Obsah (4)

§ 5§ 2§ 15§ 7

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-05-16318 Otsuse tegemise aeg ja koht 28. märts 2007. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi KÜ Puru tee 78 hagi J. T. ja V.

§ 5

lg 1 kohaselt korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. V. T. oli korteriühistu liige. Korteriühistu liikmete ühiseks huviks on ka vahendite saamine ja nende säästlik kasutamine mõtteliste osade majandamiseks. Kostja jättes tasumata teenuste eest, on suurendanud teiste korterühistu liikmete kohustusi. Kostja selline käitumine võib olla aluseks korteriühistu nõudele kohustusi mittetäitva ühistu liikme vastu.

1. Kohtuotsus jõustus 23.05.
2. a ja täideti võlgniku poolt 03.06.
3. a. HAGIAVALDUSE SISU
4. KÜ Puru tee 78 esitas 26.08.
5. a kohtusse hagi J. T. vastu 6 420 krooni nõudes, põhjendusel et jõustunud kohtulahendiga tuvastati, et OÜ Tammiku Maja kasuks väljamõistetud 6 000 krooni on V. T. poolt perioodil 10.03.
6. a kuni 01.05.
7. a õigeaegselt tasumata elamuhalduskulud. Kohtuotsus on KÜ poolt täidetud. V. T. oli korteri omanik võla tekkimise ajal, seega oli kohtuotsusega korteriühistult väljamõistetud võlgnevuse põhjustajaks V. T. kui korteriomanik, kes peaks korteriühistult kohtuotsusega väljamõistetud summad hüvitama (

§ 2lg 1, § 5 lg 1).

09.03.2003. a võõrandas V. T. korteri oma pojale J. T. Kostjale on V. T. kohustus õigeaegselt tasumata elamuhalduskulude ja korteriühistu poolt tasutud kohtukulude osas üle läinud tulenevalt

§-st 5 `. KOSTJA VASTUS

1. Kostja hagi ei tunnistanud. Kinkelepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimisel 09.09.
2. a mingeid võlgnevusi korteril … ei lasunud. Lepingu punktis 3.1.16 on sätestatud, et kõik lepingueseme haldamise ja kasutamisega seotud kulutused on tasutud. Alates korteriomandi 3 ülemineku momendist täidab kostja korteriühistu liikme kohustusi ning tasub regulaarselt kõik kommunaalkulud. Kostjal ei ole võlgnevust hageja ees. SOLIDAARSE NÕUDE ESITAMINE
3. Hageja esitas 04.12.
4. a nõude ka V. T. vastu (tl 68-69). Hagis taotleb hageja kostjatelt J. T. ja V. T. solidaarselt 6 420 krooni väljamõistmist. Hageja märkis hagis, et J. T. võis korteri omandamisel mitte teada hagetava nõude olemasolust, mistõttu mõlemaid korteriomaniku (kostjaid) tuleb käsitleda solidaarvõlgnikena. KOSTJA V. T. SEISUKOHAD
5. Kostja leiab, et hagi on põhjendamatu, hageja poolt tõendamata ning solidaarse vastutuse nõue on alusetu. Kinkelepingu sõlmimise ajal 09.09.
6. a korteril … puudusid võlad korteriühistu Puru tee 78 ees. Selle kohta on kinkija teinud märke ka lepingu punktis 3.1.
7. hageja nõuded on rajatud kohtuotsusele 12.05.
8. a, kuid nimetatud otsus ei saa olla J. T. võlgnevuse olemasolu tõendiks KÜ Puru tee 78 ees. 01.06.
9. a eluruumide teenindamise leping kehtis kuni 01.06.
10. a, hiljem lepingut ei pikendatud. Lepingul on kirjas kostja nimi, kuid puudub kostja allkiri. Kostja tasus korteriga seotud hoolduskulud – elamu remondi eest, maamaksu, sanitaarpuhastuse ja prügiveo eest. Kostja tasus faktiliselt osutatud teenuste eest ning rohkemgi, kostja on tasunud rohkem 1 799,44 krooni. KOHTUISTUNG
11. Hageja esindajad taotlesid hagi rahuldamist. OÜ Tammiku Maja kulutas elumaja teenindamiseks ja remondiks rohkem, kui korteriomanikelt nõudis.
12. Kostjad hagi ei tunnistanud. KOHTU PÕHJENDUSED
13. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud.
14. OÜ Tammiku Maja esitas 26.03.
15. a hagi kostja V. T. vastu põhivõlgnevuse 4 335,05 krooni ja viivise 1 665,95 krooni, kokku 6 000 krooni nõudes, põhjendusel et kostja tasus ebakorrapäraselt arveid eluruumi teenindamise eest seisuga kuni 30.04.
16. a. Kohtuotsusega rahuldati hagi KÜ Puru tee 78 suhtes ning jäeti rahuldamata nõue kostja V. T. vastu. Kohus märkis muuhulgas, et OÜ-l Tammiku Maja on nõudeõigus korteriühistu vastu tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingust ning ei saa nõuda otse võlga korteriomanikult (V. T.). Kohus tuvastas, et OÜ Tammiku Maja teostas elamu Puru tee 78 haldamist kuni 01.05.
17. a. ning kostjatepoolsed sisulised vastuväited nõude suuruse osas puudusid, kostja V. T. on teenuste eest tasumata jätmisega suurendanud teiste korteriühistu liikmete kohustusi. 4
18. OÜ Tammiku Maja ja Puru tee 78 KÜ vahelisest lepingust tulenes korteriühistu kohustus tasuda osutatud teenuste eest, sisuliselt sõlmis korteriühistu lepingu kolmandate isikute kasuks (korteriomanike huvides). Nimetatud leping ei vabastanud korteriomanike kohustusest tasuda ühistule saadud teenuste eest, sest korteriomanikele vahendas teenust korteriühistu. 22.

§ 15

` lg 1 kohaselt majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest /---/. Sama paragrahvi 2 lõige sätestab, et eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid /---/. Korteriomaniku (ühistu liikme) vastavasisuline kohustus tuleneb samuti korteriühistu põhikirjast (vt KÜ Puru tee 78 põhikirja p 3.2.7 ja 3.2.8). 23.

§ 7

lg 3 sätestab, et korteriomandi võõrandamisel või pärimisel on korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. 23.1.

§ 5

` sätestab, et korteriühistu olemasolul lähevad korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. Seega tekib

imus, kas

§ 5

` peab silmas ka korteriühistu majandamiskulude nõuet korteri omaniku/võõrandaja vastu? 23.2. Kohtu arvates tuleb asuda seisukohale, et

§ 5` majandamiskulude nõuet silmas ei pea.

Korteriühistuseaduses tuleb eristada ühistu liikme ühinguõiguslikel ja võlaõiguslikel õigustel ja kohustustel. TsÜS § 6 lg 1 sätestab, et tsiviilõigused ja -kohustused võivad üle minna ühelt isikult teisele (õigusjärglus), kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud. See tähendab, et mõned ühistu liikme õigused ja kohustused saavad kuuluda ainult ühistu liikmele. Ühinguõiguslikud õigused ja kohustused on sellised, mida tuleneval juriidilise isiku organisatsioonist saab teostada ainult selle juriidilise isiku liige, mistõttu need õigused ja kohustused ei ole üleantavad. Võlaõiguslikud kohustused seevastu on üleantavad, näiteks võib ühistu müüa endale kuuluva varalise nõude mõne korteriomaniku vastu. Selline nõue võib olla ka näiteks korteriühistule teenuseid osutanud liikme tasu nõue ühistu vastu. Samamoodi on võlaõiguslik nõue ja seega üleantav ühistu majandamiskulude nõue korteriomaniku vastu. Ebaloogiline oleks olukord, kus korterimandi võõrandamisel lähevad omandajale üle ka kõik võlaõiguslikud nõuded. Seega tuleb asuda seisukohale, et

§ 5

` alusel võlaõiguslikud nõuded üle ei lähe ja

§ 5` peab silmas vaid ühinguõiguslikke õigusi ja kohustusi.

23.3. Korteriühistuseaduse eesmärgiks on esmajoones kaitsta võrdselt kõigi korteriomanike huve ja see eesmärk saavutatakse läbi korteriühistu huvide kaitsmise. Korteriühistu huvide kaitsmisele aitab kaasa see, kui ühistul võimalused nõuda sisse majandamiskulude võlgnevust on võimalikult laialdased.

§ 7

lg 3 selline tõlgendamine, mille kohaselt korteriomandi võõrandaja oma kohustustest ei vabane, vastaks enam ühistu huvidele, sest ühistul oleks sellisel juhul kaks kohustatud isikut ühe asemel. 23.4.

§ 7

lg 3 kohaselt korteriomandi võõrandamisel ei vabane võõrandaja vastutusest korteriomandi võõrandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. 5 Korteriomandi võõrandaja jääb võõrandamisel korteriühistu ees vastutavaks solidaarselt omandajaga. Võõrandaja ja omandaja omavaheline suhe reguleeritakse võõrandamislepingu või selle puudumisel seadusega (VÕS § 65 lg 4). 23.

1. Eeltoodu alusel on põhjendatud hageja seisukoht solidaarse vastutuse osas. Kinkelepingusse tehtud kinkija avaldus võla puudumise kohta omab kinnitusliku iseloomu ega muuda seadusest tulenevaid õiguslike tagajärgi.
2. Käesolevas kohtuasjas esitas kostja V. T. vastuväite selle kohta, et hageja ei ole tõendanud võla tekkimise alust. Kohus kostjaga ei nõustu. Tsiviilasja materjalides nr 2-2317/03 on tõendid võla suuruse, aluse ja võla kujunemise kohta.
3. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi. KOHTUKULUDE JAOTUS
4. Vastavalt TsMS § 60 lg 1 (kuni 31.12.
5. a kehtinud redaktsioon) kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja riigilõivu 560 krooni, õigusabi eest 354 krooni, mis kuulub TsMS § 60 lg 1 alusel kostjalt välja mõistmisele. Kostjate kohtukulud tuleb jätta kostjate endi kanda. Kohtunik 6