi püstitada kinnistule oma perekonna vajadusteks elamu.
5. Juhul, kui kinnisasjale puudub juurdepääs ning detailplaneeringuga ei ole juurdepääsuteed ette nähtud, on vastavalt AÕS § 156 lg 1 omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.
6. Juurdepääsuõigus hõlmab isiku õigust läbida tee sõidukiga või jalgsi. Seega ei anna juurdepääsuõigus kolmandale isikule õigust viibida ilma loata kaebaja kinnistul väljaspool teemaaks ettenähtud ala ega kasutada seda muul eesmärgil kui läbipääsuks. Kaebaja väited T.V. poolt toimepandud rikkumiste kohta, mis on seotud kolmanda isiku omavolilise viibimisega kaebaja kinnistul, kaebaja vara lõhkumisega jms, on paljasõnalised ja tõendamata. Taoliste juhtumite esinemise korral on kaebajal alati võimalus pöörduda õiguskaitseorganite poole. Tõsiseltvõetav ei ole kaebuse esitaja väide, et ta ei ole seda senini teinud põhjusel, et T.V. näol on tegemist politseiametnikuga. Politseiteenistuses olevate isikute suhtes kehtivad ühiskonnas kõrgendatud nõuded ja vastutus nende käitumise eest nii teenistusülesannete täitmisel kui ka väljaspool seda, seega võiks põhjendatud kaebused toimepandud õiguserikkumiste kohta tuua isikule kaasa äärmiselt ebasoovitavaid tagajärgi.
7. Asjakohased ei ole kaebuse esitaja väited, et ehitusprojektis puuduvad elektri- ja nõrkvoolupaigaldiste osa tehnilised joonised, samuti andmed projekti vastavuse kohta tuleohutusnõuetele. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.12.2002 määruse nr 70 „Nõuded ehitusloa taotlemisel esitatavale ehitusprojektile“ § 10 teise punkti kohaselt ehitusprojekti ehituskonstruktsiooniosa, kütte- ja ventilatsiooniosa, veevarustuse ja kanalisatsiooniosa, elektri- ja nõrkvoolupaigaldiste osa ja tuleohutuse osa tuuakse ära seletuskirjas. Põllu tn 35 ehitusprojekti seletuskirja punktis IX on kirjeldatud kõik eramu elektrivarustusega seonduv. Seletuskirja punktis X on kirjeldatud tuleohutusnõudeid ning projekti vastavust tuleohutusnõuetele kinnitab ka Harjumaa päästeteenistuse kooskõlastus ehitusprojektile. T.V.le väljastatud elamu kasutusloa väljaandmise aluseks on esitatud kasutusloa taotlus, mis on registreeritud Kiili Vallavalitsuses 04.08.2005 nr 8-4/295 all. Kasutusluba vastab

§-s 37 ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 24.12.2002 määrusega nr 67 kehtestatud „Ehitise kasutusloa taotluse vorminõuded ja esitamise kord“ sätestatud vorminõuetele. Tõesed ei ole kaebuse väited, et puudu on päästeteenistuse heakskiit ning teostamata on elektripaigaldise tehniline kontroll. Väljastatud kasutusloa p 3.

1. on toodud „muu lisa“ nimetuse all viide Elektripaigaldise kontrollmõõtmise aruandele L-047-108-08.05, mis on teostatud 04.08.
2. Elektriohutusseaduse § 14 lg 3 sätestab, et elektripaigaldis loetakse kasutusele võetuks hetkest, kui elektripaigaldis pingestatakse ettenähtud otstarbeks kasutamiseks. Käesoleval juhul vastab elektripaigaldis nõuetele ning väljastatud on ka pingestamisluba. 17 Asjaolu, et käesoleval ajal puudub T.V.l alaline võrguühendus ning ta on sunnitud elektrit tarbima elektrienergia ajutise kasutamise lepingu alusel, ei riku kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Kuna OÜ Jaotusvõrk ei ole suutnud alalist võrguühendust valmis ehitada, on lepingut korduvalt pikendatud . Kohtule esitatud tõenditest (OÜ Jaotusvõrk kirjad T.V.le, teatis elektripaigaldise kasutuselevõtu kohta, tarbija elektripaigaldise pingestamise korraldus) nähtub, et peamiselt on OÜ Jaotusvõrk tegevust elektriliinide väljaehitamisel Pärna IV maaüksusel asuvate kinnistuteni seni takistanud kaebuse esitaja enda tegevus, kuna kaebuse esitajaga ei ole suudetud saavutada kokkulepet tema kinnistul asuva teemaa kasutamise osas. Kaebaja väited, nagu oleks vastustaja ehitusloa väljastamisega seadnud reaalsesse ohtu T.V. kinnisasja ümbruskonna, sh kaebuse esitajale kuuluva omandi, on oletuslikud ega põhine asjaolude reaalsele hindamisele.
3. Väljastades T.V.le 2003.a. ehitusloa xxxxxx kinnistule elamu püstitamiseks, ei saanud vallavalitsus ette näha, et kehtestatud detailplaneeringu alal ettenähtud transpordimaad ei ole võimalik tulevikus kasutada kinnistule pääsemiseks. Vastustaja, planeerides Pärna IV maaüksust, nägi detailplaneeringuga ette juurdepääsu kinnistutele läbi kinnistu, mille sihtotstarbeks määrati planeeringuga transpordimaa. Vastustaja ei ole rikkunud kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi sellega, et andis T.V.le elamu kasutusloa välja ajal, kui kolmanda isiku ja kaebaja vaheline tsiviilvaidlus xxxxxxx kinnistu kasutamise üle ei olnud lõppenud. Kohalik omavalitsus kui avaliku halduse kandja ei pea oma tegevuses lähtuma isikutevahelistest tsiviilvaidlustest, samuti ei olnud Kiili Vallavalitsust kaasatud nimetatud tsiviilvaidlusesse kolmanda isikuna. Tsiviilvaidluse tulemusena võidakse kindlaks määrata, millistel tingimustel saab kolmas isik juurdepääsuks oma kinnistule kasutada kaebajale kuuluval kinnistul asuvat teed, mitte aga seda, kas kolmandal isikul on õigus juurdepääsuks oma kinnistule üle kaebaja kinnistu või mitte. Asjaolu, et kaebaja esitab kohtusse tsiviilhagi ning eirab detailplaneeringuga seatud kohustusi, ei saa mõjutada kohalikule omavalitsusele seadusega antud ja pandud õiguste ja kohustuste täitmist. Vastavalt

§-le 33 väljastab kohalik omavalitsus ehitisele kasutusloa, kui on esitatud selle saamiseks ettenähtud dokumendid ning kui ehitis vastab õigusaktidega ettenähtud nõuetele. Juhud, mil kohalikul omavalitsusel on õigus keelduda ehitisele kasutusloa väljaandmisest, on sätestatud

§-s

1. Tsiviilvaidluse olemasolu kasutusloa taotleja ja kolmandate isikute vahel selliseks juhtumiks ei ole. Seega ei ole käesoleval juhul tõendatud kasutusloa väljaandmisest keeldumise aluseks olevate asjaolude esinemine, mistõttu kohalikul omavalitsusel puudus õigus keelduda kasutusloa väljaandmisest.
2. Väljastatud kasutusluba ei riku kaebuse esitaja omandiõigust ja ettevõtlusvabadust sellega, et annab T.V.le õiguse nõuda läbisõitu kaebajale kuuluvalt kinnistult, kus väidetavalt käib ehitustegevus. Esiteks on väär kaebaja väide, et T.V. õigus nõuda juurdepääsu oma kinnistule läbi kaebajale kuuluva kinnistu tuleneb kasutusloast. Teiseks pole kaebaja selgitanud, millist kinnistul toimuvat ehitustegevust ta silmas peab. Kaebuse esitajale on Põllu tänava transpordimaale 09.09.2003 väljastatud ehitusluba sinna vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamiseks, mis on faktiliselt valminud juba 2003.a. Ehitustegevust, mis võiks takistada läbisõitu, teemaal toimuda ei saa, kuna selleks ei ole väljastatud ehitusluba. Seega on arusaamatu, kuidas rikub kasutusluba kaebuse esitaja õigusi kinnisvaraarendusprojekti elluviimisel ja milliste märkimisväärsete lisakulutuste tegemist see nõuab. 18
3. Eeltoodu alusel leiab kohus, et vaidlustatavate haldusaktidega ei ole rikutud kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi, samuti puudub kaebuse esitajal põhjendatud huvi ehitusloa õigusvastasuse tuvastamiseks. Seega tuleb OÜ Remo Group kaebus Kiili Vallavalitsuse 20.09.2005 korralduse nr 446 „Kasutusloa andmine”, millega anti kasutusluba T.V.le kuuluvale üksikelamule asukohaga Kiilu vald, Luige küla, xxxxxx, tühistamise ja Kiili Vallavalitsuse 02.12.2003 korralduse nr 534 “Projekti kinnitamine ja ehitusloa andmine” õigusvastasuse tuvastamise nõudes jätta rahuldamata ning sellest tulenevalt ei pea kohus andma sisulist õiguslikku hinnangut Kiili Vallavalitsuse 02.12.2003 korraldusega nr 534 välja antud ehitusloale ja 20.09.2005 korraldusega nr 446 välja antud kasutusloale. Kuna OÜ Remo Group kaebus ei kuulu rahuldamisele, jäävad kohtukulud kaebaja enese kanda. Sirje Tromp kohtunik