2-03-817/2

2-03-817 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. novembrist
2. a. Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Reet Laasmaa Otsuse tegemise aeg ja koht
3. novembril 2006..a. Tallinn Tsiviilasja number 2-03-817 Tsiviilasi HKi hagi SA XXX ja EV vastu 106 496.60 krooni. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja HK (elukoht XXX) esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat AL; Kostja nr. 1 - SA XXX (asukoht XXX) lepinguline esindaja UJ; Kostja nr. 2 – EVS kaudu (esindaja asukoht XXX) esindaja T K . Kohtuistungi toimumise aeg
4. septembril 2006.a. kahju hüvitamiseks summas RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata HKi hagi SA XXX ning EVS kaudu vastu varalise ning mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 106 496.60 krooni. Kohtukulude jaotus Kohtukulud riigilõivuna summas 7 000 krooni jätta HKi kanda ning mõista temalt 7 000 (seitse tuhat) krooni välja riigituludesse. Rahandusministeeriumi arvelduskontod – AS-s Hansapank nr. XXXvõi AS-s SEB Eesti Ühispank nr. XXX, viitenumber XXX. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtusse 30 päeva jooksul kohtuotsuse teatavaks tegemisest XXX. Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei kaudu. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hageja HK esitas oma esialgse hagi Tallinna Linnakohtule XXX SA XXX vastu kahju hüvitamise nõudes summas 106 496.60 krooni. Antud hagiavalduse kohaselt haigestus hageja XXX grippi, mille tagajärjel tekkis hagejal kopsupõletik, mida raviti XXX, kus hageja tervislik seisund paranes. XXX haiglast suunati hageja XXX kopsus tekkinud mädakolde eemaldamiseks. XXX oli hageja raviarstiks dr. XXX, kes märkas kopsupildil lisaks mädakoldele hageja kopsu kaasasündinud väärarengut ning soovis seda uurida ja välja opereerida. Hageja selgitas, et see väärareng avastati tal juba XXX ja see ei kahjusta tema tervist ning hageja keeldus operatsioonist. Dr. XXX teostas hageja kopsust mäda eemaldamist punkteerimise teel ning vigastas selle protseduuri käigus veresoont, mis lõhkes ja mille tagajärjel tekkis hagejal äge veriköha. Peale punkteerimist raviti hagejat tugevatoimeliste medikamentidega. Raviti tablettide, süstide ning tilgutite abil veeni kaudu sisestavate ravimitega. Selle tagajärjel hageja tervislik seisund halvenes. Iga kord visiidil käies soovis dr. XXX hageja nõusolekut kopsuoperatsiooni tegemiseks väärarengu eemaldamiseks, kuid hageja keeldus sellest korduvalt. Ravimite manustamise tagajärjel hageja tervislik seisund pidevalt halvenes ja hageja andis allkirja kopsu opereerimiseks dr. XXX ja kaasatud arstide tungival nõudel, seejuures oma raske tervisliku seisundi tõttu nõusolekut teadvustamata. XXX toimunud operatsiooni käigus avati hageja rindkere ja ühtlasi lõigati läbi närvid, raiuti VIII roide küljest tükk välja, eemaldati kopsutükk, mille küljes oli kaasasündinud väärareng, tõsteti üles diafragma ning paigaldati kopsu metallklambrid. Peale operatsiooni viibis hageja 8 päeva intensiivravi palatis, peale seda kirurgiaosakonnas, kus talle manustati tugevatoimelisi medikamente ning peale selle pulmanoloogiaosakonnas. Kivimäe haiglas viibis hageja ligi 3 kuud. Hageja on seisukohal, et XXX on kohaldatud ebaõigeid ja põhjendamatuid ravivõtteid ja ravimeid ning püsivalt rikutud hageja kehalist terviklikkust. DR. XXX vigastas mäda eemaldamise punkteerimise käigus tema veresooni, millest tekkis verikõha. Operatsioon hageja kaasasündinud väärarengu eemaldamiseks dr. XXX initsiatiivil kopsust ei olnud hageja arvates hädavajalik, vaid see oli tingitud dr. XXX huvist väärarengu suhtes. Väärareng oli püsiv, muutumatu ja mitte tervistkahjustav. Hageja andis oma allkirja operatsiooniks peale mitmekordseid nõudmisi ning ajal, mil tema suhtes kohaldati medikamentoosset ravi. Samal ajal hagejat ei teavitatud operatsiooniga kaasnevatest ohtudest ning sellest, millised on operatsiooni võimalikud kaasnähtud ja operatsiooni mittetegemise tulemused. Samuti ei informeeritud hagejat, kas võib olla muid raviviise. Samal ajal oli hageja tervislik seisund väga halb ja seda mitte väärarengu tõttu. Ilma kopsuoperatsioonita ei oleks hagejal tekkinud kuni käesoleva ajani kestvaid vaevusi – parem kehapool on tuim, parema jala
5. varvas kõver ja tuim, nahavoldid paremal küljel, pidevad seljavalud, valud ja pisted kopsus, valud südames, juuste väljalangemine, medikamentide kasutamise tagajärjel on kahjustatud magu, kilpnääre ja hävinud on soolte mikrofloora, mis tekitab kõhuvalu. Käesoleval ajal kehtiva VÕS § 766 lg. 1 kohaselt peab patsienti teavitama pakutava tervishoiuteenuse olemusest ja otstarbest, selle osutamisega kaasnevatest ohtudest ja tagajärgedest, kehavigastuste tekkimise võimalikkusest ning tema edasisest terviseprobleemidest. Hageja on seisukohal, et tema suhtes Kivimäe Haiglas kohaldatud ravivõtted olid ebaõiged ja kopsuoperatsioon põhjendamatu. Kopsuoperatsiooniga on rikutud hageja kehalist terviklikkust ja samuti on põhjustatud närvitegevuse häired. XXX toimunud ravi tagajärjel kaotas hageja töövõime. Enne haigestumist töötas hageja TLP valvurina. XXX lõpetati hagejaga tööleping, kuna hageja ei olnud enam töövõimeline. TLP tõendab oma tõendiga XXX, et hageja ei olnud enam võimeline töötama valvurina tervislikel põhjuste. Hageja haigestumisele eelnenud 1 kuu keskmine töötasu oli 2 354.02 krooni. Kõike eeltoodut aluseks võttes soovib hageja hüvitust kaotatud töövõime eest 2 aasta keskmise töötasu ulatuses summas 56 496.60 krooni. samuti soovib hageja, et talle hüvitatakse moraalne kahju püsiva kehalise terviklikkuse rikkumise eest summas 50 000 krooni. Eeltoodut aluseks võttes ja juhindudes TsK § 463 lg. 1, Põhiseaduse §-st 25 palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks 2 aasta keskmine töötasu summas 56 496.60 krooni ja moraalne kahju summas 50 000 krooni ja kokku 106 496.60 krooni. Hageja palub end vabastada riigilõivu tasumisest hagi esitamisel ning ka juhul kui hagi jäetakse rahuldamata. Hageja palub advokaadikulud jätta samuti kostja kanda. Kostjate vastuväited hagile Kostja SA XXX hagi ei tunnista ja leiab oma kirjalikus vastuses, et hagi on esitatud vale kostja vastu. Kostja leiab, et hageja pole põhjendanud, miks just SA XXX on kohustatud hagejale hüvitama Kivimäe Haigla töötaja poolt väidetavalt tekitatud kahju. Haigla kõrgemalseisev valitsusasutus oli SS XXX määrusega nr. 90 lõpetati XXX tegevus XXX. Nimetatud määrusega õigusjärglast nimetatud ei ole. SA XXX asutati EV poolt XXX, kuid asutamisotsuses õigusjärglust ette nähtud ei ole. XXX kuulunud XXX. asuv hoone koos maavaldusega on XXX likvideerimiskomisjoni poolt antud üle XXX kui selle ministeeriumi haldusalasse kuuluv riigi vara. Seega puudub igasugune alus väita, et endise XXX kohustused on SA XXX. Kostja on samuti seisukohal, et hagejale ei ole kahju tekitatud. Hageja on juba XXX olnud XXX statsionaarsel ravil kopsupõletiku diagnoosiga ning peale haiglast väljakirjutamist suunati ta XXX järelravi läbiviimiseks, kuid hageja järelravile ei läinud. XXX. pöördus hageja taas XXX ägeda kopsupõletikuga ning haigla on hageja saatnud edasi Kivimäe Haiglasse kui kõrgeima etapi haiglasse, kuivõrd hageja tervislik seisund oli nii tõsine, et teise etapi raviasutus pidas seda oma pädevusse mittekuuluvaks. Saatediagnoosiks oli parempoolne äge kopsupõletik – parempoolne sopistunud kopsukelmes asuv mädakott. Sisuliselt oli hageja kopsus kopsupõletiku tagajärjel tekkinud mädakott, st. kopsus oli mädane infektsioon. Niisuguste juhtudel on näidustatud mäda eemaldamine punktsiooni teel, et hoida ära tervete kudede infitseerumist. XXX teostatud punktsiooni käigus saadi 50 ml mäda ja seejärel 100 ml mädasegust eritist. Punktsiooni tulemus näitab asjaolu, et arstide poolt püstitatud diagnoos oli õige ning punktsiooni läbiviimine õigustatud, kuna sellise koguse mäda eksisteerimine kopsus ohustas hageja tervist. Hagejal peale punktsiooni läbiviimist tekkinud lühiajaline (2 – 3 min.) veriköha oli tingitud hageja veresoonte anomaaliast (veresooned olid normaalsest jämedamad). Pleurapunktsioon on invasiivne protseduur, millega harvaesinevalt võib kaasneda veriköha. Antud juhtumil pleurapunktsiooni mitteteostamine oleks oluliselt tõstnud haiguse progresseerumise riski. Seega oli punktsiooni läbiviimise otsus arsti poolt õige ning punktsiooni ei saa lugeda raviveaks. Raviviga ei ole ka punktsiooni käigus tekkinud veresoone vigastus, kuna raviveaks saab lugeda ebaõigesti läbi viidud raviprotseduuri. Punktsiooni käigus on võimalik kehast eemaldada vedelaid aineid, kuid hagejal oli mädasest kopsupõletikust haaratud ka kopsukude. Lisaks sellele oli hageja kopsus väärareng – tsüst. Niisugune väärareng ei kujuta endast iseenesest ohtu tervisele, kuid tegemist on moodustisega, mis infitseerumise korral muutub ohtlikuks. Hageja väide, et XXX avastatud kopsu väärareng ei kahjusta tema tervist, viitab asjaolule, et hageja ei ole mõistnud oma haiguse olemust vaatamata talle korduvalt antud selgitustele. Kopsus olev tsüst kui selline ei pruugi tõepoolest tervisehäireid tekitada, kuid peale infitseerumist on selline tsüst tervisele vaieldamatult ohtlik, mis selgub ka XXX esimehe ja XXX esimehe kirjalikest seisukohtadest. Hageja organismile muutus ohtlikuks just infitseerunud tsüst. Hageja mädase kopsupõletiku puhul oli näidustatud nii infitseerunud parema kopsu koe kui ka tsüsti eemaldamine. Kuna hageja korduvalt operatiivsest ravist keeldus ja infektsioonikollet ei saadud organismist eemaldada, kahjustas ja nõrgestas mädane põletik organismi tervikuna. Hagejale tehti korduvalt ettepanekuid operatsiooni läbiviimiseks (mida hageja kirjeldab kui raviarsti huvi temal oleva väärarengu vastu), kuid hageja keeldus operatsioonist ja lahkus haiglast XXX Sellest tulenevalt ei ole korrektne hageja pretensioon raviasutusele, et operatsiooni ei tehtud talle kohe, vaid 3 nädala pärast. XXX. hospidaliseeriti hageja uuesti. XXX on hageja väljendanud oma nõusolekut operatsiooniga. XXX. on nõusolek fikseeritud ka kirjalikult. Läbi viidud operatsiooni käigus eemaldati hageja parem kops, kuna see oli kopsupõletikust kahjustatud ja infitseerunud ja kujutas endast ohtu kogu ülejäänud organismile. Samuti eemaldati hageja kopsus asunud tsüst, kuna infitseerununa oleks see kujutanud endast ohtu hageja tervisele. Kuna tegemist oli raske operatsiooniga, mille läbiviimiseks tuli avada hageja rinnakorv, siis veresoonte, närvide ja rinnaku vigastamine oli paratamatu. Sama paratamatu on see, et peale niivõrd rasket operatsiooni, ühe kopsu poole ning kopsu väärarengu eemaldamist ei ole hageja lootus endisele elukvaliteedile põhjendatud. Kostja poolt vastusele lisatud dokumentidest nähtub, et hageja raviarsti poolt valitud ravivõtted on hageja seisundit arvestades olnud õiged ning dr. XXXX oma tegevusega hagejale kahju tekitanud ei ole, kuna operatsiooni ärajätmise tulemusena oleks põletik kopsukoes veelgi levinud, hoidis dr. XXXX tegelikult kahju tekkimise ära. Kostja on seisukohal, et kahju tekitas hagejale tema enda kopsupõletik, mille tekkimises Kivimäe Haiglat kuidagi süüdistada ei saa. Seega Kivimäe Haigla personali poolt hagejale kahju tekitatud ei ole. Raviarsti tegevuses puudub ka õigusvastane tegu, kuna punktsiooni läbiviimine oli õigustatud, sest punktsiooni tulemusel saadi 50 ml mäda ja 100 ml mädasegust eritist. Diagnoos oli õige, kuid paraku ei ole kopsus asuvate veresoonte täpne asukoht ja nende anomaalne iseloom enne punktsiooni teostamist väljaselgitatavad. Iga inimese organism on unikaalne ja invasiivsete protseduuridega kaasnevad alati riskid. Kostja arvates ei saa õigusvastaseks lugeda ka hagejale tehtud operatsiooni, kuna XXX on hageja väljendanud oma nõusolekut operatsiooniga ning XXX on see fikseeritud tema poolt ka kirjalikult. Hageja ise tunnistab nõusoleku andmist ning teeb oma hagis koguni etteheiteid, et operatsioon teostati liiga hilja. Samas väidab hageja, et oli otsusevõimetu nõusoleku andmisel, kuna oli ravimite mõju all. Hageja haigusloost ei nähtu asjaolu, et hagejale oleks XXX oleku ajal antud ravimeid, mis oleksid mõjutanud hageja otsusevõimet. Nagu ülalpool märgitud, tehti operatsioon hageja tervise edasise kahjustamise vältimiseks. Eesti Kopsuliidu ja Eesti XXX esimehe kirjalikust seisukohtadest ning Sotsiaalministeeriumi juures tegutseva ravikvaliteedi komisjoni otsusest nähtub, et operatsioon oli näidustatud ning operatsiooni teostamine ei olnud raviviga. Arvestades operatsiooni vajalikkust ning hageja antud nõusolekut, ei olnud raviarsti poolt operatsiooni teostamine raviviga. Isegi kui asuda seisukohale, et hagejale teostatud operatsiooni tagajärjel tekkis hagejale kahju, tuleb kostja arvates meeles pidada, et kahju tekkimise ajal kehtinud TsÜS redaktsiooni § 110 kohaselt on kahju tekitava teo õigusvastasus välistatud, kui see on suunatud ohu ärahoidmisele ja tekitatud kahju on väiksem ärahoitud kahjust. Raviarsti tegevus oli ilmselgelt suunatud hageja elu ja tervise päästmisele ning protseduuri teostamata jätmine oleks suure tõenäosusega viinud kopsupõletiku teise kopsu levimiseni ning ka teise kopsu koe hävimiseni, millega oleks võinud kaasneda hageja surm. Kokkuvõtlikult on kostja seisukohal, et hageja pole asjas kohtule tõendanud asjaolu, et tema ravimisel kasutatud ravivõtted ja ravimid olid ebaõiged ja põhjendamatud. Hageja asjas esitatud dokumendid kinnitavad, et hagejale teostatud protseduurid oli näidustatud ning raviarst ei ole teinud ravivigu. Valikravimeetodina kirurgilise ravi kasutamist patsiendi nõusolekul ei saa vaadelda tervisekahjustuse tekitamisena ja seetõttu ei ole alust hagejal nõuda kahju hüvitamist, kuna kahju talle tekitatud ei ole. Antud juhtumil on tegemist hageja õiguspärase ravimisega vastavalt meditsiini headele tavadele ning see ei saa olla moraalse kahju tekkimise aluseks. Kostja arvates on oluline ära märkida ka hageja enda rasket ettevaatamatust kahju tekkimisel. Hageja poolt kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et hageja on XXXX olnud kopsupõletikus ning jätnud selle peale haiglast koju lubamist lõpuni välja ravimata. Samuti lahkus hageja XXX. vaatamata raviarsti selgitusele, et tema seisund on niivõrd tõsine, et ta vajab operatsiooni. Hageja võeti taas haiglasse sisse peale tema seisundi halvenemist Hageja perearsti tehtud märkmetest nähtub, et hageja oli küll kurtnud mitmesuguste vaevuste üle, kuid keeldub ravimeid võtmast. Sellest tulenevalt on ilmne, et haige enda panus tervisliku seisundi halvenemisse ei ole mitte väike. Eeltoodut aluseks võttes ning juhindudes Põhiseaduse § 25 ning TsK § 463 lg. 1 sätestatule palub kostja kohtul jätta hagi rahuldamata ning kohtukulud jätta hageja enda kanda. Hageja esindaja taotles kohtult kaasata ka EV teise kostjana protsessi, kuna XXX kuulus enne selle tegevuse lõpetamist riigile. Kohus rahuldas hageja esindaja taotluse ning kaasas oma määrusega XXX EV protsessi teise kostjana ning kohustas hagejat esitama täiendatud hagiavalduse koos tõenditega teise kostja ja kohtu jaoks. Hageja täitis kohtumääruse alles XXX EVS kaudu sotsiaalministri isikus on esitanud kohtule kirjaliku vastuse hagiavaldusele. Kirjaliku vastuse kohaselt ka EV kostjana hagi ei tunnista. Kostja oma kirjalikus vastuses asub seisukohale, et Kivimäe Haigla ei ole hagejale kahju tekitanud, kuna on objektiivne paratamatus, et hageja haigestus kopsupõletikku ning see haigus tekitas talle kahju, kuid selles puudub Kivimäe Haigla süü. Hageja enda esitatud dokumentidest nähtub hageja enda käitumise negatiivne mõju tema terviseseisundile, kuna hageja eiras korduvalt arstide soovitust. Näiteks ei ilmunud hageja XXX kopsupõletiku järelravile XXX , jättes seeläbi haiguse välja ravimata või näiteks XXX lahkus hageja haiglast, kuigi raviarst soovitas talle operatsiooni. Hageja nõue on alusetu seetõttu, et puudub õigusvastane tegu. XXX läbi viidud punktsioon oli põhjendatud ja vastas hea meditsiini tavadele ja ravivigu ei esinenud. Õigusvastaseks ei saa pidada ka XXX tehtud operatsiooni, mis oli näidustatud ning mille puhul ei olnud tegemist raviveaga ning mis teostati hagejale temalt saadud nõusoleku alusel (nõusolek väljendus ka kirjalikult). Hageja väited, justkui poleks ta oma nõusolekut andnud vabatahtlikult vaid seetõttu, et oli ravimite mõju all, on paljasõnalised ja tõendamata, kuna hageja haigusloost ei nähtu, et hageja oleks XXX raviloleku ajal tarvitanud ravimeid, mis oleks võinud mõjutada tema otsustusvõimet. Arvesse võttes asjaolu, et operatsioon oli hageja terviseseisundist tulenevalt vajalik ning hageja andis selleks nõusoleku, ei olnud raviarsti poolt operatsiooni teostamine õigusvastane tegu. Raviarsti tegevus oli ilmselgelt suunatud hageja elu ja tervise päästmisele ja operatsiooni sooritamata jätmine oleks kaasa toonud hageja surma. Raviarsti süü ja põhjusliku seose analüüs pole käesolevas asjas asjakohane, kuna puudub XXX poolne õigusvastane tegu ning selle tagajärjel hagejale tekitatud kahju. Hageja ei ole asjas tõendanud, et tema ravimisel XXXoleks kasutatud valesid ravivõtteid või et tema ravi oleks olnud põhjendamatu. Hageja asjas esitatud dokumentidest ilmneb hageja enda raske ettevaatamatus kahju tekkimisel, kuna hageja on korduvalt eiranud arstide soovitusi, näiteks jätnud kopsupõletiku välja ravimata (XXX. ei ilmunud hageja järelravile Kivimäe Haiglasse) või lahkunud haiglast (XXX.), kuigi raviarst soovitas talle operatsiooni. Hageja oli ravil XXX, ms likvideeriti sotsiaalministri XXX määrusega nr. XXX. VV XXX korraldusega nrXXX asutati SA, mille asutamisotsuse p.-de 5 ja 6 alusel on kõik XXXõigused ja kohustused (sh. töölepingud muutumatul kujul) üle läinud SA XXX. Seega tuleks XXXtöötajate tegevusest tulenevad nõuded esitada AS-i XXX vastu. Hageja ei ole põhjendanud, miks peaks XXXväidetavalt tekitatud kahju hüvitama EV. Maakohtu otsuse põhjendused ning kohaldatav seadus Kohus leiab, et hagi rahuldamiseks puudub kohtul õiguslik alus, ja seda alljärgnevail põhjendustel. TsK § 463 lg. 1 sätte kohaselt vigastuse või muu tervisekahjustuse tekitamise korral on kahju eest vastutav organisatsioon või kodanik kohustatud hüvitama kannatanule töövõime kaotuse või vähenemise tagajärjel kaotatud töötasu, samuti tervisekahjustusest tingitud kulutused (tugevdatud toit, proteesimine, kõrvaline hoolitsus, kulutused eriravile jne.). Kuni 01.07.2002.a. kehtinud TsÜS § 26 sätte kohaselt võib seaduses sätestatud juhtudel isik nõuda sama seaduse §-des 23 – 25 nimetamata isiklike õiguste rikkumise lõpetamist, samuti sellega tekitatud moraalse ja varalise kahju hüvitamist. Kohus leiab, et kostjaks vaidlusaluses õigussuhtes saab olla vaid SA XXX kui XXX õigusjärglane, kuna VVXXX. korraldusega nr. XXX asutati sihtasutus XXX ning antud sihtasutuse asutamisotsuse p.-de 5 ja 6 alusel on kõik XXXõigused ja kohustused (sh. töölepingud muutumatul kujul) üle läinud SA-le XXX Seega ei oma EV puutumust käesoleva vaidlusega, kuna ta pole antud asjas õige kostja ning E V suhtes tuleb hagi jätta rahuldamata. SA XXX XXX õigusjärglasena on hagile esitanud kohtu arvates õiguslikult põhjendatud sisulised vastuväited. Osundatud vastuväidete tõendamiseks on kostja asjas esitanud rea dokumentaalseid tõendeid, mille sisust tulenevalt on kostja õiguseelneja XXX kui raviasutus hagejat ravides toiminud kohtu arvates heade meditsiinis väljakujunenud tavade kohaselt eesmärgiga päästa hageja elu ja tervis. Hageja ei ole asjas vaidlustanud asjaolu, et kui ta läks XXX ravile XXX, oli tema tervislik seisund raske ning tema raviarst soovitas talle operatsiooni. Vaidlus puudub ka selles, et hageja andis operatsiooni tegemiseks oma nõusoleku, alguses suulise ja XXX kirjalikus vormis. Hageja väide selles, et andis oma nõusoleku operatsiooniks ajal, mil raviasutuses kohaldati tema suhtes medikamentoosset ravi, millega mõjutati tema otsusevõimet nõusoleku andmiseks, on kohtu arvates paljasõnaline ja ainetu. Ilmne on, et hagejale manustati seoses tema raske tervisliku seisundiga raviarsti määramisel erinevaid ravimeid, kuid tõendamist pole leidnud asjaolu, et talle manustati ravimeid eesmärgiga mõjutada tema otsusevõimet nõusoleku andmiseks operatsiooniks. Asjas SA XXX poolt esitatud Arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni otsuse (vt. tlk.46) kohaselt 28.09.2000.a. oli kohene operatsioon näidustatud, sest tegemist oli eluohtliku haigusseisundiga, kuna kopsu arenguhäire foonil arenes kotistunud kopsukelmel mädakolle. Komisjon ravivigu ei sedastanud. EKS esimees prof. HS oma kirjas hagejale XXX (vt. tlk.47) selgitab lähtuvalt hageja haiguslugudest, et tegemist oli anomaaliaga paremas kopsus, mille olemuseks olid mitmed tsüstjad moodustised. Need võivad püsida kopsudes mitmeid aastaid ilma põhjustamata kaebusi jne. Kuid teatud momendil nad võivad infitseeruda ühenduse olemasolu tekkel tsüsti ja bronhiaalpuu vahel (oletatavasti kopsupõletiku korral, mida hageja põdes XXX). Selle alusel tekib omakorda põletikune mädaprotsess võimalik levikuga kopsudesse, ka kopsukelmele ehk pleurale. Röntgenoloogilselt meenutab see kotistunud empüeemi ehk mädakogumit pleura õõnes. Nii oli see ka hageja juhtumil. Väljavõtted patoloogilistest uuringutest kinnitavad, et tsüstid olid põletikulised-mädajad. Sellise protsessi ravi on olemuselt ainult kirurgiline. Mädakolde püsimine ja edasine levik võib aja vältel põhjustada degeneratiivseid muutusi teistes organites, näiteks maksas, neerudes. Kuna kopsuprotsess oli krooniline ja kahtlus põletikule pleura õõnes, siis selle punkteerimine oli diagnostiliselt õigustatud. Diagnoos sai lõplikult kinnitatud kompuutertomograafilisel uurimisel. Veresoonte vigastamist punkteerimisel ei saa lugeda raviveaks. Hageja puhul oli veriköha suurem ja selle iseloom mõnevõrra erinev tavalisest. See oli tungitud anomaalsetest veresoontest, mis olid oluliselt jämedamad ja vererohkemad võrreldes normaalsete veresoontega. Seda kinnitas eemaldatud kopsuosa makroskoopiline leid. Infitseerunud anomaalsete tsüstide (dermoidsed tsüstid) kirurgiline ravi oli vajalik hageja tervislikust seisundist lähtudes. Eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et nii punkteerimine kui ka operatsioon hageja raviarsti poolt hageja ravimisel määratud ravivõtetena olid põhjendatud ning antud situatsioonis ainuvõimalikud valikud. Kohus asub seisukohale, et hageja ilmselt ise ei tajunud oma tervisliku seisundi tõsisust konkreetses situatsioonis 2000.a. veebruaris-märtsis ning ei suutnud mõista ning arvatavasti ei mõista ilmselt ka siiani, et tema juhtumil oli tegemist kaasasündinud, kuid sel ajal juba infitseerunud tsüstiga paremas kopsus ning selline mädapõletikuline tsüst võis tõsiselt kahjustada kogu tema organismi. Hageja mädase kopsupõletiku puhul oli ülalmainitud eriarstide arvates näidustatud nii infitseerunud parema kopsu koe kui ka tsüsti eemaldamine. Kuna hageja eelnevalt korduvalt keeldus operatiivsest ravist ja lahkus haiglast XXX nõrgestas mädane põletik tema organismi tervikuna. Operatsiooni käigus avati esmalt hageja rinnakorv ning seejuures oli paratamatu veresoonte, närvide ja rinnaku vigastamine. Läbi viidud operatsiooni käigus eemaldati hagejal osa paremast kopsust, kuna see oli kopsupõletikust kahjustatud ning infitseerunud ja kujutas ohtu kogu ülejäänud organismile, samuti eemaldati hageja kopsus asunud tsüst, kuna infitseerununa oleks see kujutanud ohtu hageja tervisele. Et hagejale tehti sedavõrd keeruline operatsioon, mille käigus eemaldati osa tema paremast kopsust ning ka kopsu väärareng, pole tema ootused haigestumise eelsele (endisele) elukvaliteedile kohtu arvates põhjendatud ning mõistlikud. XXX raviarsti poolt valitud ravivõtted olid hageja tervislikku seisundit arvestades asjas uuritud tõendeid aluseks võttes õiged ning hageja tervisele nende ravivõtete kasutamisega kahju ei tekitatud, pigem vastupidi. Operatsiooni ärajätmise tulemusel oleks põletik kopsukoes võinud veelgi levida ning tegelikkuses hoidis dr. XXX hagejal olulise kahju tekkimise ära, päästes tema elu selles vägagi eluohtlikus olukorras. Hageja enda käitumine oma tervise suhtes on olnud asjas tuvastamist leidnud asjaoludest lähtudes kõiku muud kui ennast säästev. Juba 1997.a. oli hagejal kopsupõletik, mille ta jättis peale XXX lahkumist välja ravimata, kuigi oli suunatud järelravile Kivimäe Haiglasse. Samuti lahkus hageja XXX XXX, vaatamata raviarsti selgitusele, et tema tervislik seisund on tõsine ning ta vajab operatsiooni. Ka hageja perearsti märkmetest tulenevalt kostja kirjalikust vastusest ilmnes asjaolu, et hageja on küll kurtnud erinevate vaevuste üle, kuid keeldub ravimeid võtmast. Seega pole hageja ise oma tervise suhtes ilmutanud küllaldast hoolivust ning seda väärtustanud. Asjas kohtu poolt tunnistajatena ära kuulatud hageja raviarst XXX JP ning teda samas haiglas opereerinud kirurg AA kinnitasid oma seletustes kohtuistungil kostja vastuväidetes esitatud asjaolusid punkteerimise ning operatiivse ravi vajalikkusest ning põhjendatusest tollast hageja tervislikku seisundit arvestades. Tunnistaja J. P kinnitas kohtule, et hageja suunati ravile XXX XXX, kuna tal kahtlustati parema kopsukelme õõnes piirdunud sopistunud mädapõletikulist protsessi. Hageja saabumise päeval tehti talle kontrastainega röntgenuuring, mille tulemusena selgus, et rindkere õõnes oli haiguskolle ning järgmisel päeval teostas dr. XXX haiguskolde punkteerimise ning hageja kopsust eemaldati ca 60 ml paksu kollakat mäda ja 200 ml kohvipaksu meenutavat mäda. Punkteerimine on tunnistaja ütluste kohaselt oma iseloomult nii diagnostiline kui ka ravivõte, kuna see aitab kaasa diagnoosimisele, võimaldades teha analüüse ja bakteroloogilisi uuringuid. .Peale punktsiooni läks patsient palatisse ning 5 minuti möödudes kutsuti raviarst hageja juurde, kuna viimasel oli veriköha. See väike veriköha oli küll ootamatu, kuid see möödus kiiresti. Raviarst tegi hagejale koheselt röntgenuuringu, selgitamaks veriköha põhjust. Mingit kopsuvigastust ei ilmnenud, kuid näha oli kopsu varjustus, seega ei olnud punkteerimisel mädakollet täielikult eemaldatud ning hagejale määrati jätkuvalt põletikuvastane ravi. Uuringu kohaselt sisaldas hageja kopsust võetud mäda ainet, mis oli paljudele antibiootikumidele resistentne, st., et see ei allunud antibiootikumide ravile. Tunnistaja käsutuses oli ka röntgenivõte XXX. ning sellega võrreldes oli varjustus hageja kopsus suurenenud ning seda sai tunnistaja arvates eemaldada vaid operatiivsel teel. Patsient keeldus operatsioonist ning läks 10 päevaks koju ning tagasi tulles nõustus operatsiooniga. Tuunistaja P oli veendunud, et hageja kirurgiliseks raviks oli olemas 100 %-line näidustus. Tunnistaja leidis, et tema hageja raviarstina ei ole hagejat ravides teinud ainsatki raviviga ning sama võib ta öelda ka hagejat opereerinud kirurg AA kohta. Patsiendi kaasasündinud väärareng, mida tunnistaja P punkteeris, asus hageja parema kopsu alumises sagaras ning selle eemaldamine oli võimalik ainult siis, kui sellega eemaldada osa kopsu alasagarast. Punktsiooni käigus sattus ette mingi anomaalne veresoon, mis võis põhjustada hagejal lühiajalise veriköha. Patsient sai ravi ainult ühe antibiootikumiga. Ka punktsioon tehti hagejale tema enda nõusolekul. Tunnistaja P viibis ka operatsiooni juures, mille käigus eemaldati hageja kopsust paksuseinaline mitmekambriline tsüstjas moodustis, mis oli täidetud kohvipaksu meenutava mädase koevedelikuga. M arvamuse kohaselt oli lõplikuks diagnoosiks ademonotoosne (näärmeline) kopsude väärareng ehk infitseerunud kopsutsüst. Moodustis oli lähtunud parema kopsu alasagarast ja liitunud normaalse kopsukoega. Röntgeniuuringul hageja kopsus operatsioonijärgselt varjustusi ei täheldatud, kui hageja haiglast lahkus. Hageja roidelt võeti 3 – 4 cm tükk ära selleks, et kops sirutuks või siis selleks, et saada parem juurdepääs väärarengule. Tunnistaja AA seletuste kohaselt kohtule oli hagejal kopsukelme sisene mädane põletik, mille algpõhjuseks oli rindkere sees paiknev tsüstjas kasvaja, mis oli mitmekambriline ning juhul kui sellesse satub infektsioon, levib põletik ümbritsevatele kudedele. Kasvajat ilma operatsioonita eemaldada ei saa. Kuna mädapõletik oli kapseldunud mitmekojalises kasvajas, tuli see eemaldada kirurgiliselt. Tunnistaja A ütluste kohaselt andis hageja oma informeeritud nõusoleku, st. patsienti informeeritakse, kui patsient soovib informatsiooni saada oma tervise ning ravivõimaluste kohta. Tegemist oli plaanilise operatsiooniga. Hagejale tehti antibakteriaalset ravi, kuid kuna tsüstis veresooni pole, ei sattunud sinna ravimit küllaldaselt. Hageja puhul oli tunnistaja A hinnangul tegemist krooniliselt põdeva haigega, kes oli ka väga depressiivne. Operatsioon kulges tavapäraselt ning ühtegi komplikatsiooni ega tüsistust haigel ei esinenud. Tunnistaja arvamuse kohaselt haige üldseisund ei takistanud mingil määral operatsiooni läbiviimist. Dr. A arvates riskivaba operatsiooni pole olemas ning operatsiooni kasuks otsustatakse siis, kui operatsiooni risk on tunduvalt väiksem kui oht inimese tervisele või elule ilma isikut opereerimata. Iga kasvaja, mis on järgimise perioodi jooksul suurenenud võib viidata selle pahaloomulisusele. Seda, kas kasvaja on pahaloomuline või mitte, saab tuvastada vaid operatiivsel teel eemaldatud kasvaja mikroskoopilisel uurimisel. Antud kasvaja oli healoomuline. Operatsioonijärgselt oli kogu personalil probleem sellega, et hageja hakkaks liikuma. Tunnistaja A seletuse kohaselt tõuseb kopsulõikuselt tulnud haige tavapäraselt juba järgmisel päeval. Kui haige ei hinga täiskopsumahuga, vaid kasutab sellest vaid 1/5, võib tal tekkida operatsioonijärgselt kopsupõletik. Samuti võib tekkida põletik jalgade süvaveenides. Süvaveenide tromboos võib hageja-ealistel patsientidel esineda 20 %-l juhtudest. Kui haige ei hakka kohe liikuma, on see oht seda suurem. Hageja oli intensiivpalatis 8 päeva ning kui ta sealt lahkus, ta juba kõndis. Tunnistaja A mäletamist mööda kurtis hageja lahkumisel pulmanoloogiaosakonda vaid vähest haavavalu. Eeltoodust lähtudes jõudis kohus veendumusele, et hageja opereerimise vajalikkust ja otstarbekust kaaluti XXX tema raviarsti dr. P poolt tõsiselt, tehti eelnevalt kõik vajalikud uuringud, et teha otsustus õigeima ravivõtte kasuks patsiendi tervislikku seisundit arvestades. Tunnistaja A ütlustest ilmnes ka asjaolu, et hageja ise ei aidanud vajalikul määral kaasa oma tervisliku seisundi kiiremale paranemisele operatsioonijärgselt, välistamaks oma enese isiku suhtes hooliva käitumisega võimalikud operatsioonijärgsed tüsistused kopsupõletiku ja tromboosi ohu näol. Hageja poolt hagis märgitud väide, et teda ei teavitatud operatsiooniga kaasnevatest ohtudest ning võimalikest kaasnähtudest ning operatsiooni mittetegemise tagajärgedest, ei ole asjas leidnud tõendamist kohtulike tõenditega ning on seega paljasõnaline. Hageja poolt hagis märgitud vaevuste tekkes (parema kehapoole tuimus, parema jala kõver ja tuim
6. varvas, nahavoldid paremal küljel pidevad seljavalud valud ja pisted kopsus, valud südames, juuste väljalangemine, medikamentide kasutamise tagajärjel kahjustatud magu ja kilpnääre, hävinud soolte mikrofloora, mis tekitab kõhuvalu) on kohtu arvates alusetu süüdistada teda ravinud arste. Ilmselt on hageja poolt hagis märgitud hulgaliste võimalike vaevuste põhjuseks tema ealised muutused organismis ning hageja ei ole käesolevas asjas esitanud ka ainsatki tõendit selle kohta, et tal üldse sellised vaevused esinevad. Kohtu arvates on üldteadaolev asjaolu, et kui vanemaealine isik on oma elu jooksul põdenud erinevaid haigusi, manustanud nende haiguste ravimiseks raviarstide näidustustel erinevaid ravimeid ning isikule on tehtud muuhulgas ka keeruline operatsioon, nagu oli seda hagejale tehtud kopsuoperatsioon 2000.a. märtsis Kivimäe Haiglas, ei saa isikul olla ootusi tal enne haigestumist olnud elukvaliteedi taastumisele 100 % ulatuses. Samas peaks hageja tundma heameelt selle üle, et ta on elus ning ta saab 73-aastasena vaatamata oma tervislikule seisundile oma eluga ise hakkama. Sellele kõigele on kohtu arvates suuresti aidanud kaasa just hagejat ravinud tollase XXXarstid P ja A koos neid abistava personaliga. Hagejal on küll tuvastatud keskmine puue, mis vajab lisakulutusi, kuid liikumisvõimetu ta kohtu arvates ei ole (viibis XXX isiklikult eelistungil, vt. prot. lk. 193). Kõike ülaltoodut aluseks võttes leiab kohus, et hageja on SA XXX kui XXXõigusjärglase vastu esitanud õiguslikult põhjendamatu ja täielikult tõendamata hagi. Hagejale tema tervisele tekkinud võimalikus kahjus tuleks hagejal süüdistada eelkõige iseennast, kuna tema käitumine peale haigestumist XXXX kopsupõletikku (jättis läbimata talle määratud järelravi), lahkudes XXX XXX, mil tal oli diagnoositud mädakoldega kopsupõletik, ei olnud kohtu arvates tema tervislikku seisundit ja ka iga arvestades ootuspärane ja mõistlik ning ennast säästev. Kohus tuvastas, et hagejale tema ravimisel XXX kohaldatud ravivõtted olid õigustatud ning tema ravimisel XXX märtsis ravivigu ei tuvastatud. Ka ei leidnud tõendamist hageja väide dr. Pa isiklikust huvist hageja väärarengu vastu. Dr P selgitas kohtule, et ta käsitles seda juhtumit küll oma artiklis kui haigusjuhtu, kuid isiklik huvi tal selle kasvaja opereerimise vastu puudus. Hageja kopsu alasagaras olnud väärareng oli oma iseloomult kapseldunud mädapõletikuga kasvaja, ning ainsaks õigustatud ravivõtteks oli selle kirurgilone eemaldamine tema organismist . Kuna asjas ei leidnud tõendamist hagejale varalise ja ka mittevaralise kahju tekitamine kostja SA XXX õiguseelneja XXX süül, puudub kohtul vajadus ka süülise teo puudumisel põhjalikult analüüsida põhjuslikku seost saabunud väidetava kahjuliku tagajärjega. Asjaolu, et hageja ei saanud peale operatsiooni enam töötada valvurina, ei ole kohtu arvates tingitud raviasutuse süülisest teost hageja suhtes. Sama seisukoht on kohtul ka hageja mittevaralise kahju nõudes kostja vastu. Kostjate kirjalikke vastaväiteid hagile hindab kohus kui asjakohaseid ning õiguslikult põhjendatuid. Hageja kanda tuleb jätta kohtukulud riigilõivuna, kuna kohus vabastas oma määrusega hageja riigilõivu tasumisest hagi esitamisel kohtule. Riigilõiv summas 7 000 krooni tuleb välja mõista hagejalt riigituludesse, aluseks võttes hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 64 lg. 2 sätestatut. Hagejale osutatud riigi õigusabikulud jätab kohus riigi kanda. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 03.11.2006.a.